Üldiselt eelistan ma ise täiesti kodustel päevadel isa flanellsärki kanda või midagi muud sama mugavat ja ka Mariettet riietan ma sama põhimõtte järgi. Kodust välja minnes on aga mulle nii enda kui lapse riietus oluline, mehe puhul olen alla andnud - tema käib hoolimata mu manitsusest ikka plätude ja pusaga ringi. Kuigi me olime eilse isadepäeva kodused pannkookide ja muidu perekeskse olemisega, siis sättisin Mariettele kleidi selga (reaalsuses ikkagi kuni lõunauneni, kui tuli õue minek).
Valisin kleidi, mida ise kandsin õe esimesel koolipäeval 1994. aastal. Ema on suure osa meie korralikest lasteriietest alles hoidnud, eks ajad olid teised ja ema ei ole mul üldse väga suur asjade ära viskaja, ikka on ütleb, et äkki läheb tarvis. Ja ma ise ka olen seda tüüpi inimene, kes leiab, et pea kõigest saab midagi ägedat teha. Kuigi suur osa korralikest lasteriietest, mis ema oli kappi varunud leidsid kasutust mõnes teises peres, siis enamiku minu lapsepõlve kleite hoidsin küll alles.
Mina olen fotol peaaegu 3. aastane, Mariette on hetkel 1aasta ja 4 kuud. Ma usun, et suvel istub see kleit talle veidi paremini, praegu on tsipa suur. Lisaks on laste pildile saamine täielik müstika - Mariette istub ilusti, haaran fotoka ja hakkan pildistama ja enne kui jõua nupule vajutada ollakse riiulis oleva mõmmi poole teel...
Kas kellelgi teist on oma lapsepõlves kantud riideid alles hoitud?
