14 December 2017

Auto kui luksuskaup?


Aastaid tagasi tehti mulle kommentaar, et inimesed, kes suudavad autot omada ei tohiks kunagi öelda, et neil raha vähe, sest auto ei ole igapäevaselt vajalik vaid hoopis luksuskaup. Jäin toona ja jään ka nüüd, pärast umbes kuuajalist autota olekut, eriarvamusele.

Võtan näiteks oma vanemad, kes elavad maal, töökohast umbes 12km kaugusel. Bussiga tööpäeva alguseks ei olegi võimalik jõuda ning esimene buss, mis üldse sihtkohani sõidab läbib seda vahemaad 46minutit. Lisaks on neil bussile määratud miinimumtasu, niiet selle maa eest maksaks bussipilet 5€. Lisada siia juurde see, et mu vanemad töötavad samas kohas, niiet kulu oleks topelt. Ehk kahel inimesel kuluks iga päev tööle hilinemisega jõudmiseks 20€. Siia juurde lisada veel umbes 6km jalutuskäiku hommikul ja teist sama palju õhtul. 

Meie auto andis eelmisel kuul lõplikult otsad. Nii, et selle parandamine enam mõistlik ei olnud ja uue hankimine kohe võimalik polnud. Ehk umbes kuu aega elasime ilma autota. Õnneks elan ma vanematega võrreldes palju ligemal asulale, õigemini lausa linna kõrval. Nii me käisimegi toidupoes jala, tööle sõitsin nagu ikka rongiga ja isegi vihmaga teise linna otsa ujulasse saime jalutatud (kahe vankriga küll ja üsna märjana saabudes, aga ikkagi). Elamine linna kõrval on aga oluline märksõna, sest kuigi me oleme sõna otseses mõttes esimene maja, mis linna piiridest välja jääb, siis ametlikult kuulume me teise omavalitsusse ja see tähendab ka seda, et lapsed käivad 7km kaugusele lasteaeda. Autot omades ei ole see kunagi oluline probleem olnud, aga nüüd avastasime, et ainuke buss, millega hommikul lasteaeda jõuda läheb hommikul 7.30. Et kaks last selleks ajaks valmis saada ja bussipeatusesse viia peavad nad ärkama hiljemalt 6.40. Rääkimata sellest, et ise tagasi saada ja siis veel tööle jõuda. Kella 10ks tööle jõudmiseks ärkasin ma kell 6. Milline ajakulu! Autoga lapsi lasteaeda viies saan ärgata poolteist tundi hiljem. 

Niiet kui keegi tuleb mulle veel ütlema, et auto on ainult luksuskaup ja tema küll nii rikas pole, et endale autot lubada saaks, siis ma tahaks inimesi natuke raputada. Mul on iga päev tänu autole 2-3tundi rohkem aega, mida ma ei sisusta bussi oodates või sinna kõndides, aeglaselt kõndides. 

06 December 2017

Päkapikkudest ja jõuluvanast

Ehtisime täna töö juures kuuske ja esimest korda sel hooajal tundsin ma kerget jõulutunnet ja ootust. Ehk on mu selle aasta jõulumeeleolu tagasi hoidnud fakt, et me pool oma elutuba pidime maha lammutama ja nüüd üht osa teisest kile eraldab ja seda juba kuidagi karraga ilusaks ei tee ning poole väiksem pind tähendab ka seda, et kuusk meie elutuppa sel aastal ei mahu... Või oli asi puuduvas lumes, mille suur austaja ma siiski ainult eemalt vaadates olen. Aga kui see tunne nüüd juba peale tuli, siis püüan sest kümne küünega kinni hoida. Nii pajatangi ja veidi meie pere seisukohast päkapikkudesse ja jõuluvanasse.
Foto: Evelin Talvar

07 November 2017

Kui ma töötaksin oma esimesel töökohal

Hommikul jäi mul facebookis silma pilt kirjaga, et kui töötaksid oma esimesel töökohal, siis kellena sa täna töötaksid. Esimest korda läksin ma tööle kusagil 10-11. aastasena, kui mitte arvestada sugulaste hoidmist, seda tegin ma veel nooremana. Nii noorelt ei läinud ma tööle mitte sellepärast, et oleksin pidanud vaid seetõttu, et tahtsin. Mäletan, kuidas veidi vanemana kirjutasin kuulutust leidmaks suveks tööd ja rõhutasin, et saan suve lõpus 15 (sest see tundus vanem kui kirjutada, et olen 14).
Foto: Tanel Meos (24.07.2015 Maaleht)

05 November 2017

Kaltsukas: Keila turu kaltsukas

Ma olen oma blogis Keila turu kaltsukast palju kordi kirjutanud, see oli aastaid mu põhiline shoppamise koht kuni Keila turg läks remonti ja sellega seoses kaltsukas sealt ära kadus. Seda, et tegemist oli keilakate seas hinnatud kaltsukaga teadsin ma alati, sest kordagi ei olnud olukorda, kus poes kedagi teist veel ostmas poleks olnud. Lisaks oli see koht, kuhu lapsevankri sai putka ukse kõrvale jätta või veidi virila lapse müüjale sülle anda. Peale turu sulgemist sain ma mitmeid kirju, kus uuriti, kust turul paikneva poe nüüd leida võib. Nüüd on mul hea meel siia kirjutada, et pood on Keilas tagasi!

02 November 2017

Meie esimene Halloweeni pidu

Mulle tundub, et halloweeni tähistamisest on saanud veel üks neist "uue aja vaidluskohtadest", kus ühed jagavad sotsiaalmeedias nalju, kuidas meil Eestis ikka marti jookstakse ja teised postitavad pilte oma kostüümidest, kaunistavad maja ja korraldavad peo. Ma ise tahaks paigutada end nende kahe vahele. Jah, kui ma valima peaksin mardipäeva ja halloweeni vahel, siis valiksin esimese. Üks asi on küll, mis mulle halloweeni Eestis tähistamise juures ei meeldi - nimelt aina enam populaarsust koguv ukselt uksele käimine ja kommide küsimine.
Pilt hoopis sõbranna tüdrukuteühtust, kus Vanemuise teatris haavagrimmi õppisime.

30 October 2017

OOTD: 30.10.2017

Pikka aega pole ühtegi outfiti postitust tulnud, täpsemalt kuu aega. Vahest on põhjus selles, et mul pidid sõrmed küljest ära kukkuma täna hommikul pilte tehes. Ebareaalselt külm! Ma pikalt ei tahaks ilma kallal heietada, sest kes ikka vinguposte lugeda tahaks, aga ütleme nii, et kui poole toa põrandat ei ole ja noh, vana maja, millel puudub korralik soojustus, siis ärgata on teinekord päris jahe. Lastel muidugi veab, sest kui nemad ärkavad olen mina juba tule pliidi alla teinud ja maja on juba märksa soojem. Aga igatahes kui siin inimesed loevad päevi jõuludeni, siis ma vaikselt hakkasin kevadeni loendama :)

24 October 2017

Tegime ise perepilte

Sellise näoga on üks preili kui ta on kohe-kohe enda käes olevat lehepatakat oma issi pihta viskamas.
Meie aia taga kasvab suur vaher, mille oksad üle aia meie poole sirutuvad. Nii ongi, et ülejäänud hoov on meil roheline, kuid krundi tagaserv on paksult kaetud kuldsete lehtedega. Sahistasime sealt nädalavahetusel läbi jalutada kui mõtlesin, et seal saaks mõne toreda pildi teha enne kui riisumisega algust teen. Järgmiseks päevaks panimegi plaani paika ja kui muidu tervitas meid pühapäev üsna sombuse olekuga, siis poole pildistamise ajal tuli päike välja. Pildid tulid mu enda arvates üsna vahvad ja ehedad - keegi ühtegi poosi võtma ei pidanud ja jäädvustatud said lapsed just nii nagu nad olid, kõik koos pildid tegime statiivi ja taimeri abil.

20 October 2017

Uued ostud: 1ese=1euro

Millal te viimati ostsite kaltsukast midagi, mis maksis 1euro? Okei, ma suudan kohe paar ostu meenutada Keila Sõbralt Sõbrale poest, kus lasteriiete eest maksin vist 50senti tükk ja endale ostsin nii nädal enne seda lillelise pusa euroga. Aga üldjuhul on ajad, kust kaltsukast euroga midagi saab möödas. Niiet kui ma nädala alguses hetketuju ajel Nõmme Repeatist (Raudtee 52a, facebookis Leiupoe nime all) läbi astusin ja müüa teatas mulle, et kõik asjad on euro, siis ma esialgu mõtlesin, et kas ma ikka õigesti aru sain. Tuli välja, et sain. 

30 September 2017

Üks lihtne õunakook

Mu kook ei ole pealt mitte kõrbenud, vaid algses retseptis oli peale raputamiseks üsna suur kogus kaneeli ja suhkru segu, mis jättis tumeda välimuse).
Ma sain endale sünnipäevaks elektriahjuga gaasipliidi ja pärast aastate pikkust küpsetamispõuda, sest vana ahi seda lihtsalt ei võimaldanud olen ma taas kokkamise võlusid avastamas. Mingi eriline hobikokk ma ei ole ja kahtlustan, et jään alla ka suuremale osale pereemadele, aga üks väike samm korraga. Kuna mul mingit retseptivaramut ei ole, siis vaikselt olen endale märkmikku kirja pannud mõned hoidiste ja ka lihtsamate toitude retseptid. Ja lihtsa all pean ma silmas seda, et ma ei pea võid noaga jahuga segamini hakkima (kuidas seda üldse tehakse? ma seda lauset lugedes juba sulgen retsepti ja hakkan järgmist otsima) või munavalget ja munakollast eraldi vahustama ehk kõik retseptid, kus saab munad lihtsalt suhkruga vahustada ja kõik koostisosad taignaks kokku keerata on need retseptid, mida ma esialgu katsetada julgen ja ühte sellist õunakoogi retsepti ma täna jagangi. Seda enam, et lapsed söid ära mõlemad kaks tükki, preili tegi imestusest suuri silmasid ja uuris, kuidas see kook nii imeline tuli (täpselt nii küsiski) ja isegi Raiko kiitis, No järelikult on tõesti hea kraam.

24 September 2017

24.09.2017

Ma võiksin alustada tänast postitust jälle sellega, et olen haige. Oma eelmistest muredest sain lahti ja kohe algasid uued mured - klassikaline kurguvalu ja nohu. Ise tegin ka juba nalja, et eelmine kord kui vanemad külas käisid siis olin haige ja nüüd jälle, et ma polegi vahepeal terveks saanud. Tegelikkuses ikka sain korraks terveks.

19 September 2017

Hommikusöögist

Ma ei hakka rääkima seda juttu, kuidas hommikusöök on kõige tähtsam eine päevas. Ma tean mitmeid inimesi, kellele ei sobi hommikusöögi söömine, ma ise aga kuulun täiesti teise kategooriasse. Ilma hommikusöögita ma lihtsalt ei jaksa toimida ja tühja kõhuga lähen ma kurjaks. Ma üldse olen vist naisterahva kohta üle keskmise isuga. Aga viimasel ajal on mul hommikusöögiga kurvad lood, mitte et ma süüa ei tahaks või suudaks, aga kuna ma käin vahetustega tööl, siis kella 6st ma veel süüa ei taha ja siis söön hoopis veidi hiljem kui jõuan tööle. See on kusjuures mu nädala kõige tervislikum hommikusöök, sest sel päeval söön putru. Veidi keerulisem on ülejäänud kahe vahetusega, kus lastega samal ajal ärkan/uksest välja lähen, sest nemad söövad hommikust lasteaias ja siis samal ajal ise süüa ja neile öelda, et te ei saa tundub natuke veider, seda enam, et neil ju on siis juba kõhud samuti tühjad. Hommikuti varem ärgata ja kõik koos kodus süüa poleks meil aga kindlasti lahendus, sest esiteks ma lähen kodust välja erinevatel aegadel ja ma olen kindel, et see teeks õigel ajal uksest välja saamise kogu pere jaoks palju raskemaks.

13 September 2017

Haige olemisest

Üleeile jätsin apteeki 30€. Ma ausalt ei tea, kas ma olengi sellise summa eest apteegist varem rohte ostnud. Ilmselge märk sellest, et keha on stressis ja nüüd löövad järjest kõikvõimalikud hädad välja. Näiteks tuli mul huulele ohatis, mida pole mitu aastat näinud ja mul on juba 2 nädalat nohu ja kurk valus. Päris nohu-nohu enam pole, aga täitsa õige olemine ka pole. 

04 September 2017

OOTD: 1.september

Mu tavapärane tööl käimise riietus on teksad ja pluus, hästi lihtne ja mugav. Üldiselt on selline riietus meil kogu kollektiivi iseloomustav, aga esimesel septembril oli meil majatäis pidulikes riietes naisi.

23 August 2017

Selle aasta viimane suvine outfit?

Mulle tundub, et suvesoojaga on nüüd tõesti ühel pool ja tagumine aeg on jakid-tagid välja otsida. Ma juba paar päeva istun toas villaste sokkidega, sest jahe on. Aga korraks meenutame eelmise nädala lõppu kui veel soe oli.

05 August 2017

Pildipostitus: Lastega Soomes

Kell näitab üsna hilist õhtutundi, õues sajab vihma, lapsed on magamas ja mina istun klaasikesega ekraani taga ja vaatan meie nädal tagasi toimunud reisipilte. Minu jaoks oli see rohkem külaskäik õe juurde, kuid laste jaoks kahtlemata suur reis, niiet jääme siis selle reisitermini juurde, seda enam, et me see aasta lisaks õe juures olemisele ka natuke rohkem kõik koos ette võtsime. Vahvaid pilte on mul palju ning mõned enda lemmikud valin ka teile näitamiseks.

02 August 2017

Uued ostud: Soome kaltsukatest

Ma olen oma reisilt Soome tagasi ja aeg on kord aastas ilmuva Soome kaltsukatuuri postituse käes. Käisin juba eelmisest aastast tuttavates Nummela kaltsukates - mõni oli muutumatuna seisnud, mõni täiesti teine oma olemuselt.

28 July 2017

Keila kaltsukad


Kaardistasin ülesse kõik endale teadaolevad Keila kaltsukad, hetkeseisuga kokku 7 poodi. Nii justkui oleks pisikese linna kohta valikut küll, aga tegelikult on kaubavaliku ja kvaliteedi olukord üsna kurb. Ma olen siin blogis kiitnud palju Keila turu kaltsukat, kust ma ise väga palju ostmas käisin, samuti olid turul lahtised kasutatud riiete kuhjad. Kuna uus turg alles valmib, siis neid kaltsukaid hetkel avatud pole, aga ma siiralt loodan, et turu kaltsukas tagasi tuleb. Seniks aga nimekiri ülejäänutest, mis järjestuvad lihtsalt minu rattateekonna alusel.

OOTD: 11.07.2017

Juuli algusega hakkas mul mõnusalt pikk suvepuhkus, mis otsapidi augustissegi jõuab. Kui võiks arvata, et puhkusega jõuab palju kodust välja, siis mul on vastupidi - olen hoopis seni väga kodune olnud (näiteks mitu päeva põrandat plaatinud). Peamiselt liigun kodust välja lastega raamatukokku, kus on ka mängutuba või näiteks eile veetsin mitu tundi ehituspoes. Niiet jah, erilisi uhkeid outfiti pilte mul jagada pole. Osa puhkusest veedan ma siiski kodust väljas ja ilma seguämbrita ühes käes ka, niiet ehk on mõned uhkemad riietuse fotod ka tulemas, täna aga üks lihtne ja igapäevane.

23 July 2017

Bussireis lastega

Ma ei tea, kas Tallinn-Võru-Tallinna just bussireisiks nimetada saab, aga laste jaoks oli see seda kindlasti. Olime kutsutud Võrusse oma heade sõprade juurde maja ehitamise talgutele ja nende noorima lapse sünnipäevale. See on perekond, kelle juures me end alati väga oodatuna tunneme, kelle pooled sõbrad on saanud ka meie sõpradeks ja kelle lapsed on sõpradeks meie lastele. Lisaks paikned nende ehitatav kodu Võrumaa põldude ja metsade vahel, niiet polnud kahtlustki, et me neile appi ja külla tahtsime sõita. Ainus murekoht oli see, et Raiko ei saanud tulla ja tal oli autot vaja ja nii ma reedel koos lastega bussireisi alustasingi. 

20 June 2017

Empsiga kaltsukates

Reedel käisid mul vanemad Tallinnas. Saime pärast minu tööpäeva Nõmmel kokku ja olime plaani võtnud kaltsukatesse minna. Mööda Tallinnat me sõitma hakata ei tahtnud, niiet valisimegi Nõmme Humana ja Repeati. 

Emaga koos shopata on lihtne - ta viitsib nagu minagi hunnikute kaupa asju proovida ja pärast sama suure kuhja minu proovitavat ka ära vaadata. Mu arvamust välimuse osas hindab ta kõrgelt, räägib muudkui, et olen meie pere stilist. Sellest on muidugi asi kaugel, aga meie pereliikmetest panen ma tõesti riietusele kõige rohkem rõhku, ema ja õde on rohkem mugavusele rõhujad (ja teinekord ainult mugavusele). Kui ma Saaremaal vanemate juures käin ja vanemad on lähiajal kusalegi üritusele minemas, siis ema laseb mul ka tihti komplekti ette valmis valida. Mulle endale selline asi ei sobi, ma valin küll tihti komplekti ette valmis, aga viimasel hetkel hakkan kahtlema ja otsustan hoopis tuju ajel.

12 June 2017

Blogiauhinnad: 2017 aasta muljed

Kes blogi facebooki lehega kursis on, siis juba teab, et ma lõpuks valge kleidi kasuks otsustasin. Ma plaanisin seda Paavli e-poest 6€ eest ostetud kleiti juba kuu-kaks tagasi blogiauhindade üritusel kanda, aga viimasel hetkel polnud kindel ja otsisin lisavariante ka ja isegi laupäeval riietudes proovisin veel teised variandid ka üle. Aga ma tahtsin riietuda erinevalt kui eelmistel aastatel ja mitte selles mõttes, et teist riietust vaid natuke teist stiili. Esimesel aastal kandsin pükse ja pitsilist triiksärki kollase pintsakuga, mis oli selline viisakas ja pigem tagasihoidlik valik, eelmisel aastal oli kirju kleit ja pintsak ja see oli kindlasti silmatorkavam ja lõbusam riietus kui esimesel aastal, samas pintsak lisas viisakust. Sel aastal tundsin, et valge kleit on teiste võimalustega võrreldes moodsam ja stiilsem valik ja ma tahtsin midagi uut proovida ja see panigi mind lõplikult selle kasuks otsustama.
Kleit: Paavli kaltsuka e-pood, kott: Like Twice, kingad: kaltsukast ja enda tuunitud

09 June 2017

Blogiauhinnad: mida selga panna?

Enamikel blogiauhindade üritusele minejatest on enda riietuse paika pannud, mina otsustasin, et midagi spetsiaalselt ei osta, vaid valin riidekapis olevatest riietest. Riietus, vähemalt eelmise aasta põhjal, varieerub teksapükstest ballikleitideni. Ma eelistaks sinna vahele jääda. Samuti ei saa mul olema juuksuri poolt tehtud soengut ega meiki, teen kas lokid või sirgendan kodus ja kerge meigiga saan ehk ka sellel tasemel, et päris piinlik ei ole hakkama. Ehk üritan asja mitte suuremaks mõelda kui on. Aga ma ei suuda otsustada, millist riietust kanda, aidake valida!

08 June 2017

07.06.2017

Ma parem ei hakka pikemalt rääkimagi sellest, kuidas ma laupäeval reaalselt matkal olles endale pleedi ümber ja kindad kätte tõmbasin, sest no ikka külm oli, esmaspäeval ahju kütsin ja siis kaks päeva kleidi-seelikuga käisin ja sooja ilma nautisin. Mulle muidu meeldib endale õhtuti valmis mõelda, mis järgmine päev selga panna (vahel muidugi hetke tuju ajel muudan ümber), aga nüüd on nii, et täielik loto on, kas võtta talve- või suveriided. Aga eile oli üks neist toredadest suveriiete päevadest, kusjuures see lühike teksajakk on minu enda jaoks täielik suvekuulutaja - kui sellega on mõnus käia, siis järelikult on meil suvi käes.

25 May 2017

OOTD: 24.05.2017

Ma olen varemgi kirjutanud, et mu igapäevane riietus on teksad ja T-särk, nö uhkematel päevadel vahetan T-särgi pluusi vastu ja lisan ehk isegi kaelakee. Kõlab eriti pidulikult, eks? Nii pole midagi imestada, et ma kasutan ära iga võimalust end veidigi rohkem lille lüüa. Eile viiski Raiko mind kinno vaatama Kariibi mere piraatide uut osa. Ma filmist endast ei ole õige inimene kirjutama, sest ma muideks ei ole eelnevaid osasid näinud ja kahtlemata ei ole tegemist ka tüüpilise filmiga, mida mina vaataks. Ma lihtsalt olen läbi ja lõhki romantiliste komöödiate tüdruk, aga see ei tähenda muidugi nagu ma kahekesi aega kodust väljas ei oleks nautinud.

19 May 2017

Redisain: kingad

Need helesinised kingad on oma kujult ideaalsed, see tähendab, et need ei tee mu jalga visuaalselt suureks ja on jalas hästi mugavad. Kui ma veel degusteerijana töötasin, siis pidin mitu tundi ühel kohal seisma ja nende kingadega jaksas ära olla selle aja. Ostetud on need küll kirbukalt, aga uuena, mis tegi mu pettumuse seda suuremaks, kui üsna ruttu neil küljepealt see nö võrgu osa katki läks.