06 December 2016

DIY: Kuuseehted

Ma olen see aasta väga usin ehete meisterdaja olnud - olen teinud väga erinevaid kaunistusi, nii  koos lastega kui ka õhtul peale nende magama minekut natuke rohkem vaeva nõudvaid kuuseehteid meisterdanud. Üks on aga kindel - kuusk on sel aastal garanteeritud, sest kuhu ma need ehted kõik muidu panen :) Täna jagan teiega 3 ehete isetegemise projekti, mis mu enda praegused lemmikud on.

1. Pärlikuulid


01 December 2016

Boksi rentimine Kodu kirbukas - kuidas läks?

Rentisime sõbrannaga septembri lõpus, oktoobri algul, kokku kaheks nädalaks, endale Kodu kirbukas boksi. Õigemine sõbranna pani ennast järjekorda ja uuris mult, et kas hüppan kampa. Kuna ma kaltsukates luban endale palju emotsioonioste, mida ma nö tavapoes kunagi ei tee, siis aeg-ajalt ikka koguneb riidekraami, millest ära tüdinen. Vaatasin enda riidekapi sisu veel eriti kriitiliselt üle ja kõik, mida polnud vähemalt pool aastat kandnud panin müüki.


28 November 2016

Kõige odavamad ja kõige kallimad kaltsukaleiud

Panin kokku väikese võrdleva nimekirja mu kõige kallimatest ja odavamatest kaltsukaleidudest viimasel kahel aastal. Panin kokku enam-vähem samat tüüpi asjad, et võrdlusmoment aus oleks, aga siin kohal ei tasu ära unustada, et kahe aasta jooksul on hinnad muutunud, niiet ma ei taha selle postitusega mitte kuidagi vihjata, et mõni kaltsukas kallis või teine tingimata odav oleks, sest need mõned leiud ei ole kohe kindlasti poe hinnaklassi määrajad.

1. Üleriided

18 November 2016

Uued ostud: Tatari Uuskasutuskeskus

Sõitsin eile trammiga mööda Pärnu maanteed ja otsustasin täiesti spontaanselt Uuskasutuskeskusest läbi hüpata. Kui aus olla, siis ei ole Uuskasutuskeskused minu jaoks kunagi kaltsukaeelistuste tipus olnud, sest mulle tundub, et lisaks ilusatele asjadele annetatakse ka palju mitte nii ilusat, näiteks väljaveninud ja topilisi T-särke ja see sobramine võtab teinekord motivatsiooni vähemaks. Ükskord käisin ma nende Mustamäe poes ja seal oli vaatepilt juba palju parem - pood ise on suurem ja riietele on suurem rõhk kui Tatari poes. Ja siis meenus mulle Miiu postitus tema Uuskasutuskeskuse saagist ja ma lihtsalt pidin vaatama minema, kas mul ka õnne on.

Eile sihtisin ma eelkõige ilusaid pokaale, sest mu kaks aastat tagasi sünnipäevaks saadud kuuesest komplektist on alles ainult üks. Ja seda enam, et need ju tegelikult enamus aega kapis seisavad ja ma neid peamiselt vee joomiseks kasutan, aga näe... Igatahes lähenevate pühade ootuses on vist pokaalid minevam kaup, sest sellist ilusat vähemalt neljast komplekti ma ei leidnud, mingeid muid shampuse jne klaase oli küll. Lisaks oli ka üks komplekt neid Mr Right ja Mrs Right pokaale. Teise asjana vaatasin üle taldrikud. Sellega polnud ka erilist õnne. Tunduvalt paremini läks lasteriiete stange juures, kus eseme hinnaks 1.80€.
Tsiteerides Mariettet ennast, siis roosa on täiega tema värv ja ta lihtsalt armastab kiisusi. Kusjuures see on nii naljakas, kuidas see roosa vaimustus

05 November 2016

Nädala toidukorvi maksumus: 26.10 - 5.11.2016

Selle nädala toidukorvi alustan eelmise laupäeva õhtust, kui olime just poest tulnud ja enam-vähem nädala toiduvaru ära ostnud. Kui eelmine samateemaline postitus (SIIN), oli tõeline säästunädal, siis see kord on vist üsna klassikaline meie pere toidukorv.

19 October 2016

Leiupood kolis

Kes facebookis Leiupoe lehte jälgib, siis on kursis, et Leiupoe uus pood avati Nõmmel. Ja see on uudis, mille üle mul on ainult hea meel. Mulle väga meeldis nende bussijaama kõrval asuv pood, aga sinna oli jube tüütu minna - nii auto kui ühistranspordiga. Nõmmelt sõidan ma aga nende poest iga päev kaks korda päevas rongiga mööda. Nimelt asub pood endise Leiumeka ruumides ja vähemalt nädal tagasi olid veel nii riietel kui ka poes sildid Leiumeka nimega, tulevikus hakkab pood aga kandma nime Repeat ja Leiupood kui seesugune kaob üldse ära. Nende bussijaama pood on aga avatud kuni novembri alguseni ja kõik kaup on -50%. Küll ei ole aga enam midagi teha nende poe kliendikaardiga, sest uues poes see ei kehti ja vanas lisaallahindlust ei rakendata.

Asukoht: Raudtee 52, Nõmme
Maksmine: sularaha, pangakaart
Avatud: E-R: 11.00-18.00, L: 11.00-15.00
*proovikabiin, lapsevankriga ligipääas

12 October 2016

Hoovikirbukas - kuidas meil läks?

Korraldasime laupäeval kodus hoovikirbuka, ühest küljest mõnus viis üleliigne rahaks teha ilma, et peaks asju kusagile viima ja siis alles jäävaid asju jälle tagasi tooma, teisalt tahtsin koju ruumi juurde, et talvel jälle remondiga edasi liikuda. Nii see hoovikirbuka mõte tekkis. Valisime toimumise ajaks laupäeva ja kuu alguse kuupäeva nii, et enamikul inimestel oleks palgapäev just olnud.

Tegin facebooki ürituse, sildi koduaiale, millest rong mööda sõidab ja üsna viinasel hetkel ka maantee äärde. Inimesi ootasime 11-15, kokku käis meil külas 19 inimest ja rahaliselt jäime mehega viiki ehk kumbki teenis 55€. Kõige rohkem tuntigi huvi lauamängude vastu ja näiteks vastukaaluks ei ostetud ühtegi riideeset. Mina müüsin maha ühe vana tugitooli, mille ise korda tegin (ja onju see loeb, et emme selle ära ostis) ja kaks vana kohvrit. Samas ma juba päev hiljem sain kirja, et kas müügis olnud lamp jäi alles ja nüüdseks on seegi läinud.

Kui rääkida sellest, mis valesti läks, siis ilm oli jube külm. Seda teadupärast kontrollida ei saa, aga ilusa ilmaga liigub ilmselgelt inimesi rohkem ja ka mõni nö juhuslik koeraga jalutaja oleks meile sattunud. Teiseks oleks ma ise tahtnud, et silt tee äärde, kust meie koduteele keerab oleks saanud varem ülesse. Lihtsalt ei jõudnud omadega.

Nii jahedal ajal ma enam hoovikirbukat ei teeks - jube külm oli ja lastega see pidev õueriiete selga ja ära võtmine oli tüütu. Aga praegu on meil natuke suurem plaan suveks, sest rohkem kui üks sõber on meilt uurinud, kas me ka nemad järgmine kord kampa võtaks - võtame!

10 October 2016

Nädala toidukorvi maksumus: 01.10 - 06.10.2016

Esimene nädal tšekkide kogumist on meil möödas. Selles mõttes läks veidi kehvasti, et mõned sellised nipet-näpet ostude tšekid jättis Raiko päeval poes käies võtmata. Uuel nädalal proovin absoluutselt kõik alles korjata.
See nädal sattus meil selline nö säästunädal olema ehk mina ei olnud oma lõpparvet vanast töökohast veel saanud, samas sõitsin iga päev edasi-tagasi rongiga, et uude töökohta minna, lisaks sattus sellesse kuusse ka autoremont ja korra kvartalis makstav veearve (ja suvine kastmine oli andnud üsna kopsaka osa). Niiet söömise mõttes kraamisin sügavkülmast varusid välja ja kasutasin salatina palju veel viimaseid tomateid ja rohelist sibulat oma kasvuhoonest. Lisaks tuleb oma aiamaalt meil igapäevaselt ka kartul, porru ja selleks nädalaks jagus ka veel porgandit. Minu käsi ei tõuse ka poest mahla ostma, Raiko teine kord ostab.

Mariette sööb hommikust ja lõunat lasteaias, mina varase vahetuse korral hommikusööki tööl. Lõunat võtan kas kaasa või kui kiire, siis joon lihtsalt teed ja näksin õuna vms. Õhtusööki sööme siis kõik koos kodus. Raiko päris paljusid asju meil ei söö/ei saa süüa, niiet ta moe pärast tõstab ja siis salaja kui lapsed magavad sööb oma külmutatud pitsat vms jama - mina olen loobunud sellel teemal irisemast, suur mees, ise teab :)


Laupäev - pannkoogid, "soojad saiad", kartulipuder sealihakastmega
Hommikuse pannkoogi tegemise ajal sai jahu otsa, lisasin mannat juurde, et tainas valmis saada. Toimis. Peale panime kodust õuna-jõhvikamoosi. Mina olin viimast päeva degusteerijana tööl, niiet lõunasöök jäi Raiko kanda. Tegi oma firmarooga - võileivagrilli vahel sepikut vorst ja juustuga. Õhtusöögiks tegin kartuliputru ja võtsin sügavkülmast sealiha sulama, millest poole tegin kastmeks. Tuli meelde, et jahu ju oli hommikul otsa saanud ja tegin mannaga kastet. Süüa sündis.
Õhtul tegime koduse kinoõhtu ja nosisime popkorni ja õllemopse. 

Pühapäev - omlett, sealihaga oasupp, kartulipuder viinerite ja tomatisalatiga
Hommikuks tegime omletti, mis on meil üldiselt kodustel hommikutel pudruga vaheldumisi, teinekord ka kiireks lõunaks. Eelmisel päeval sügavkülmast võetud sealihast järgi jäänud poolest tegin oasupi - kasutasin purgiube, juurikad oma aiamaalt. Õhtuks praadisin järgi jäänud kartuliputru koos viineritega ja kõrvale tegin tomati-rohelise sibula.hapukoore salati.

Esmaspäev - praekartulid munaga, toorsalat

Teisipäev - pasta, õunakook
Jõudsin töölt varem ja samal ajal hinnati sama kuupäeva toitu poes alla. Võtsin allahinnatud steigi ja lastele vahepalaks kohupiimakreemi. Õhtusöögiks oli pasta, herne-maisi-porgandi seguga ja kõrvale steik. Raiko ema saatis õunakooki, niiet magustoiduks oli õunakook. 

Kolmapäev - makaronisalat
Eelmisel päeval tehtud pastale lisasin keedumuna, sibulat, hapukurki, vorsti, hapukoort, tomatit ja maitserohelist ja sain makaronisalati. Endale võtsin seda järgmiseks päevaks lõunasöögiks kaasa.

Neljapäev - praesai
Külmkapis suurt midagi ei olnud ja minul polnud jaksu vaaritada. Niiet tegime lastega praesaia (meie puhul küll sepikut). Vähemalt lapsed sai ise hoolsalt valmistamises abistada.

Reede võtsin selle nädala eelarvest välja, sest siis oli palgapäev ja ostsime natuke rohkem, enamus toitu aga leiab/leidis kasutust järgmistel päevadel.
See nädal ei olnud toitumise osas sugugi eeskujulik, samas ma ise ikka arvan, et saaks hulleminigi. Oma aia juurviljad ja toorsalati materjal annab õnneks palju juurde ja aitab kenasti kehva aja üle elada ilma, et me kõik lihtsalt saia nosiks. Kahtlemata saaks sama toormaterjaliga palju maitsvamaid ja tervislikemaid toite teha, aga ma ausalt lihtsalt pole suurem asi kokk. Kõige rohkem armastan ma ise suppe teha, sest need on mu enda isiklikud lemmikud.

Konkreetselt toidule kulus meil kokku: 16,08 (paari euro eest jooksvalt soetatud piima, sepiku ja mõne kohukese arve on puudu), lisaks küll mähkmed, wc-paber, loomatoit koerale ja kassile ning Raiko rämpstoidu ja energiajookide arve öösel töötamiseks. Tavapäraselt meie nädala toiduarve kaugeltki nii tilluke ei ole, võin juba eos ütelda, et järgmise nädala oma oleme juba nädalavahetusega ületanud. 

30 September 2016

Kõik on uus oktoobrikuus

Kui ütluse järgi on kõik uus septembrikuus, siis minu jaoks tulevad muudatused kuuajase hilinemisega. Ja muudatused ei saa puudutama mitte ainult mu eraelu, vaid osad neist jõuavad ka siia blogisse ja ma siiralt loodan, et te nendega kaasa tulete ja siit ehk enda jaoks hoopis senisest rohkem leiate. Aga hakkan algusest peale.

Minu jaoks kõige suurem muudatus on uus töökoht. Laupäeval on mul Eesti Leivatööstusele viimane degusteerimine ja juba esmaspäevast asun ma sotsiaalpedagoogina tööle. Tooteesitlejana töötamine oli hea võimalus laste kõrvalt osalise ajaga tööl käia, aga nüüd, kus Raian kahe nädala pärast lasteaeda läheb ei taha ma enam õhtuti ja laupäeval tööl olla. Ma alustasin nende juures jaanuari lõpus ja olen selle ajaga õppinud nii mõndagi. Eelmine nädal kohtasin kahte neiut, kes esitlesid kolme rullbiskviiti. Andsid mulle lihtsalt taldriku ja ei rääkinud sõnagi. Ma siis mõtlesin, et ehk esimene kord ja ise ütlen, et üks on pealtnäha šokolaadiga, et mis maitsetega need ülejäänud kaks on. Vaatavad mulle lihtsalt tühja pilguga otsa ja siis vaikselt vastati. Sõin ära ja ütlesin aitäh. Ostma küll ei kippunud sellise esitluse peale.
Kaks suurimat asja, mis ma selle töö juures õppisin on, et naerata alati ja tunne tooteid. Teinekord on nii, et järjest inimesed ütlevad, et ei soovi maitsta, ise ka ju alati ei soovi, sellel ei tohi lasta tuju mõjutada. Mulle tuldi nii mitu korda ütlema, et nad tulid ainult maitsma seetõttu, et ma nii rõõmsalt naeratasin. Teine oluline asi on teada toodete ja ettevõtte kohta. Inimesi ei huvita ainult see, mis toote sees on, vaid ka pakend, ettevõtte juhi nimi jms info. Paar korda oli mul selle aja jooksul hetki, kus mult küsiti midagi, millele ma vastust ei teadnud, järgmiseks korraks uurisin ma selle välja, sest võib kindel olla, et kui sult on korra selle kohta küsitud, siis küsib keegi veel.

Mul on hea meel, et inimesed mind nii hästi omaks võtsid - mu nägu jäi Keila inimestele meelde ja oli inimesi, kes iga kord mind nähes tooteid maitsma tulid ja juttu rääkima. Lapsed lehvitasid mulle juba kaugelt ja rääkisid oma päevast lasteaias. Ainult negatiivse juhtumina on mind siiani häirima jäänud üks lugu, kus pere tuleb tooteid maitsma ja laps palub ema-isa, et ostame seda leiba. Vanemad keelduvad ja ütlevad lapsele, et mine võta parem üllatusmuna endale. No ma ei saa aru sellest, et su laps tahab leiba (ja isegi kui ta seda kodus ei söö ja see vanaks läheb, see on ju mingi 60senti) ja sa ei ole nõus neid sente välja käima, aga selle asemel pressid talle magusat peale...

Uuest tööst aga, siis ma ühtaegu olen elevil ja samas närvis. Näen unes igasugu jaburusi, kuidas lähen valeks ajaks kohale ja ma teistele ei meeldi jms. Juba mitu ööd ärkan väherdes ülesse. Mu näonahale ei meeldi see ka mitte kuidagi. Sotsiaalpedagoogina tööle asumine on mu esimene erialane töö ja ma ise usun, et kui ma seda tööd nüüd saanud poleks, siis suure tõenäosusega ei oleks ma kunagi sotsiaalvaldkonda tööle asunud. Ma ise tundsin, et lastega kodus olemisega (kuigi ma olen laste kõrvalt terve aeg vähem või rohkem töötanud) olen ma töömaastikust kõrvale jäänud ja kõhklesin, et kas mu erialased teadmised üldse ajakohased on. Õnneks on mu uus töökoht mulle suuresti tuttav, sest olen sama asutuse teises keskuses praktikal olnud ja palju tuleb tuttav ette, niiet sisse elamine peaks kergemalt minema.
Uus amet toob mulle ka uue riietuse. Kui degusteerijana eelistasin ma pigem nö kontoriroti riideid ja kaldusin enamuses smart casuali poole, siis nüüd saab mu riietus natuke rohkem igapäevasem olema - rohkem T-särke ja teksaseid. Ma kodust välja minnes armastan end ikkagi ülesse lüüa, niiet loodetavasti näeb siin blogis nüüd tulevikus nüüd erinevamat stiili outfitte. Uutele riietele ruumi tegemiseks tegin riidekapis põhjaliku puhastuse ja viisin koos sõbrannaga Kodu Kirbukasse riideid müüki. Leiate meid boksist 33. Minul olid kõige kallimad esemed 10€, enamik jäi alla 5€. Minge uudistama! Ma pärast kirjutan blogis täpsemalt, kuidas läks ja palju müüdud saime.

Lisaks natuke igapäevasematele riietuste postitustele tahan ma ka siia blogisse tuua veidi teisi teemasid. Abikaasa töökoht on küll pärast lapsehoolduspuhkusel olemist alles, kuid firma ei toimi sugugi nii hästi kui 3 aastat tagasi. Mis omakorda tähendab natuke hoolikamat pere eelarvet. Ma kunagi korjasin kõik tšekid alles ja panin kirja, mis me mehega kulutasime, kuid see oli enne lapsi ja ma olin nende analüüsimises üsna laisk. Nüüd proovin hoolsam olla ja kuigi ma siia avalikult päris terve pere kulutusi tuua ei soovi, siis meie toidupoe kulutused panen kirja. Niiet natuke saab siit blogist lugeda tulevikus ka säästmisest ja pere toidule tehtud kulutustest.

Kas postitused pere toidupoe eelarvest ja menüüst (ilma retseptita, sest suurem asi kokk ma ei ole, aga nii saaksite aru, mis toite me nendest produktidest teeme) oleks midagi, mis teile`vahelduseks outfiti postitustele huvi pakuks? Põhiolemuselt jääb blogi ikkagi kaltsukablogiks, seda mul muuta plaan ei ole.

20 September 2016

OOTD: 19.09.2016

Sõbranna ei saanud mu sünnipäevale tulla, niiet kui ta pärast pakkus võimalusi välja, kuidas koos tagantjärgi tähistada ja ühe variandina teatrit mainis, olin ma müüdud. Ma olen siin blogis varem ka kirjutanud, et ma polnud kunagi teatris käinud (või no Linnahalli aegadel seal muusikali olen tegelikult vaatamas käinud ja Keila kultuurimajas tegelikult Jan Uuspõllu etendust ka). Niiet eile suundusimegi vaatama lavastust "Sugu :M", ma ei oska mingit tarka juttu lavakujundusest, akustikast, näitlejameisterlikkusest, dialoogidest jms rääkida, niiet selle jätan siit välja, aga lihtsa inimesena mulle laias laastus meeldis, kohati aga oli minu jaoks veidrust liiga palju. Pärast etenduse lõppu algas Vaba Lava teine sünnipäev, kus sai end suupistete, veini ja tordiga kostitada.

Riietusest rääkides, siis teadsin kohe, et tahan kanda oma viimast sekkarileidu ehk Viimsi kirbukalt ostetud jumpsuiti. Maksin selle eest 8€ ja tegemist oli uue esemega ehk sildid kõik küljes. Ainuke asi, mille puhul veidi kahtlesin olid jalanõud - ideaalis oleksin tahtnud kontsakingi kanda, aga kuna mu tee rongile viib otse läbi muru ja üle raudtee, siis jäin ikkagi baleriinadele kindlakaks. Juurde valisin valge pintsaku ja suure salli, et õhtul päris ära ei külmuks. Ainuke asi nagu jumpsuidiga ikka, siis vetsus käimine (eriti kui veini juua ja sinna rohkem kui korra asja on) on veidi tüütu. Ma olen ikka arvanud, et teatris käimiseks ennast pidulikult riidesse pannakse - noh, tuleb välja, et mitte sugugi kõik. Vaba Lava teater on ka ehk kraadike vabam kui nüüd ütleme Estonia, aga no rebitud teksad on ikka väga vale minu silmis.
Enne kui rongile lippasin lasin Raikol koduväravas mõned pildid teha. Taust pole minu silmis ehk päris see, aga suur enamik meie fotodest siin sünnibki ja ma ei tahtnud fotokat linna kaasa vedada. 


Kaltsukast:
Jumpsuit - Viimsi kirbukas
Kott - Like Twice



14 September 2016

Uued ostud: Roosa mantel

Laupäeval oli Keilas lauluväljakul kirbukas ja kuna mul ootamatult tööpäev ära jäi, siis läksin koos preiliga ka. Läksime rattaga, sest noh nüüd me ju saame. Pealegi õuekirbukatel on rattaga palju mugavam ka, ei pea ju parkimise pärast muretsema ja kusagilt kaugemalt kõndima. Aga see selleks, ma ju hoopis tahtsin oma ühte ja ainukest ostu näidata - roosat Zara mantlit, mis maksis *trummipõrin* 5€!
Ma ei ole ammu enam nii öelda photoshoote teinud, veel vähem ise, see tähendab statiivi ja taimeriga. Täna siis tegin. Pooltel piltidel oli fookus paigast ära, aga need kaks, mida teile näitan mulle väga meeldivad. Aga pildistamise probleemi juurde, siis kahe pisikese lapse kõrvalt leida sellist aega, kus mees saaks minust pilti teha nii, et see ei hõlmaks ühte või kahte õnnetut last või et iga mu riietuse pildistamine ei muutuks perepildiks, siis äkki on Keilas mu lugejatest kedagi, kellele pilti teha meeldib ja aeg-ajalt minu peal harjutada tahaks?
Aga nüüd vaadake kui imeilus see mantel on! Eksole, ma ei kujuta seda ette? :)


09 September 2016

Minu maanteeratas

Tänane sekkarileid ei tule mitte riidekapist vaid hoopis kuurist. Nimelt näitan ma teile oma maanteeratast, mis nüüdseks on saanud natuke naisteratta hõngu juurde.

Selle ratta lugu minu jaoks sai alguse vist oma kaks aastat tagasi kui me Saaremaale minu vanemate juurde sõitsime. Meil oli praamini aega ja järsku märkasime mingit veidrat kila-kola poodi. Me polnud algul isegi kindlad, kas seal enam pood eksisteerib, sest uksele olid sõna otseses mõttes lahtiolekuajad märkmepaberile kirjutatud. Aga pood oli täitsa avatud, peamiselt igasugu vana elektroonikat täis, aga ka natuke mööblit ja noh, paar ratast. Minu ratas jäi silma eelkõige oma helesinise/mündirohelise värvi tõttu (ma ei suuda otsustada kumb ta on - päris helesinine nagu pole aga mündirohelise jaoks on ta mu meelest nõks liiga helesinine). Ma isegi ei plaaninud seda toona ära osta, aga Raiko küsis, et noh, kas ostame. Hinnas kauplesime umbes poole alla ja kui ma ei eksi, siis lõppsummaks jäi 15€.
Igatahes senini ta seisis õnnetult kuuris, sest kummid olid katki, kett maas ja pidurid polnud päris töökorras. Eelmisel kuul viisin ta lõpuks Keila rattapoodi, kus lasin ta minimaalselt korda teha, see tähendab, et mul ei olnud oluline, et nad sinna originaaljuppe hangiks või paneks rattale uued helkurid või iga roosteraasu maha kraabiks, vaid et rattaga sõita võimalik oleks. Parandus läks muidugi mitu korda rohkem maksma kui ratas ise, lõviosa arvest moodustasid uued sise- ja väliskummid. Ise nokitsesime külge puuduvad helkurid ja sadula (tähendab need sain papsilt, kes oli neid meie vanadelt ratastelt alles hoidnud), uue lenksupaela ja korvi ning valmis ta saigi!

Raiko ostsis eile enda rattale ka rattatooli, niiet täna käisimegi terve perega kahetunnisel tiirul. Me elame tegelikult toidupoele naeruväärselt lähedal, aga jalgsi on laste jaoks siiski natuke liiga pikk maa ja nii me muudkui autoga liiklemegi, loodetavasti saab nüüd mõned autosõidud ka jalgrattaga liikumise vastu välja vahetatud.

Kaltsukast:
Jalgratas
Pluus: Aarete Laegas
Püksid: Leiupood
Seljakott: Balti jaama turg

05 September 2016

OOTD: 05.09.2016

Teate küll seda kõik on uus septembrikuus? Noh, nii ka mul. Õigemini praegu on veel kõik vana. Nii ka mina, sest tänase seisuga olen ma nüüd ametlikult 25. Aga tegelikult saime viimasel hetkel Raianile lasteaiakoha, niiet alates oktoobri keskelt on mul kaks lasteaialast. Mis omakorda tähendab seda, et mina hakkasin endale uut töökohta vaatama. Praegune töökoht oli küll hea laste kõrvalt töötamiseks, aga nüüd on mul esimene kord elus aeg hakata vaatama töökohta, kuhu panustada ja pidama jääda. Omamoodi põnev, aga samas hirmutav ka. Ja sellest viimasest osast on mu muidu alati iseenesest korras näonahk kõvasti märku andnud.
Lisaks olen ma püüdnud maksimaalselt ära kasutada seda, et praegu veel suure osa ajast kodus olen ja tegelenud kõikvõimalike aia- ja ehitusprojektidega. Ja nii see vaikus on siin paar nädalat maad võtnud, aga ma luban, et ei lähe siit veel kusagile.
Ma olen alati rääkinud, et mu sünnipäev on suve lõpus, aga täna ütleks küll, et pigem sügise alguses. Iseenesest sellised vihmata sügisilmad mulle väga meeldivad ja kui selga ajada soe karvane vest, siis võib ju rõõmsalt Põhjamaa naine olla küll. Kuna ma etteruttavalt sünnipäeva peo ära pidasin, siis tänane riietus ei ole grammigi pidulik, vaid hoopis hästi mugav ja igapäevane ning parajalt mugav, et pärast ühele linnatiirule jalgrattaga minna. Ja täiesti juhuslikult täielik kaltsukaoutfit.

Kaltsukast:
Vest: osta.ee
Sviiter, püksid: Aarete Laegas
Vöö: Telliskivi kirbuturg
Kott: Roosna-Alliku kaltsukas
Jalanõud: Paavli kaltsukas

15 August 2016

OOTD: 15.08.2016

Ma ei ole selline inimene, kes ennast 10 minutiga valmis saaks. Olgem ausad, mul läheb enamasti isegi pesemisele rohkem aega - mulle meeldib pikalt vannis mõnuleda koos raamatu ja snäkitaldrikuga. Noh ja siis ühtlasi pesta ka. Isegi siis kui mul on mõni konkreetne üritus või sündmus ette teada ja ma olen varem riietuse valmis vaadanud, siis kipun viimasel hetkel ikka leidma, et peaks midagi muud selga panema. Niiet lõpuks on tuba välimuselt nagu oleks meil vargad käinud ja mina ajagraafikuga totaalselt jännis. Seega kui Raiko täna ütles, et tal on vaja korra Kohilas käia ja kas ma tahan kaasa tulla, siis jäin ma hetkeks kõhklema. Mulle aga suure suuga lubati, et seal on vähemalt üks kaltsukas ka. Noh, olin müüdud! Ja see omakorda tähendas kümne minutiga mullastest õueriietest normaalseks vahetamist. Õnneks on mõned esemed, millele saab alati kindel olla ja kuna ilm ka lõpuks päiksega veidi helgem oli, siis valisingi pitsilise roosa kleidi ja selle peale maskuliinsema tagi. Meigini ei jõudnud, niiet päikseprillid lükkasin ninale ja sõrmedega tõmbasin juustest läbi. Raianiga oli lihtsam - tema tuli täpselt nii nagu ta õues oli.
Muideks, kaltsukas oli Kohilas täitsa olemas, lausa kaks. Aga nagu paljud teisedki kaltsukad esmaspäeviti, olid need mõlemad kinni. Niiet lisan oma kunagi-külastan-nimekirja.


Kaltsukast:
Kleit: Keila turu kaltsukas
Tagi: Like Twice

08 August 2016

08.08.2016 Paavli kaltsukas

Mariette on pärast rohkem kui kaks kuud kodus olemist tagasi lasteaias ja mina ei oska kuidagi olla. Mis on veider, sest varem käis ta ju ka lasteaias ja siis läks see aeg nii ruttu. Igatahes kui ma olin hommikul Raianiga koos hommikust söönud, elutoa ära koristanud, mänginud ja kell ei olnud ikka veel 11, siis tuli mulle meelde, et mul on Paavlis ootamas nende poe 5€ kinkekaart. Pakkisimegi ennast kokku ja sõitsime Tallinna.
Seelik: Keila turu kaltsukas, pluus: komisjonipood KOMKA, kaelakee: Soome kaltsukast

Ma pean tunnistama, et ühe lapsega on kaltsukates tunduvalt lihtsam käia - istus kärus või mängis ilusti mängunurgas. Viimane on küll idee poolest tore, aga mängunurgas, kus on legoplaadid, aga puuduvad legod või kus on tahvel, aga pole ühtegi kriiti, ei ole lapsel väga midagi teha. Niiet Paavli kaltsukas, see on väike vihje teile.
Nüüd aga parima osa juurde. Ma siin enne blogiauhindade üritust halasin, et mul oleks punaseid kingi vaja. Pakkuge kolm korda, mis mulle kaltsukas esimese asjana vastu vaatasid! Maksid 6€ ja on väga hästi hoitud - puuduvad kriimud ja kontsalt pole kusagilt värvi maas ega midagi. Lisaks ostsin ühe lilla kardina, mida mul sünnipäevapeo ajaks vaja on, aga sellest nii umbes kuu aja pärast.


06 August 2016

OOTD: 06.08.2016

Kell saab kohe üksteist, üks preili on lõpuks magama jäänud (pärast seda, kui ma olen kinnitanud, et mitte keegi ei kõnni koridoris ja koletist ei tule, ka mängukoletist ei tule ning jah, issi on tugev ja Suusi kuri) ja mina saan teieni tuua oma tänase käisin-tööl-riietuse.
Need lõhkised teksad on ülimugavad, niiet alati kindla peale minek, et üldmulje aga viisakam jääks, siis lisasin Soomest skooritud kivikestega pluusi. Koti nihverdasin õel külas käies tema varudest endale ja see on nii ägedalt suur, et kogu mu töövarustus sinna ära mahub. Saan nüüd suvalise seljakoti, millega varem tööl käisin, nurka visata. Halleluuja!

Kaltsukast:
Teksad: Aarete Laegas
Pluus: Soome kaltsukast

04 August 2016

Suure-Jaani kaltsukad

Eesti Ekspressi kunagine artikkel viitas, et isegi Suure-Jaanis on kaltsukaid mitu, osad neist lausa kõrvuti. Praegune seis nii suursugune pole, kaltsukaid on seal pisikeses linnas täpselt kolm.

1. Pärnu 3
Teisel korrusel asuv pood müüb tegelikult uut kaupa, lihtsalt ruumi ühte seina on tehtud pisike riiul kasutatud riietele. Valik on suhteliselt olematu ja sellest vähesestki on raske ülevaadet saada, sest pea kogu kaup on pakituna riiulil. Hinnad vähemalt riiulil olevatel asjadel puuduvad. Mõni ese ripub siiski riidepuul samal stangel koos uue kaubaga.

2. Pärnu 1A
Täitsa kaltsuka moodi kaltsukas. Osad riided kastides, osad stangedel. Valik võiks kaasaegsem olla, eriti jalanõude ja kottide osas. Kiitus poe avaruse osas, niiet lapsevankriga mahub liikuma.

3. Tallinna 7
T-R: 10.00-16.00
L: 10.00 - 15.00
Alates 5€ saab maksta ka kaardiga.
Neist kõigist kõige suurem ja parima kaubavalikuga. Mida saab järeldada ka sellest, et teistes poodides olin ma ainuke klient, selles poes oli terve hulk inimesi veel ja küll juba kohalikud teavad :)
Veidi häirib, et kaup on mitmes eri ruumis, tervikpilti on raske saada ja väikeste lastega käies ebamugav. Lisaks asub teisel korrusel, niiet vankriga ligi ei pääse.

01 August 2016

Uued ostud: Soome saak

Hei!
Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis käisime Soomes kokku neljas kaltsukas. Kõik Nummela piirkonnas. Ma lootsin meie kaltsukatiirudelt leida teksavesti või -tagi, suvist kübarat ja Mariettele uued lasteaia sisejalanõud ja Raianile jalatseid. Ekstra midagi otsima ei hakanud, vaid lähtusin nagu ikka põhimõttest: mis silma hakkab, aga lisaks mu väikesele loodetavasti-leian-listile jätsin see kord kleidid pigem tahaplaanile, sest neid justkui kapis mõni ikka oleks. Mõne asjaga mu nimekirjast läks hästi, mõni asi jäi saamata. Aga laon oma saagi letti :)
Postitust kirjutades avastasin, et unustasin ühe asja pildilt välja - nimelt ostsin 2€ eest ka türkiisinise ja halliga sportrinnahoidja. Ma olen viimasel ajal oma keha suhtes rahulolematu. Kuigi kaalunumber on sama, siis mõned klassikalised murekohad, näiteks kõht, ei anna rahu. Plaanin vaikselt trennilainele tagasi saada. See tähendab, ma pole tegelikult väga järjepidavalt kunagi trennis käinud, siin-seal veidi katsetanud ainult. Igatahes ehk nüüd uus kaltsukaleid veidi motiveerib õhtul metsa all üht pikemat ringi silkama.
*Parandus, Raianile ostsin suvemütsi ka, see samuti fotolt puudu.
Fotolt paistavad Raianile 1.50€!!! eest ostetud Ecco sandaalid, vaevu kantud. 

Nüüd aga ostude pudi-padi juurde. Suured kaelakeed mulle meeldivad. Eestis näeb ilusaid ehteid pigem harva ja kui, siis bokse rentivates kaltsukates, aga neis kipuvad olema H&Mis kümneka eest müügis olevad ehted heal juhul 7€ hinna eest. Mis ei ole okei hind ühe kasutatud kaelakee kohta. Mina skoorisin mõlemad kaelakeed 2€ eest ja kõrvakad maksid euro. Hundiga prossi üle juurdlesin ma pikalt, et kas võtta või ei. Nüüd olen juba kaks päeva seda kandnud, hullult cool on, ei tea, mida ma seal poes nii kaua arutlesin. Hinda ei oska öelda, sest oli osa sületäiest, mille eest viieka maksime. Kübar ei ole sugugi mitte suvekaabu nagu ma kaltsukatest skoorida lootsin, vaid hoopis villane veinipunane kaabu. Oli esialgselt kaheksalt alla hinnatud 4€ peale. See kaabu on ka kogu kaltsukatetiiru kalleim ost.

Soomes oleku ajal olid vist kaltsukajumalad minu poolt, sest riided on saadud kõik nii heade hindadega. Esimene ost üldse oli see lilleline pliiatsseelik. Keegi tahab pakkuda kui naeruväärselt vähe see maksis? 1€. Kahjuks ei ole tal ühtegi lõhikut, niiet lastele järgi just selles ei jookse, aga asi siis üks küljeõmblus natuke lahti teha. Igatahes ma juba kujutan ette, et mul on fäänsi kontoriroti töö ja ma sa saan selle tööle selga panna.
Tuunika eest maksin 3€ ja tegelt on ta veidi kaunim kui pilt edasi annab. Selline kihiline ja natuke romantiline ja suviselt õhuline, fotol on ta natuke "laialivalguv" jäänud.
Ja ülejäänud saak riietest on teksavest, kivikestega pluus ja traksiseelik (kas traksiseelik on sõna?). Teksavestiga joppas, see oli üks nimekirjas olnud asjadest, mida juba Eestis mõnes kaltsukas leida olin lootnud, kuid seni tulutult. Pluus on teksavestiga samast poest, kust ka eelmainitud hundipross ja Raiani müts. Lisaks sai õde endale sealt kaks suurt tassi, kassile toidukausid, juukseklambri. Kõik kokku ainult 5€ eest. 
Viimasena see traksiseelik (?), mille juures mu lemmik osa on see, et Mariettel on samasugune. No mitte just identne, aga ka sinine teksast. Ma kusjuures ei ole kunagi olnud see ema, kes ennast ja last samamoodi riide paneks, enamasti on Mariettel juba üsna tugevad (ja jonniga lõppevad) eelistused oma riiete osas, teiseks ei ole meil lihtsalt samasuguseid riideid. Aga mõte vahel samasuguseid riideid kanda paitab aina enam mu meeli. Igatahes minu oma maksis 3.50€.

Milline mu ostudest teie lemmik on? Keegi mu blogi lugejatest Soomes kaltsukates käinud on, kuidas teie kogemused on?

31 July 2016

Lastega Soomes

Olen lastega meie peaaegu nädala kestnud puhkuselt Soomest tagasi. Või no tegelikult läksime mu õele külla, aga see oli ausalt täielik puhkus. Kui just laeva minek välja arvata - see oli katastroof. Nimelt ma kuidagi vaatasin laeva väljumisaega väga valesti, mis tähendab, et me jäime õigest laevast maha. Saime viimase hetke pileti teisele laevale siis, kui just teatati, et pardale minek on lõppenud. Mis tähendas, et me pidime jõudma laeva ülihelikiirusel. Nii palju siis plaanist, et me vaikselt laeva kulgeme, sest käru ma Raianile kaasa ei võtnud.
Lõpuks üritasingi majandada nii, et Raian oli süles, Mariette oma pisikese kohvriga kõrval ja mina vedasin järgi meie kohvrit ja Raiani reisivoodit. Ei toiminud hästi - voodi kukkus kogu aeg kohvri pealt alla, Raian nuttis süles ja Mariette kartis seda nö tunnelit, mida mööda laeva minnakse. Lõpuks nutsime sisuliselt kõik. Õnneks ühed toredad noormehed aitasid mind ja võtsid Raiani oma sülle. Lõpp hea, kõik hea, aga laeva jõudes mu käed täiesti silmnähtavalt värisesid pingest.
Laevas endas oli juba hästi, maandusime mängunurgas ja sealt enam ei liikunud kaugemale kui WCsse. Mahatulek oli juba ka helgem ja õe nägu sadamas meid ootamas näha oli totaalne kergendus. Sealt edasi oli puhkus idüll, mis sisaldas endas rohkelt mänguväljakul viibimist, mitmeid kordi rannas käimist, maitsvat (ja veidi liiga palju) sööki ja kohalikke kaltsukaid.

Kusjuures randa saime me lastega see suvi alles kolmandat korda. Esimene kord käisin lastega üksinda rannas ja pärast 15 minutit keerasin otsa ringi ja tulin koju ära. Toona oli ilm tuuline ka, niiet Mariette kartis merd või no pigem laineid ja Raian tahtsi pea ees vette minna. Ja siis lõpuks oli tüli majas ja nutt lahti, sest üks nuttis kui ta veest liivale tõstsin, teine kui vee äärde läksin. Oma meelest olin küll hästi ette valmistunud ja võtsime terve kotitäie mänguasju kaasa, et liivalossi teha, aga ei miskit. Teine kord olin juba targem ja läksin koos sõbranna ja tema lapsega. Siis juba toimis. Aga ujuma sain ma alles nüüd Soomes ja ma ei tea, kas Eestis ka vesi nii soe on, aga seal järve ääres oli küll mõnus. Niiet kõik kolm korda, mis me rannas käisime läksin ma ujuma ka.

Kaltsukatest eraldi ülevaate postitusi ma kirjutama ei hakka, sest paljud teist ikka Eestist Nummelasse kaltsukatesse kondama lähevad (juhul kui kellelgi peaks olema sealt kandi sekkarite kohta küsimusi, siis vastan ikka). Meie käisime kokku 4 kaltsukas, hinnaklassilt täiesti erinevad - nii sellised, kus sületäie sai viie euro eest, kui bokse rentivates. Ja ma skoorisin ülimalt ägedat kraami, aga vaatan, et see postitus veniks muidu pikaks, niiet need jätan järgmise postituse jaoks. Üks asi aga, mida ma Eesti kaltsukates näinud ei ole ja Soomes mitmes poes kohtasin on poe lapsevanker, mis klientidele kasutada on. Väga mugav variant minu arust! Eriti kui pood asub näiteks teisel või kõrgemal korrusel. Igatahes minu arvates oleks see küll midagi, mille peale Eestis ka mõelda võiks.

Ma ei tea, kas keegi teist mäletab, et eelmine aasta Soomes käies kirjutasin ühe kaltsuka eriti nõmedast mängunurgast, mis oli ehitusmaterjalide ja lambikuplite vahel. Mul oli nii hea meel näha, et selles poes on nüüd uus ja tore mängunurk lastele.
Mängunurk ennem...
... ja nüüd.
Ja selle ilusa mõttega ma tänaseks lõpetangi :)

21 July 2016

Kodueri: magamistuba

Ma olen juba hirmus ammu tahtnud teile natuke rohkem meie kodu näidata - on see ju meie peegel ja seega samuti erinevaid kaltsukaleide ja taaskasutust täis. Küll aga ootasin ma alati, et kõik need "ajutised" lahendused saaksid püsivama väljundi, aga noh, tavaliselt need ajutised asjad kipuvad olema hoopis kõige püsivamad. Näiteks magamistoas mind hirmsasti häirisid meie varasemad kardinad - ma ei raatsinud uusi osta ja värvisin kardinad ise lillaks. Tulemus sai veidi kirju. Lisaks leidsin ma pärast, et äkki ei olegi lillad kardinad need kõige õigemad. Nii ma siis jupp aega lükkasin magamistoast siia kirjutamist piltide näitamist edasi, sest minu silme ees olev pilt ja peas olev ei läinud kokku. Kes kangesti uudishimulik on, siis Meie Kodu Lugu blogist näeb neid koledaid lillasid kardinaid ka :) Kui värvimata uks ja sealsed liistud ning soov üks pildike kummuti kohale seina saada kõrvale jätta, siis võib öelda, et valmis!

Mis laualampi puutub, siis ma tean, et osadele teist meeldis ta originaalis rohelisena palju rohkem. Aga ma ei suutnud kuidagi teda sellisel kujul tuppa toimima panna ja otsusega värvida olen ma igati rahul. Ma veidi kahtlen, kas teha valgega mingi muster veel lisaks või ei. Mulle meeldiks näiteks sik-sak, aga kui see ei ole korralikult teostatud, siis jääb tulemus halvem. Lisaks mõtlen veidi, et ehk hakkaks sik-sak muster tapeediga võistlema ja tulemus jääks liiga kirju.
Mu lemmik osa kogu toast on aga see aknalaud, mis muideks on mu enda tehtud vanast paksust põrandalauast.


Kusjuures kõik mööbliesemed, lisaks nii lae- kui laualamp ning vaip on kasutatuna soetatud, mõned asjad on saanud lihtsalt suurema või väiksema DIY projekti. Ostetud on asjad väga erinevatel aegadel, mõni ese ootas oma aega aastaid kõrval toas enne kui nüüd meie magamistoas oma koha leidsid. Öökapina toimiv puupakk oli siin majas aga hoopis enne meid, seda sai lihtsalt veidi lihvitud. Ma ise vaikselt naeran, et ei tea, mis siis saab, kui meie tegelik magamistuba kunagi remonditud saab, kus siis kõiki tuleviku projekte hoidma hakkan!? 
*See tuba siin peaks tegelikult tulevikus saama Mariette toaks.

Kaltsukast:
Laelamp: osta.ee 6.50€
Voodi: Facebooki mööbligrupist 50€
Kummut: Magda Misjonipood 20€
Riidekapp: Facebooki mööbligrupist 40€
Laualamp: Sõbralt Sõbrale 13€
Kardinad: Võhma kirbuturg 3€
Vaip: Uus tänav 7, Keila 5€

Laelambi hinnas ei ole ma sendipealt kindel ja riidekapp võis ka veidi kallim olla, need on ostetud mitu aastat tagasi. Aga isegi kui sisustus kokku ei olnud mitte umbes 135€ vaid kümme eurot kallim, siis sellest hoolimata on kokkuhoid olnud märgatav ja selle raha eest poleks me uuena isegi voodit osta saanud.