28 September 2018

Kolmanda lapse saamine

Mirjam kirjutas oma blogis postituse, kus arutleb põhjuste üle kolmanda lapse saamisel. Mul tuli selle postitusega nii palju mõtteid, et kommentaari asemel otsustasin hoopis enda postituse kasuks. Ma ei hakka ühiskondlikul tasandil arutama vaid kirjutangi enda ja oma mehe otsusest.
Foto: Evelin Talvar. Raianit oodates veebruar 2015

21 September 2018

Minu kolmas rasedus

Seda, et me lootsime, et kaks last meie peres viimaseks ei jää (ja loodetavasti ka mitte kolmas) olen siin ennegi maininud. Kui mul ei oleks kodus tütart ja poega vaid kaks samast soost last, siis oleksin ma kindel, et kolmas laps meie peres oleks vastassoost. Ehk kui esimesed kaks rasedust olid üsna samasugused, siis praegune on hoopis teistsugune.

19 August 2018

Kasutatud riided meie peres

#Kogumispäeviku grupis on käimas riiete ja jalanõude kuu ning panen kirja mõningad oma mõtted ja meie pere harjumused seoses selle teemaga. Lisaks koondasin postituse lõppu blogi facebookis küsitud küsimused, niiet neile saab ka vastused.

Kui ma esimest last ootama jäin polnud mul päris täpselt aimugi, mida ja kui palju ühele lapsele vaja on. Erinevate foorumipostituste põhjal jäi mulje, et alla keskmise palka saavad inimesed ei saagi endale lapse saamist lubada. Mina olin aga julgenud lapse planeerida üliõpilasena. Mida aeg edasi, seda rohkem ma tunnen, et lapse saamiseks on majanduslikult üsna vähe tarvis. Vähemalt mitme kuupalga ulatuses kulutusi ma ühele vastsündinule ei näe.

22 June 2018

22.06.2018

Hakkasin pealkirjaks kirjutama, kuidas mul ainult üks maani kleit on, aga siis turgatas pähe, et ei, hoopis kaks on, aga no üks neist vajab veidi kohendamist ja nö kandevalmis ei ole. Igatahes on mul maani kleitidega veidi kurvad lood. Ma otseselt ei ole neid ei ekstra kaltsukatest otsinud ega ka vältinud, aga päris paljudel teise ringi poodides liikuvatel variantidel on õlapaelad puudu ja selline lõige ei sobi mulle teps mitte. Nii ei olegi nende õigete otsa sattunud. Ma mõnda aega tagasi leidsin Paavli kaltsuka e-poest ühe kauni isendi, aga hind oli natuke piiripealne mu jaoks ja kui ma siis mõne päeva mõtlesin selle üle, kas võtta või mitte, siis oli juba keegi endale napsanud.

07 May 2018

Viimase aja kaltsukaleiud

Mul on kogunenud paras ports oste, mida siin näidanud pole, varasemad jäävad kusagile talve aega, uuemad on eelmise kuu lõpust. Enamasti on need olnud ühe-kahe kaupa ostetud asjad, niiet eraldi postitust tegema neist ei hakanud, aga nüüd on hea kogus pilte koos, et teiegagi jagada.
Üldiselt on mul reegel, et ma ostan kaltsukatest asju, mida ma saan kohe selga panna - no ei ole minus seda õmblejat ja kohendajat. Aga kaks erandit tegin ka, selle lillelise seeliku ja vööga. Ostetud on nad eri ajal, vöö täitsa talvel ja kuigi pildilt hästi ei paista, siis on tal imeilus natuke vintagehõnguline pannal, ainus mure oli see, et see oli mulle suur. Kükitas paar head kuud sahtlis ja siis puurisin tavalise puidupuuriga sinna kaks auku juurde. Toimis! Seelikuga oli lihtsam lugu, sellel õmblesin kummi veidi väiksemaks, õnneks piisas pisikesest augukesest kummikanali serva ja paar minutit niidi-nõelaga. Tagiga on ka üks omamoodi lugu.

30 March 2018

29.03.2018

Sellest nädalast olen ma sisuliselt pärast aastat trennilainel. Viimane stabiilne trennis käimine (mis kestis kauem kui kuu-kaks) jäi tegelikult enne teist rasedust ehk nii nelja aasta taha. Prrr... hirmus mõelda. Ma siin mõned katsed olen ikka hiljem ka teinud, aga no need ei ole lõpuks ikka püsima jäänud. Suuresti küll igapäevase graafikute klapitamise tõttu ja kuigi mul on tegelikult velotrenažöör kodus ka, millelt võiks ju tegelikult tolmukihi tagumikuga maha nühkida, siis ajaks, mil lapsed magavad suudan ma ainult end nii palju liigutada, et kätt millegi magusa järgi sirutada.

20 March 2018

20.03.2018

Ma olen üks neist, kes uue asja või siis "uue" asja ostmise korral seda kohe kanda tahab. Ostan ma ju asju, mis ilmselgelt mulle endale väga meeldivad, niiet mulle tundub ka üsna loogiline, et neid proovida tahan. Nii on uute riietega, aga ka kõige muu uuega. Näiteks kui ostan huulepulga, siis kasvõi kodus teleka ees värvin õhtul huuled ära või lasen peale uut lõhnaõli isegi kui käin poes enne magama minekut ja koju jõudes kohe magama hakkan sättima. Aga no ära proovima pean.

15 March 2018

OOTD: 15.03.2018

Kuigi ametlikult talv veel kestab, siis üldises plaanis võib juba kevadele tere öelda. Kevad on mu lemmik aastaaeg ja ma iga aasta ootan kannatamatult seda aega, kui lumi ära sulab ja kõnniteed kuivad on. No ma tean küll, et see ei ole ehk parim argument kevade kasuks, et ta mu lemmik peamiselt seetõttu on, et talv lõpuks läbi on, aga nii ma tunnen.

30 January 2018

Kui sul oleks 2 soovi?

Meil on magama mineku traditsioon, et lähen lastele natukeseks voodisse kaissu ja mängime "kõva kivi" - laps läheb teki alla peitu ja mina siis pean rääkima, et mis see kivi siin voodis teeb, seda natuke nügima ja susima kuni laps itsitama hakkab ja siis imestama, et mis asja, polegi kivi ja siis teki ära tõmbama. Selline veider mäng :)

06 January 2018

OOTD: tööjõulupidu

Ma ei ole varem ühelgi tööjõulupeol käinud, aga no mul pole kunagi varem ka nii püsivat töökohta olnud. Kahe lapse emana tunnen ma end mõnikord oma eakaaslastest vanemana ja siis on sellised hetked nagu esimest korda töökaaslatega tähistada ja tunnen end hoopis nii noorena. Võta siis kinni kumb ma olen :)

14 December 2017

Auto kui luksuskaup?


Aastaid tagasi tehti mulle kommentaar, et inimesed, kes suudavad autot omada ei tohiks kunagi öelda, et neil raha vähe, sest auto ei ole igapäevaselt vajalik vaid hoopis luksuskaup. Jäin toona ja jään ka nüüd, pärast umbes kuuajalist autota olekut, eriarvamusele.

Võtan näiteks oma vanemad, kes elavad maal, töökohast umbes 12km kaugusel. Bussiga tööpäeva alguseks ei olegi võimalik jõuda ning esimene buss, mis üldse sihtkohani sõidab läbib seda vahemaad 46minutit. Lisaks on neil bussile määratud miinimumtasu, niiet selle maa eest maksaks bussipilet 5€. Lisada siia juurde see, et mu vanemad töötavad samas kohas, niiet kulu oleks topelt. Ehk kahel inimesel kuluks iga päev tööle hilinemisega jõudmiseks 20€. Siia juurde lisada veel umbes 6km jalutuskäiku hommikul ja teist sama palju õhtul. 

Meie auto andis eelmisel kuul lõplikult otsad. Nii, et selle parandamine enam mõistlik ei olnud ja uue hankimine kohe võimalik polnud. Ehk umbes kuu aega elasime ilma autota. Õnneks elan ma vanematega võrreldes palju ligemal asulale, õigemini lausa linna kõrval. Nii me käisimegi toidupoes jala, tööle sõitsin nagu ikka rongiga ja isegi vihmaga teise linna otsa ujulasse saime jalutatud (kahe vankriga küll ja üsna märjana saabudes, aga ikkagi). Elamine linna kõrval on aga oluline märksõna, sest kuigi me oleme sõna otseses mõttes esimene maja, mis linna piiridest välja jääb, siis ametlikult kuulume me teise omavalitsusse ja see tähendab ka seda, et lapsed käivad 7km kaugusele lasteaeda. Autot omades ei ole see kunagi oluline probleem olnud, aga nüüd avastasime, et ainuke buss, millega hommikul lasteaeda jõuda läheb hommikul 7.30. Et kaks last selleks ajaks valmis saada ja bussipeatusesse viia peavad nad ärkama hiljemalt 6.40. Rääkimata sellest, et ise tagasi saada ja siis veel tööle jõuda. Kella 10ks tööle jõudmiseks ärkasin ma kell 6. Milline ajakulu! Autoga lapsi lasteaeda viies saan ärgata poolteist tundi hiljem. 

Niiet kui keegi tuleb mulle veel ütlema, et auto on ainult luksuskaup ja tema küll nii rikas pole, et endale autot lubada saaks, siis ma tahaks inimesi natuke raputada. Mul on iga päev tänu autole 2-3tundi rohkem aega, mida ma ei sisusta bussi oodates või sinna kõndides, aeglaselt kõndides. 

06 December 2017

Päkapikkudest ja jõuluvanast

Ehtisime täna töö juures kuuske ja esimest korda sel hooajal tundsin ma kerget jõulutunnet ja ootust. Ehk on mu selle aasta jõulumeeleolu tagasi hoidnud fakt, et me pool oma elutuba pidime maha lammutama ja nüüd üht osa teisest kile eraldab ja seda juba kuidagi karraga ilusaks ei tee ning poole väiksem pind tähendab ka seda, et kuusk meie elutuppa sel aastal ei mahu... Või oli asi puuduvas lumes, mille suur austaja ma siiski ainult eemalt vaadates olen. Aga kui see tunne nüüd juba peale tuli, siis püüan sest kümne küünega kinni hoida. Nii pajatangi ja veidi meie pere seisukohast päkapikkudesse ja jõuluvanasse.
Foto: Evelin Talvar

07 November 2017

Kui ma töötaksin oma esimesel töökohal

Hommikul jäi mul facebookis silma pilt kirjaga, et kui töötaksid oma esimesel töökohal, siis kellena sa täna töötaksid. Esimest korda läksin ma tööle kusagil 10-11. aastasena, kui mitte arvestada sugulaste hoidmist, seda tegin ma veel nooremana. Nii noorelt ei läinud ma tööle mitte sellepärast, et oleksin pidanud vaid seetõttu, et tahtsin. Mäletan, kuidas veidi vanemana kirjutasin kuulutust leidmaks suveks tööd ja rõhutasin, et saan suve lõpus 15 (sest see tundus vanem kui kirjutada, et olen 14).
Foto: Tanel Meos (24.07.2015 Maaleht)

05 November 2017

Kaltsukas: Keila turu kaltsukas

Ma olen oma blogis Keila turu kaltsukast palju kordi kirjutanud, see oli aastaid mu põhiline shoppamise koht kuni Keila turg läks remonti ja sellega seoses kaltsukas sealt ära kadus. Seda, et tegemist oli keilakate seas hinnatud kaltsukaga teadsin ma alati, sest kordagi ei olnud olukorda, kus poes kedagi teist veel ostmas poleks olnud. Lisaks oli see koht, kuhu lapsevankri sai putka ukse kõrvale jätta või veidi virila lapse müüjale sülle anda. Peale turu sulgemist sain ma mitmeid kirju, kus uuriti, kust turul paikneva poe nüüd leida võib. Nüüd on mul hea meel siia kirjutada, et pood on Keilas tagasi!

02 November 2017

Meie esimene Halloweeni pidu

Mulle tundub, et halloweeni tähistamisest on saanud veel üks neist "uue aja vaidluskohtadest", kus ühed jagavad sotsiaalmeedias nalju, kuidas meil Eestis ikka marti jookstakse ja teised postitavad pilte oma kostüümidest, kaunistavad maja ja korraldavad peo. Ma ise tahaks paigutada end nende kahe vahele. Jah, kui ma valima peaksin mardipäeva ja halloweeni vahel, siis valiksin esimese. Üks asi on küll, mis mulle halloweeni Eestis tähistamise juures ei meeldi - nimelt aina enam populaarsust koguv ukselt uksele käimine ja kommide küsimine.
Pilt hoopis sõbranna tüdrukuteühtust, kus Vanemuise teatris haavagrimmi õppisime.

30 October 2017

OOTD: 30.10.2017

Pikka aega pole ühtegi outfiti postitust tulnud, täpsemalt kuu aega. Vahest on põhjus selles, et mul pidid sõrmed küljest ära kukkuma täna hommikul pilte tehes. Ebareaalselt külm! Ma pikalt ei tahaks ilma kallal heietada, sest kes ikka vinguposte lugeda tahaks, aga ütleme nii, et kui poole toa põrandat ei ole ja noh, vana maja, millel puudub korralik soojustus, siis ärgata on teinekord päris jahe. Lastel muidugi veab, sest kui nemad ärkavad olen mina juba tule pliidi alla teinud ja maja on juba märksa soojem. Aga igatahes kui siin inimesed loevad päevi jõuludeni, siis ma vaikselt hakkasin kevadeni loendama :)

24 October 2017

Tegime ise perepilte

Sellise näoga on üks preili kui ta on kohe-kohe enda käes olevat lehepatakat oma issi pihta viskamas.
Meie aia taga kasvab suur vaher, mille oksad üle aia meie poole sirutuvad. Nii ongi, et ülejäänud hoov on meil roheline, kuid krundi tagaserv on paksult kaetud kuldsete lehtedega. Sahistasime sealt nädalavahetusel läbi jalutada kui mõtlesin, et seal saaks mõne toreda pildi teha enne kui riisumisega algust teen. Järgmiseks päevaks panimegi plaani paika ja kui muidu tervitas meid pühapäev üsna sombuse olekuga, siis poole pildistamise ajal tuli päike välja. Pildid tulid mu enda arvates üsna vahvad ja ehedad - keegi ühtegi poosi võtma ei pidanud ja jäädvustatud said lapsed just nii nagu nad olid, kõik koos pildid tegime statiivi ja taimeri abil.

20 October 2017

Uued ostud: 1ese=1euro

Millal te viimati ostsite kaltsukast midagi, mis maksis 1euro? Okei, ma suudan kohe paar ostu meenutada Keila Sõbralt Sõbrale poest, kus lasteriiete eest maksin vist 50senti tükk ja endale ostsin nii nädal enne seda lillelise pusa euroga. Aga üldjuhul on ajad, kust kaltsukast euroga midagi saab möödas. Niiet kui ma nädala alguses hetketuju ajel Nõmme Repeatist (Raudtee 52a, facebookis Leiupoe nime all) läbi astusin ja müüa teatas mulle, et kõik asjad on euro, siis ma esialgu mõtlesin, et kas ma ikka õigesti aru sain. Tuli välja, et sain. 

30 September 2017

Üks lihtne õunakook

Mu kook ei ole pealt mitte kõrbenud, vaid algses retseptis oli peale raputamiseks üsna suur kogus kaneeli ja suhkru segu, mis jättis tumeda välimuse).
Ma sain endale sünnipäevaks elektriahjuga gaasipliidi ja pärast aastate pikkust küpsetamispõuda, sest vana ahi seda lihtsalt ei võimaldanud olen ma taas kokkamise võlusid avastamas. Mingi eriline hobikokk ma ei ole ja kahtlustan, et jään alla ka suuremale osale pereemadele, aga üks väike samm korraga. Kuna mul mingit retseptivaramut ei ole, siis vaikselt olen endale märkmikku kirja pannud mõned hoidiste ja ka lihtsamate toitude retseptid. Ja lihtsa all pean ma silmas seda, et ma ei pea võid noaga jahuga segamini hakkima (kuidas seda üldse tehakse? ma seda lauset lugedes juba sulgen retsepti ja hakkan järgmist otsima) või munavalget ja munakollast eraldi vahustama ehk kõik retseptid, kus saab munad lihtsalt suhkruga vahustada ja kõik koostisosad taignaks kokku keerata on need retseptid, mida ma esialgu katsetada julgen ja ühte sellist õunakoogi retsepti ma täna jagangi. Seda enam, et lapsed söid ära mõlemad kaks tükki, preili tegi imestusest suuri silmasid ja uuris, kuidas see kook nii imeline tuli (täpselt nii küsiski) ja isegi Raiko kiitis, No järelikult on tõesti hea kraam.

24 September 2017

24.09.2017

Ma võiksin alustada tänast postitust jälle sellega, et olen haige. Oma eelmistest muredest sain lahti ja kohe algasid uued mured - klassikaline kurguvalu ja nohu. Ise tegin ka juba nalja, et eelmine kord kui vanemad külas käisid siis olin haige ja nüüd jälle, et ma polegi vahepeal terveks saanud. Tegelikkuses ikka sain korraks terveks.

19 September 2017

Hommikusöögist

Ma ei hakka rääkima seda juttu, kuidas hommikusöök on kõige tähtsam eine päevas. Ma tean mitmeid inimesi, kellele ei sobi hommikusöögi söömine, ma ise aga kuulun täiesti teise kategooriasse. Ilma hommikusöögita ma lihtsalt ei jaksa toimida ja tühja kõhuga lähen ma kurjaks. Ma üldse olen vist naisterahva kohta üle keskmise isuga. Aga viimasel ajal on mul hommikusöögiga kurvad lood, mitte et ma süüa ei tahaks või suudaks, aga kuna ma käin vahetustega tööl, siis kella 6st ma veel süüa ei taha ja siis söön hoopis veidi hiljem kui jõuan tööle. See on kusjuures mu nädala kõige tervislikum hommikusöök, sest sel päeval söön putru. Veidi keerulisem on ülejäänud kahe vahetusega, kus lastega samal ajal ärkan/uksest välja lähen, sest nemad söövad hommikust lasteaias ja siis samal ajal ise süüa ja neile öelda, et te ei saa tundub natuke veider, seda enam, et neil ju on siis juba kõhud samuti tühjad. Hommikuti varem ärgata ja kõik koos kodus süüa poleks meil aga kindlasti lahendus, sest esiteks ma lähen kodust välja erinevatel aegadel ja ma olen kindel, et see teeks õigel ajal uksest välja saamise kogu pere jaoks palju raskemaks.

13 September 2017

Haige olemisest

Üleeile jätsin apteeki 30€. Ma ausalt ei tea, kas ma olengi sellise summa eest apteegist varem rohte ostnud. Ilmselge märk sellest, et keha on stressis ja nüüd löövad järjest kõikvõimalikud hädad välja. Näiteks tuli mul huulele ohatis, mida pole mitu aastat näinud ja mul on juba 2 nädalat nohu ja kurk valus. Päris nohu-nohu enam pole, aga täitsa õige olemine ka pole. 

04 September 2017

OOTD: 1.september

Mu tavapärane tööl käimise riietus on teksad ja pluus, hästi lihtne ja mugav. Üldiselt on selline riietus meil kogu kollektiivi iseloomustav, aga esimesel septembril oli meil majatäis pidulikes riietes naisi.

23 August 2017

Selle aasta viimane suvine outfit?

Mulle tundub, et suvesoojaga on nüüd tõesti ühel pool ja tagumine aeg on jakid-tagid välja otsida. Ma juba paar päeva istun toas villaste sokkidega, sest jahe on. Aga korraks meenutame eelmise nädala lõppu kui veel soe oli.

05 August 2017

Pildipostitus: Lastega Soomes

Kell näitab üsna hilist õhtutundi, õues sajab vihma, lapsed on magamas ja mina istun klaasikesega ekraani taga ja vaatan meie nädal tagasi toimunud reisipilte. Minu jaoks oli see rohkem külaskäik õe juurde, kuid laste jaoks kahtlemata suur reis, niiet jääme siis selle reisitermini juurde, seda enam, et me see aasta lisaks õe juures olemisele ka natuke rohkem kõik koos ette võtsime. Vahvaid pilte on mul palju ning mõned enda lemmikud valin ka teile näitamiseks.