Sõitsin eile Saaremaale suguvõsa kokkutulekule ja kui selliseid üritusi üldjuhul peetakse igavateks keskealiste ja eakamate üritusteks, siis mul oli väga vahva. Kui muutunud inimesed on - nägin neist osasi viimati kümme aastat tagasi, ma oleks võinud neist osadest vabalt tänaval mööda kõndida.
Kõik oli suurepärane, inimesed olid võtnud endale aega ja nautisid ilma ning seltskonda, imemiatsvat sööki ja koduõlut. Ilm muidugi oli nii hea, et ma üldse ei tundnudki, et päike väga võtnud oleks ja sain veidi liiga. Õnneks valisin riietuseks maksikleidi, niiet suures osas olin siiski kaetud. Kusjuures see on esimene kord kui seda kleiti pärast rasedust kannan. Rasedana on maksikleidid üks mugavaimad valikuid, kui mehe T-särk välja jätta ja lõpuks seostuski see kleit mulle rasedusega ja nüüd muutkui seisis kapis, niiet oli viimane aeg ta jälle aktiivsesse kasutusse võtta.
Täna tegime veel enne mandrile tagasi sõitmist kiire tiiru Kuressaarde ja selle lähiümbrusesse. Käisime vaatamas Pihtla mõisa. Ma tahtsin osa pulmapiltidest seal pildistada, aga nüüd olen kahtleval seisukohal. Maja välimus annab küll aimu hoone endisest suursugususest, aga seest on asi hullemas seisukorras kui arvasin ja ma ei ole kindel, kas päris nii suureks ronimiseks pulmakleidiga valmis olen. Elukaaslane juba manas mulle ette musta stsenaariumi, kuidas ma pulmapäeval seal vanas mõisas ringi ronin, kleidi ära rikun ja siis närvitsen.
Tänase riietuse valisin selle järgi, et eile liialt päikest saanud õlad kaetud jääksid. Ainuke pluus, mis selleks sobis oli õelt tema kapi suurpuhastuse käigus saadud suvine tikanditega H&Mi pluus. Kui ma oleks laulupeole läinud, siis see pluus oleks olnud mu kindel valik.
Maksikleit: Leiupood (Tartu mnt 64, Tallinn)
Kott: Hilbukas (Haapsalu mnt 31, Keila)
