Blogiauhinnad: 2017 aasta muljed

Kes blogi facebooki lehega kursis on, siis juba teab, et ma lõpuks valge kleidi kasuks otsustasin. Ma plaanisin seda Paavli e-poest 6€ eest ostetud kleiti juba kuu-kaks tagasi blogiauhindade üritusel kanda, aga viimasel hetkel polnud kindel ja otsisin lisavariante ka ja isegi laupäeval riietudes proovisin veel teised variandid ka üle. Aga ma tahtsin riietuda erinevalt kui eelmistel aastatel ja mitte selles mõttes, et teist riietust vaid natuke teist stiili. Esimesel aastal kandsin pükse ja pitsilist triiksärki kollase pintsakuga, mis oli selline viisakas ja pigem tagasihoidlik valik, eelmisel aastal oli kirju kleit ja pintsak ja see oli kindlasti silmatorkavam ja lõbusam riietus kui esimesel aastal, samas pintsak lisas viisakust. Sel aastal tundsin, et valge kleit on teiste võimalustega võrreldes moodsam ja stiilsem valik ja ma tahtsin midagi uut proovida ja see panigi mind lõplikult selle kasuks otsustama.

Kleit: Paavli kaltsuka e-pood, kott: Like Twice, kingad: kaltsukast ja enda tuunitud

Redisain: kingad

Need helesinised kingad on oma kujult ideaalsed, see tähendab, et need ei tee mu jalga visuaalselt suureks ja on jalas hästi mugavad. Kui ma veel degusteerijana töötasin, siis pidin mitu tundi ühel kohal seisma ja nende kingadega jaksas ära olla selle aja. Ostetud on need küll kirbukalt, aga uuena, mis tegi mu pettumuse seda suuremaks, kui üsna ruttu neil küljepealt see nö võrgu osa katki läks.

Redisain: Voodi

Lisaks tavapärastele outfiti postitustele siia vahele üks redisaini postitus. Voodi küll kaltsukast pole, aga kasutatuna ostetud siiski. Lisaks on tegemist, hoolimata oma suurtest mõõtmetest, ühe kiireima ja lihtsama redisaini projektiga üldse - praegused soojad ilmad lihtsalt soosivad õues seesuguseid töid. Ja no kuigi ma lubasin juba ammu-ammu tervet tuba ka näidata, siis viimased pisiasjad ikka veel venivad. Õudne! Nagu Tallinn, mis kunagi valmis ei saa.

Olen magamistuppa valget voodit otsinud sujuvalt kaks kuud - sobivad uued olid liiga kallid ja kasutatute seas olid kõik kas valede mõõtudega või ei sobinud hinnaklass. Lõpuks näkkas! - noh, muidugi mitte ideaalne variant, vaid hoopis heledaks peitsitud ja kollaseks tõmbunud lakiga voodi. Aga 50€ eest naabervallast täispuidust voodi saada on üsna perfektne siiski.

Kuigi voodi mulle ka oma algsel kujul meeldis, siis sellisena ta meie magamistuppa siiski ei sobinud. Meil on nimelt üsna pisike magamistuba, kuhu peale voodi mahub kummut ka riidekapp ja siis jääb parasjagu ruumi ümber keeramiseks. Sellise pisikese ruumi puhul tundus mulle, et ühte stiili mööbel loob parema terviku ja annab visuaalselt ruumi juurde. Niiet seetõttu võtsin ette väikese lihvimis-värvimistöö ja andsin voodile uue kuue.

Töökäik oli hästi lihtne - lihvisin vana laki ja peitsi maha ja värvisin kahel korral mööblivärviga kõik nähtavad osa üle. Peatsisse lisasin kaunistuseks Vintage Chick´ist pärineva puitdekoori ja et see eriti silma paistaks ja meie toaga kokku läheks, siis lisaks valgele lisasin ka kaunistusele veidi helesinist ja halli.

Töö maksumus, kui oma aega ei loe ja sisse ei arvesta ka kodus varem olemas olnut (pintslid, värvirullid, lihvimiseks vajalik jms) oli kokku 70€ ja värvipurgist on mul ka pool liitrit veel alles, niiet mõni järgmine projekt saab sellevõrra odavamalt tehtud.

Kuidas Teile meeldib? Kas mõni siinsetest lugejatest ka on ise mööblile uue välimuse andnud, kuidas välja tuli?

Redisain: Lühter

Kuigi mul on üks uue poe postitus ootamas ja sealt ostetud kotitäis riideid pildistamise järjekorras, siis ma alati olen kõikidest koduteemalistest projektidest nii õhinas, et lükkan veidi seda kaltsukapostitust edasi. Täna näitan ühte lampi, mille aastaid tagasi osta.ee-st skoorisin ja kuigi ta meeldis mulle algsel kujul ka väga, kohe nii, et ma mõtlesin kusagilt selle projekti jaoks mõni muu lamp osta. Samas polnud ma kindel, kas sellisel kujul see lamp meile majja oleks sobinud, vähemalt oleks pidanud ta oma aega ootama mitu head aastat enne kui sobivasse tuppa oma remondijärjega jõudnud oleksime, niiet lõpuks otsustasin ikkagi pintsli käiku lasta.

Värvisin täiesti tavalise mööblivärviga, mis mul kodus juba olemas oli (kokku 2 kihti, lisaks väike vahelihv), pärlid on ostetud Kangadzunglist (mainin ära, et läbipaistvad odavad pärlid on paras defitsiit). Lambi puhul on hea asi see, et kuna ta lakke läheb, siis iga pisiviga ei hakka reaalsuses nii silma - näiteks jäi pintsliga värvides tulemus ikkagi kergelt jutiline ja värv veidi ebaühtlase paksusega, ideaalis oleks hea selliseid asju värvipüstoliga teha.

Lamp hakkab ilutsema meie magamistoas, aga kuna see hetkel on alles pahteldamise faasis ja lagi on alles tegemata, siis peab sellega mõnda aega ootama. Aga kui tuba valmis saab, siis näitan teilegi, sest erinevaid DIY projekte ja kaltsukaleide tuleb sinna teisigi. Etteruttavalt võin öelda, et tuleb nagu lühtri põhjal võib aimata, selline pigem naiselik toake, kus mees ainult magamas käib, aga mina iga vaba hetke veetma hakkan :)

Redisain: kummut

Mul oli rasedana nimekiri asjadest, mida tahan enne lapse sündi ära teha ja selle kummuti korda tegemine oli üks listis olnud töödest. Tahtsin Mariette riiete jaoks olnud kummuti välja vahetada suurema vastu, kuhu mõlema lapse asjad ära mahuks.
Kummut oli mul ammu olemas, ostetud 2013 oktoobris Magda Misjonipoest kõigest 20€ eest. Pood oli siis alles avatud ja hinnad olid vähemalt mööbli osas praegusest veidi soodsamad, aga ka nüüd võib sealt kihvti ja odavat mööblit leida. 

Tegemist on täispuidust kummutiga, mis muidu igati heas korras, ainult värv (eriti kummuti pealt) oli osaliselt maas. Lisaks poes kummutile pandud hinnasilti ära tõmmates tuli sildiga kaasa ka värv. Üldiselt on see mööblile sildi kleepimine üks asi, mis mind natuke kurvaks teeb, see ei ole mitte esimene kasutatud mööblitükk, millelt sedasi värv maha tuleb. Minul oli küll algusest peale plaan see kummut ümber teha, aga kui ei oleks ja ma oleksin ostnud selle plaaniga kohe kasutusse võtta, siis hinnasilti eemaldades oleksin saanud korrapealt halvemas seisukorras mööblitüki kui tegelikult ostsin...

  

Nagu kirjutasin, siis plaanisin algusest peale kummutilt värvi maha võtta ja tumedaks peitsida, nüüd peamiselt ajapuudusel (sest tervelt kummutilt kuumaõhufööniga värvi eemaldamine ja kummuti üle lihvimine võtab ikka veidi aega) otsustasin ainult kummuti pealsele uue ilme anda. Pärast lihvimist pesin kummuti pealse puhtaks ja peitsisin tumedaks (kasutasin Herdins peitsipulbrit nr 84, tume antiikne tamm) ja kuna peits ise puitu ei kaitse, siis vajab ta lakki või vaha (mina vahatasin Amello mööblivahaga). See oli mul esimene kord vaha kasutada ja ma ei tea, kas ma kuidagi kasutasin seda valesti (panin ehk liiga vähe?) aga tulemus päris õige pole, sest kummutile sattunud veepiisast jäi küll kohe jälg järgi, seega plaanin natuke lihvida, uuesti peitsida ja ikkagi üle lakkida). See töö aga ootab oma aega :)

Tulemus sai aga selline ja üldiselt olen ma tegelikult väga rahul:

Redisain: Valge pintsak

Mul on siiani rasedus üsna kergelt kulgenud - ei ole märkimisväärset iiveldust ega tohutut kaalutõusu, vererõhk on küll veidi liiga madal, aga see on murekoht alati olnud. Küll on aga suur probleem see, et mitte midagi ei ole selga panna. Naisterahvastel niigi teada probleem, mis mul nüüd on võimendunud nii kümnekordseks. Eelmise rasedusega oli mul see "suure kõhu aeg" soojal ajal, niiet mure oli tunduvalt väiksem kui nüüd, kus selga tuleb panna mitu kihti riideid.

Situatsioon eilsest: eelmisel õhtul välja vaadatud riideid hommikul selga pannes olin nagu jeti. Kaasa ei aidanud ka abikaasa lause, et kas just jeti, lihtsalt veidi puhvis. Polnudki pisarateks rohkem vaja.

Aga...! Ei ole halba ilma heata (ja ma ei mõtle seda imelist beebit, kes mul varsti on), praegu on ideaalne aeg oma riidekapi sisu kriitilise pilguga seirata ja kuna riiete ostmine paariks kuuks ei tundu mulle ülemäära mõtekas, siis otsustasin mõnele juba kapis olevale esemele kerge muutumise teha. Suurem asi käsitööline ma (veel) pole, niiet mingeid ülikeerukaid projekte ei näe, vaid just selliseid lihtsaid redisaine, mida kõik kodus järgi suudavad teha.

Ostsin selle valge pintsaku kunagi osta.ee-st 1€ eest ja olen toona ülirahul sellega olnud (originaalpostitust saab lugeda SIIT), nüüd aga riidekappi vaadates tundus see mulle natuke liiga haiglakitli moodi. Uue välimuse andsin sellele väga kiirelt ja kergelt mõningate neetidega ja uute nööpidega - ja oligi kõik! Ostsin küll KangaDzunglist ühed imeilusad valge ja kuldsega nööbid, aga algaja viga, liiga suured ja ei mahu nööpaugust läbi, niiet lõpuks valisin ühed vanalt kampsunilt eest ära võetud nööbid, mis kodus olemas olid. Muideks, hetkel on kliendikaardi omanikele KangaDzunglis -50%.
Kokku läks mul jaki muutmine maksma täpselt 1.56€, seda siis ilma nööpideta, sest lõpuks võtsin ju kodus olnud nööbid. Ise ma olen tulemusega väga rahul, minu meelest see pisike muutus annab nii palju juurde - vähem haiglakitlit, rohkem glämmi!

Kuidas teile meeldib? Meeldis ehk algne versioon rohkem kui nüüd?

Redisain: arvutitool

Ma olen hoidnud seda blogi stiililt seni pigem moeblogina, olgugi, et asjad kaltsukatest on. Ma olen küll mõned korrad muid taaskasutusprojekte jaganud, aga pigem harva, veidi rohkem olen selliseid teemasid kajastanud blogi facebooki lehel.

Igatahes olen ma kasutatud mööbli ümbertegemisest vähem või rohkem salaja juba mõnda aega huvitatud olnud. Mul on plaanis ka mööbli restaureerimise kursustele minna ja vaikselt mõlgutan mõtteid, et kui kunagi peaks veel koolipinki nühkima minema, siis just see võiks olla eriala, mida õppida. Seni olen ma kõik mööblitükid uuele elule aidanud netist vabalt kättesaadavate materjalide ja raamatu "Nii teeme korda vanaema mööbli" põhjal.

Tänane projekt ei saanud alguse mitte sellest, et uut arvutitooli vaja oleks olnud, vaid eelkõige seetõttu, et tegemist oli kiire ja lihtsa projektiga. Kui puidust mööbli korrastamine vajab tavaliselt palju vaba pinda ja tööriistu, lisaks suuremas koguses aega, siis arvutitoolile uue elu andmiseks piisab umbes 1,5 tunnist ja mõnest tööriistast.

Mul oli kaks arvutitooli, üks neist saadud tasuta ja teine mõnekümne sendi eest, kuid mõlemal olid oma vead. Niiet algusest peale oli mul mõte kahest kokku üks korralik teha.

Töö etapid:

1. Toolide lahti võtmine 

Eemdaldasin kõik kruvid-poldid ja võtsin toolid lahti, niiet mul oli kaks istmeosa, kaks seljatuge, käetoed ja kaks toolijalga. 

Seda küsimust, et mis osasi kummastki toolist võtta mul ei olnud, sest ühel ei töötanud jalal kõrguse reguleerimine ja seljatoe osa oli katki, teisel olid käetoed ära murdunud. Ainuke küsimus oli, kas osad on omavahel piisavalt ühtivad, et saaks mõlemast toolist ainult terved osad võtta. Kuid sellega mul vedas, isegi kruvide augud klappisid.

2. Vana kanga eemaldamine

Võtsin ühe istme- ja teise tooli seljatoe osa, eemaldasin neilt need plastiktagused (minu omad käisid nii kruvide kruvide eemaldamise kui jõuga plastik naksudest lahti tõmbamise meetodil). 

Kõige tüütum etapp oli klambrite lahti võtmine, sest nende pealt ei oldud kokku hoitud. Mina kasutasin pisikest kruvikeerajat, mille otsaga tõmbasin klambri kangast veidi eemale ja siis sikutasin tangidega välja.

3. Uus kangas

Sobiva kanga hankimise etapp oli üks keerukamaid, sest ma tahtsin leida midagi sobivat kodus olnud varudest. Algne mõte oli teha kollasest paksust rahvariide kangast, mis on umbes sama paksusega mis mööblikangas, aga see värv ja muster ei tundunud selle tooli jaoks päris õige.Viimasel hetkel tuli meelde, et teises toas on ühest teisest mööbliprojektist kangast üle ja seda jagus täpselt (üle jäi umbes 8cm laiune riba). Polsterdus oli nii istumis- kui ka seljaosal korralik, niiet neid vahetama ei pidanud.

Uue kanga panek arvutitoolile, millel on plastiktagus on üsna lihtne, lihtsalt tõmbad kanga pingule (pingutamine on väga oluline osa!) ja klammerdad. Mina soovitan esimene klamber panna ühe külje keskele, teine vastaskülje keskele ja siis kolmanda-neljanda külje keskele ja sama süsteemi järgi kogu tool teha kuni nurkadeni, enne igat klambrit riiet pingutades. Keerulisem on panna triibulist vms kangast, mille puhul peab jälgima, et triibud otse jookseks. Nurgad voltisin üsna tunde järgi, sest plastikosa tõttu ei jää need hiljem näha, oluline on vaid, et voldid liiga madalat ei hakka, niiet hiljem plastikosa neid ära ei kata.

4. Tooli kokku panek

Tooli kokku panemisel läks mul natuke mehe abi vaja, sest minu pandud kangas oli paksem kui algne, mistõttu istmeosal ei tahtnud plastik hästi peale mahtuda ja minu jõust jäi väheks.
Kõik osad kruvidega tagasi ja oligi valmis!
Muidu on kogu projekt ühele hakkajale naisterahvale täiesti jõukohane!

Kas te oleksite ka edaspidi huvitatud mõnedest teistest mõiste taaskasutus ja redisain alla kuuluvatest projektidest või eelistate siin kingi-kotte-riideid näha?

Pulmaeri: pitsjakk

Kui juba jutt eelmises postituses sellele pitsjakile läks, siis näitan teilegi seda kaua-tehtud-kaunikest. Ja jaki välimuse suhtes ei saa ma tõesti midagi kurta, õmbleja  Ingrid on teinud suurepärast tööd. Loomulikult tegin ma eeskujuliku inimesena ka sellest päris algsest pulmakleidist fotod, et teilegi paremini näidata seda tohutut vahet enne-ja-pärast, kuid mälukaardiga juhtus üks õnnetu lugu ja neid fotosi mul enam kahjuks pole. Aga pulmapäeval tehtud piltidest lisan võrdluseks ka ühe ilma jakita foto.

Fotod: Margus Muts

Rimongodi facebooki mäng ja sellega kaasnenud draama

Olen mõelnud pikalt, et kas ja kuidas järgnevat lugu kirjutada. Võtsin pika mõtlemisaja, et mitte esmaste emotsioonide ajel kirjutada ning nüüd näin olevat valmis kirjutama sellest, kuidas lihtsast facebooki jagamismängust saab hunnik draamat.

Kirjutasin mais postituse Rimongodi poest, meenutuseks kiika SIIA. Ehk nagu toona juba mainisin, siis võitsin nende facebooki mängu, kus auhinnaks oli personaalne redisain. Mul oli üks kasutatult ostetud vana pulmakleit, mida plaanisin kasutada mingiks huvitavaks pildistamiseks. Tegelikkuses ei läinud see mulle korralikult selga, aga sellel oli ilus pits. Enda pulmakleit oli mul selleks ajaks juba ostetud ja kui ma algselt unistasin vanaaegsest pikkade käiste ja kraega kleidist, siis mu kleit ei olnud üldse selline, aga seda proovides teadsin, et see on see! Mu kleit oli aga ilma õlapaelteta ja nii tekkis mõte, et vähemalt registreerimiseks lasta vanast kleidist teha väike pitsjakk ja nii tekiks ka efekt mu pikkade käiste ja kraega kleidist.

30. aprillil sain poes kokku poe omaniku Lauraga ja õmbleja Ingridiga. Rääkisime idee läbi, õmbleja võttis mõõdud ja kõik oli ilus-tore. Kuna mu pulmad olid alles augustis ja Ingrid Rimongodis igapäevaselt ei töötanud, siis jäi kokkulepe, et minu projektiga alustatakse juunis ja õmblejaga suhtleme läbi Laura ehk poe omaniku.

20. juuniks ei olnud ma saanud mingit infot, niiet kirjutasin ise. Kirjale vastust ei järgnenud, nagu ka 1. juulil kirjutatud kirjale. Siis otsustasin kirjutada nende meilile (seni suhtlesime läbi facebooki). Sellele sain vastuse 8. juulil, päev enne olin ka juba õmblejaga suhelnud, kes Lauralt mu kontaktid sai, niiet siis juba leppisimegi õmblejaga ise kokkusaamise ja veel vajalike materjalide ostmises kokku.

Ja siit algab draama. Kirjavahetus Lauraga ei ole meil sugugi ilus ja sisaldab osaliselt isiklikke andmeid, aga toon ära põhilise. Mahu vähendamise mõttes, olen jätnud mõned viisakuseavaldused ja sissejuhatavad laused välja:

Laura: "Plaanisin sulle kirjutada kohe, kui olen õmblejannaga rääkinud - nagu aga teada, jõudis ta juba ette ja võttis otse sinuga ühendust. Mis puutub vastamisse, siis vabandan siiralt, et nõnda pika aja pärast. Kui aga oled jälginud meie facebooki lehte (mida minagi eeldada võin), siis oled vast kursis, et viimase kuu jooksul kolisime välja Kotzebue 7 poest ning tegutseme edasi vaid internetis. Need on ühe ettevõtte ja äri seisukohalt olnud väga keerulised ajad - kui pole veel päris selgegi, kas ettevõte ellu jääb on ühe tellimuse, mis reaalselt kasu ei too, täitmine väga raske ülesanne (tööjõukulu pole meil kahjuks ettevõtte sisene). Teisest küljest saan loomulikult aru, kui tähtis on ühe neiu jaoks pulmakleit! Just seepärast olemegi otsustanud omalt poolt ikkagi vastu tulla ja selle töö teostada raskest seisust hoolimata.

Kui sul oleks aga võimalik tulla meilegi pisut vastu ja aidata kanda selle töö teostamisest osalised 20 eurot, siis oleksime omalt poolt väga tänulikud! Sellise soovi olemasolu korral palun tutvuda manusesse lisatud arvega. Loomulikult on tegu vabatahtlikkuse alusel tasutava arvega." 

Mina: "Mul on kahju, et äri ei lähe nii nagu lootnud olete. Olen püüdnud teid oma blogis reklaamimise ja tagasiside kirjutamisega võimalikult palju aidata, mistõttu ma ei tunne, et päris õige oleks öelda, et mina ja mulle välja kuulutatud võidu realiseerimine reaalset kasu ei too. Lisaks oli minul väga ebamugav antud kirja saada. Ma ei pea ennast kuidagi vähem kliendiks, seega hämmastab mind antud palve ja suhtumine üldse, eriti olukorras kus äri tulevik ei ole kindel ja iga klienti tuleks hoida. Ma olen loomulikult nõus tasuma jaki postikulud, kuid leian, et muus osas peaks jääma kehtima algsed kokkulepped."

Laura: "Tundub, et oled mõistnud sõna reaalne kasu natukene teisiti, kui seda möödunud kirjas väljendasin - reaalne kasu ehk midagi, millega saab kohe reaalselt näiteks teostatud töö eest õmblejannale tasuda. Ja see, et otsustasin sellises olukorras selle töö ikkagi teostada, peaks olema ilmselge tõestus selle kohta, kui väga oma klientidest lugu pean! Eriti kuna see oli välja loositud poe tegevuse seisukohast lähtudes - poodi aga enam ei eksisteeri!

Minu põhimõte selle töö teostamisel oli asetada end sinu olukorda ja mõelda, mis tunne mul oleks mitte saada niivõrd eriliseks sündmuseks kui pulmad kauaoodatud eset. Kui sina lugesid minu vastutulelikkuse palvest välja aga solvangu, siis tuleb see ilmselt sellest, et sul minu vaatenurgast olukorda näha ei õnnestunud. Rääkimata, et tegu oleks olnud ainult murdosaga käsitsi valmistatud jaki maksumusest.. Aga vastutulelikkus ja hea tahe ei olegi alati kahepoolne, minust oli ilmselgelt liiga heatahtlik sinu suhtes see töö ette võtta ja iseend sellisesse olukorda asetada, kus mul isegi Ingridele koheselt tehtud töö eest tasuda ei ole võimalik.

NB! Jaki saab kätte Tallinnas poe endise asukoha kõrvaltänavast. Alates järgmisest nädalast sobiks sulle milline päev?" 

Selleks ajaks olin läinud juba tööle, aga kuna mees oli lapsega kodus, siis kirjutasin, et tema saab järgi tulla iga päev või kui soov, et lähen ise järgi, siis õhtul peale tööd.

Üllatus-üllatus, ka sellele kirjale ei saanud vastust.

Laura (18. juuli): "Kahjuks mul sõitis sõber, kelle juurest jaki oleks kätte saanud ja, kes selle linna toimetanud äkiliselt ära. Aga hoian sind kursis, jaki ülendmine peaks õnnestuma järgmine või vast hiljemalt ülejärgmine nädal."

Laura: "Kuna su mees juba ähvardas meediasse minna, siis eelistan, et meie suhtlus on kirjalik. Usun, et saad aru. Ja kui teil on soov minna, siis seda pole mõtet mulle isegi mitte ähvardusena edastada, vaid võib lihtsalt minna. Igal lool on siiski kaks poolt. Ja nagu olen sulle ka eelnevalt kirjutanud on praegu minu jaoks asi väga palju kinni suhtumises - me otsustasime raskel ajal ikkagi selle töö teostada ja siis jagasin sinuga oma muret ja lisasin vabatahtliku arve. Oleksin olnud palju vastu tulema hoolimata sellest, et sina rahaliselt ei tule, kui oleksid kasvõi kenasti ja mõistvalt suhtunud ja mitte rünnanud, kui solvatud sa oled. Ja mille pärast üldse solvatud? Ja, kas sa oled end kasvõi hetkeks mõelnud praegu ettevõtja olukorda, kui me teostame sulle tasuta töö ja siis vastuseks selline suhtumine, et andke ainult asi siia? Ja see on paraku tõesti kurb tõde, et ma pean selle jaki praegu täiesti omast taskust kinni maksma ja sul pole südant isegi osalist makset teha.. Ehk siis, kui saad aru, siis see probleem ei ole minu jaoks praegu sugugi mitte ainult rahas, vaid selles, kui tühiseks sa oled pidanud meie poolset pingutust ja see võtab absoluutselt igasuguse isu hakata veel kuidagimoodi inimesele vastu tulema. Nagu kirjutasin ka su mehele, meie juures on klient võrdne partner, mitte kuningas."

Mina: "Mis puutub sellesse, et mu elukaaslane sulle smsid saatis, siis mina pole seda palunud. Siinkohal tuleb aga aru saada ka sellest, et tegemist ei ole mitte üksi minu, vaid ka tema pulmaga, seega on ka tema asjaga seotud. Sest juhul kui ma ei kanna seda jakki, mis mu riietusele vanaaegset romantilist hõngu lisaks, siis tuleb ka kriitiliselt üle vaadata tema riietus - üldjuhul on pulmade puhul kõik detailid omavahel siiski seotud. Sinu numbri sai ta aga küll minu käest. Algse kokkuleppe järgi, mille kohaselt oleks eelmine nädal Tallinnast jaki kätte saanud, palusin tal sulle helistada, sest ta liikus päeval Tallinnas, et ta saaks sinuga täpsemalt ühendusst võtta.

Mis suhtumisse puutub, siis selles osas olen absoluutselt nõus, et asi on kahepoolne. Mind solvas olukord, kus mulle kõigepealt saadetakse arve, mis kuulub nagu sa ütlesid vabatahtlikule tasumisele, seejärel selgitatakse olukorda ja alles siis küsitakse minu seisukohta. Seega ju ei ole tegelikult tegemist vabatahtlikule tasumisele kuuluva arvega, vaid sinu poolt peale sunnitud käitumisega. Mina leian, et enne kui Ingrid tööd alustas (selleks ajaks olin ma saatnud Rimongodi facebooki ja meilile mitu kirja) oleks pidanud tulema praeguse olukorra selgitus, et mul oleks olnud võimalik mõelda, kas soovin ka siis töö teostamist, kui sellest osa ise kinni maksan või soovin oma toodud kleiti algkujul tagasi. Praeguseks hetkeks olen lisaks algmaterjalile ka ostnud jaki nööbid ja aasade jaoks paela. Ja isegi olukorras, kus jakk juba valmis oli, oleks pidanud ennem küsima minu võimalusi ja soovi arvet tasuda ja alles siis mulle arve saatma, minu seisukohast oleks selline olnud hea suhtumine, sest kui juba arve on saadetud, siis ei tundu see enam nii vabatahtlik kui kirjas on."

Vahepeal oli jakk jõudnud Võsusse ja kui ma lõpuks pakkusin, et olgu, ma võtan selle 20€ ja sõidan Võsusse,, et jakk kätte saada, siis ka see variant ei sobinud, vaid Laura soovis jaki postitada oma õega, kes Rakverest Tallinna sõitis ja oli nõus Võsust läbi tulema.

Laura: "Tead, ma ei viitsi enam absoluutselt teiesuguste inimestega jaurata, ammugi mitte kohtuda. Saada aadress, kuhu soovid seda saada eesti postiga ja, kui läheb õnneks, siis saab mu õde selle täna posti panna. Kui mitte ja tal teised plaanid, siis jääb nii, et võtan ühendust kui linna jõuan!"

25. juulil jõudis jakk minuni ja tasusin lõpuks ainult postikulud.

Armsad lugejad, kuidas teie oleks antud lugu lahendanud?

Leopard print vest

Seda, et loomamustrid on hetkel moes, teavad vist kõik, kes vähegi moemaailma jälgivad. See oli piisavaks ajendiks otsida välja kolm aastat tagasi Keila Sõbralt Sõbrale poest ostetud poolvarrukatega leopardimustriline mantel. Elasin toona kohe poe kõrval ning käisin seal väga tihti ning see oli üks kiiretest emotsiooniostudest. Reaalselt olen seda mantlit kandnud täpselt kaks korda kolme aasta jooksul, sest sügisel jäi ta kuidagi naljakas ning tundus too much. Talveks oli aga liiga külm. Nüüd otsisin selle kapist välja ja otsustasin selle vestiks ümber teha - lõikasin varrukad maha ja õmblesin voodri uuesti kinni. Tulemus on vestina palju parem ja kannan seda kindlasti rohkem kui mantlina. 

Kuidas see teile rohkem meeldis, kas vestina või mantlina?

Animal print are really hot right now, so decided to dig up my leopard print coat. I bought it from Keila Sõbralt Sõbrale second hand three years ago, but I wore it only 2 times. I decied to do a little makeover to it. Now it is furry leopard print vest and it looks so much cooler. I can't wait to show it off .

What do you think about my DIY? 

Teistmoodi taaskasutust

Ma juba varem olen mitu korda maininud meie maja ostmist. Majaga kaasa tuli ka kõik asjad, mis seal leidusid (99% ulatuses ehtne prügi - alustades kümnetest ja kümnetest tühjadest makroflexi pudelitest ja lõpetades vanade, katkiste lasteriietega).

Maja välistrepilt leidsin ma tooli, mis oli seal seisnud aastaid ja kuna ta oli nii kole, siis viskasin ma ta ära. Natuke hiljem võtsin selle prügist jälle välja ja hakkasin mõtlema, et ehk annaks seda korda teha. Ei tulnud just päris perfektselt välja, aga kõvasti parem kui enne. Niiet olen rahul. Tahtsin teile näidata, millega olen viimasel ajal tegelenud, mis on ju ka tegelikult taaskasutus.

P.S! Tooli riideks sai kleit, mida juba eelmine aasta õmblema hakkasin, kuid siiani päris valmis ei saanud - nii palju siis mu maani kleidist :))

Hi! I mentioned before that me and my boyfriend bought one old house (with all the stuff inside it - mostly garbage). So I found really ugly chair on the stairs and it was so ugly that I throw it away. And then I took it out of garbage and started to think that maybe I can do something with it. 

It didn`t come out perfectly, but I would say that much better than before. So I am happy.

Just wanted to show you what I have been doing lately.