Photoshoot: pitskleit Paavlist

Kui kirjutasin sellest, kuidas sõbrannaga kaltsukates käisin, siis näitasin teile ainult telefoniga tehtud kiireid klõpse. Nüüd on Paavlist 4€ eest ostetud kleit (vist ikka kleit mitte öösärk) saanud läbi väikse photoshoodi paremini pildile.

OOTD: 22.11.2014

Varasemalt meeldis mulle õhtuti väga osta.ee-st riideid ja muud naistekaupa lapata, sest see lihtsalt oli nii mugav ja aeg-ajalt võis sealt asju absurdselt heade hindadega saada. Lisaks meeldib mulle osta.ee otsingusüsteem rohkem kui teistel analoogsetel lehekülgedel - näiteks Buduaaris ei saa naisteriideid üldiselt suuruse järgi otsida, vaid peab valima selleks alamkategooria (seelikud, kleidid vms). Viimasel ajal on aga osta.ee valik ausalt öeldes niru, suur osa riideid on kas halvas seisukorras ja ebamoodsad või siis hoopis hiinast tellitud kaup, mida uuena edasi müüakse. Kauplemine on suures osas facebooki kolinud, aga sealt erinevaid kuulutusi vaadata on palju aeganõudvam, lisaks enamasti meeldib mulle vaadata, kas midagi jääb silma, mitte ei otsi konkreetset eset, seega ei ole ma ka ise ostukuulutust lisanud.

Kõigest hoolimata ma aeg-ajalt ikka osta.ee-s vaatan ringi, rohkem küll mööblipakkumisi, kuid mõnikord jääb ka naisteriietest miskit silma. Viimane ost on lindudega pluus, mille eest maksin 5€. Mulle ääretult meeldib linnumuster, kõikvõimalikes variantides. Ma juba pikemat aega unistan ühest lindudega kardiganist, aga siiani ei ole ma midagi sarnast ei kaltsukatest ega netiavarustest leidnud.

Kaltsukast:

Pluus: osta.ee

Kardigan: Vitali kaltsukas

Kott: Keskväljak 12a, Keila

Vöö: Telliskivi kirbuturg

Uued ostud: BLOGGERSMARKET

Bloggersmarket ehk seitsme moe- ja ilublogija kirbuturust lokaalis HETK on möödas pea nädal. Esimesele 25-le jagatud kingikotid meelitasid juba tund enne ürituse algust inimesed ukse taha ootama ja ürituse alguseks olevat järjekorras inimesi olnud ligi sada. Mina läksin teiste blogijate riidekappi piiluma lõuna paiku ja siis oli olukord üsna rahulik, isegi lapsevankriga mahtus sisse. Erinevalt kaltsukates ostlemisele, kus mul on kombeks poes mitu tiiru teha, piirdusin kiire ringiga, mille käigus jäi näppu kaks eset: kleit Lucine ja pluus Britta riidekapist. Mõlema hinnaks oli 5€.

Lohutuseks neile, kes see kord ei jõudnud, siis vaikselt on välja antud lubadus kevadel üritust korrata.
Lisaks minu ostudele heitke pilk peale Margarita blogile ja vaadake, mis tema endale soetas.

Päev Mariga kaltsukates

Aitan oma sõbrannat ühel pildistamisel veidi stilistikaga, eilse päeva veetsime erinevates Tallinna kaltsukates photoshoodiks sobivaid riideid otsides ja ühtlasi haarasime prooviruumi ka kõike muud ilusat, mis silma jäi. Ja seda viimast juhtus palju, sest näiteks Paavlis suutsime kahe peale proovimiseks kokku kuhjata terve kärutäie riideid. Fotokaga tehtud pilte mul sellest vahvast päevast ei ole, sest kodus olid kellegi väiksed näpud arvutist mälukaardi ära pätsanud, seega jagan mõningaid telefoniklõpse.

Päeva alustasime Popovis, mis Paavlisse minnes tee peale jäi, kuid seal ei hakanud midagi silma, see-eest nagu juba ennem kirjutasin oli Paavlis ilusat kaupa küllaga. Meie sattusime sinna mõnusalt ennelõunasel ajal, kui rahvast oli pigem vähe ja uut kaupagi ilmus stangedele. Üks shoppamise elamuse poolest mu lemmik Paavli külastusi. Fotol olevatest asjadest ostsin mina esimesel fotol oleva kleidi, mille puhul ma algselt kahtlesin, kas tegemist on kleidi või öösärgiga, kuna see mulle meeldis, siis otsustasin selle kleidiks ristida, Mari ostis teisel fotol oleva valge kleidi. Lisaks ostsin mina ühe praktilise kolmveerand varrukatega valge särgi ja Mari kappi lisandus esimene pliiatsseelik. Enda asjadest teen ma korralikud pildid ka millalgi, kui need uuesti minuni jõuavad, sest unustasin enda ostud Mari mahukasse seljakotti.

Paavlist edasi seadsime sammud Leiupoodi, mis on Tallinnas üks mu lemmik kaltsukaid, neil on muideks ka teine pood - Leiu2, mis hiljuti kolis Tammsaare keskusesse. Leiupoes oli just olnud uue kauba päev, niiet ka seal läks meil hulk aega. Leiupood ise ei ole kuigi suur pood, niiet eile olid stanged ehk liiga täis, mis tegi asjade vaatamise veidi ebamugavaks, kuid see-eest on kaup alati korralik ja moodne. Ma sain sealt ühed üliägedad püksid, mille näitamist teile ei jõua ära oodata. Pükse on minu arvates kaltsukast kõige raskem leida, sest a) tihti on põlvekohad, tagumik või argivahe kulunud b) tegu on a´la altlaienevate või muidu iganenud välimusega püksipaariga.

Mul oli nii kahju, et Mari parempoolset komplekti Leiupoest ei ostnud, see sobis talle ideaalselt. Peamine põhjus oli selles, et see on päris erinev tema igapäeva stiilist ning suure tõenäosusega oleks need riided palju aega lihtsalt riidekapis veetnud. See-eest ostis Mari ühe lihtsa halli seeliku ja armsa täpilise pluusi.

Edasi viis meie tee Humana Vintage poodi, kus ma võiks juba sealse interjööri pärast tunde veeta. Ma ei ole ise kuigi suur vintage kandja, aga aeg-ajalt tiksub peas mõte, et ühel päeval võiks see mullegi omasemaks saada ja kui fotol olev roosa kampsun oleks numbri võrra väiksem olnud, siis selle oleksin küll endale soetanud. Hetkel käin lihtsalt poes neid imelisi esemeid piilumas ja selga proovimas ning kaasostlejate stiilist inspiratsiooni ammutamas.

Päeva lõpetasime POP Kirbubutiigis, kuhu mina sattusin esimest korda. Esmakülastajad peaks meeles pidama eelkõige kahte asja - maksmine on ainult sularahas ja poodi minnes varuge aega, sest oh boy, kui suur see kaltsukas on. Kuna tegemist on bokse välja rentiva poega, siis kaupa on absoluutselt seinast seina, igale maitsele ja suurusele. Lisaks ei ole tegemist väga sellise poega, kuhu tasuks minna midagi kindlat otsima, kaup on läbisegi - ühes boksis on enamasti nii seelikud, püksid, pluusid ja riideid mitmele suurusele, seega tuleb lihtsalt vaadata, mis pilku köidab ja võimalikult palju bokse läbi uudistada.

1994 versus 2014

Üldiselt eelistan ma ise täiesti kodustel päevadel isa flanellsärki kanda või midagi muud sama mugavat ja ka Mariettet riietan ma sama põhimõtte järgi. Kodust välja minnes on aga mulle nii enda kui lapse riietus oluline, mehe puhul olen alla andnud - tema käib hoolimata mu manitsusest ikka plätude ja pusaga ringi. Kuigi me olime eilse isadepäeva kodused pannkookide ja muidu perekeskse olemisega, siis sättisin Mariettele kleidi selga (reaalsuses ikkagi kuni lõunauneni, kui tuli õue minek).

Valisin kleidi, mida ise kandsin õe esimesel koolipäeval 1994. aastal. Ema on suure osa meie korralikest lasteriietest alles hoidnud, eks ajad olid teised ja ema ei ole mul üldse väga suur asjade ära viskaja, ikka on ütleb, et äkki läheb tarvis. Ja ma ise ka olen seda tüüpi inimene, kes leiab, et pea kõigest saab midagi ägedat teha. Kuigi suur osa korralikest lasteriietest, mis ema oli kappi varunud leidsid kasutust mõnes teises peres, siis enamiku minu lapsepõlve kleite hoidsin küll alles.

Mina olen fotol peaaegu 3. aastane, Mariette on hetkel 1aasta ja 4 kuud. Ma usun, et suvel istub see kleit talle veidi paremini, praegu on tsipa suur. Lisaks on laste pildile saamine täielik müstika - Mariette istub ilusti, haaran fotoka ja hakkan pildistama ja enne kui jõua nupule vajutada ollakse riiulis oleva mõmmi poole teel...

Kas kellelgi teist on oma lapsepõlves kantud riideid alles hoitud?

Redisain: arvutitool

Ma olen hoidnud seda blogi stiililt seni pigem moeblogina, olgugi, et asjad kaltsukatest on. Ma olen küll mõned korrad muid taaskasutusprojekte jaganud, aga pigem harva, veidi rohkem olen selliseid teemasid kajastanud blogi facebooki lehel.

Igatahes olen ma kasutatud mööbli ümbertegemisest vähem või rohkem salaja juba mõnda aega huvitatud olnud. Mul on plaanis ka mööbli restaureerimise kursustele minna ja vaikselt mõlgutan mõtteid, et kui kunagi peaks veel koolipinki nühkima minema, siis just see võiks olla eriala, mida õppida. Seni olen ma kõik mööblitükid uuele elule aidanud netist vabalt kättesaadavate materjalide ja raamatu "Nii teeme korda vanaema mööbli" põhjal.

Tänane projekt ei saanud alguse mitte sellest, et uut arvutitooli vaja oleks olnud, vaid eelkõige seetõttu, et tegemist oli kiire ja lihtsa projektiga. Kui puidust mööbli korrastamine vajab tavaliselt palju vaba pinda ja tööriistu, lisaks suuremas koguses aega, siis arvutitoolile uue elu andmiseks piisab umbes 1,5 tunnist ja mõnest tööriistast.

Mul oli kaks arvutitooli, üks neist saadud tasuta ja teine mõnekümne sendi eest, kuid mõlemal olid oma vead. Niiet algusest peale oli mul mõte kahest kokku üks korralik teha.

Töö etapid:

1. Toolide lahti võtmine 

Eemdaldasin kõik kruvid-poldid ja võtsin toolid lahti, niiet mul oli kaks istmeosa, kaks seljatuge, käetoed ja kaks toolijalga. 

Seda küsimust, et mis osasi kummastki toolist võtta mul ei olnud, sest ühel ei töötanud jalal kõrguse reguleerimine ja seljatoe osa oli katki, teisel olid käetoed ära murdunud. Ainuke küsimus oli, kas osad on omavahel piisavalt ühtivad, et saaks mõlemast toolist ainult terved osad võtta. Kuid sellega mul vedas, isegi kruvide augud klappisid.

2. Vana kanga eemaldamine

Võtsin ühe istme- ja teise tooli seljatoe osa, eemaldasin neilt need plastiktagused (minu omad käisid nii kruvide kruvide eemaldamise kui jõuga plastik naksudest lahti tõmbamise meetodil). 

Kõige tüütum etapp oli klambrite lahti võtmine, sest nende pealt ei oldud kokku hoitud. Mina kasutasin pisikest kruvikeerajat, mille otsaga tõmbasin klambri kangast veidi eemale ja siis sikutasin tangidega välja.

3. Uus kangas

Sobiva kanga hankimise etapp oli üks keerukamaid, sest ma tahtsin leida midagi sobivat kodus olnud varudest. Algne mõte oli teha kollasest paksust rahvariide kangast, mis on umbes sama paksusega mis mööblikangas, aga see värv ja muster ei tundunud selle tooli jaoks päris õige.Viimasel hetkel tuli meelde, et teises toas on ühest teisest mööbliprojektist kangast üle ja seda jagus täpselt (üle jäi umbes 8cm laiune riba). Polsterdus oli nii istumis- kui ka seljaosal korralik, niiet neid vahetama ei pidanud.

Uue kanga panek arvutitoolile, millel on plastiktagus on üsna lihtne, lihtsalt tõmbad kanga pingule (pingutamine on väga oluline osa!) ja klammerdad. Mina soovitan esimene klamber panna ühe külje keskele, teine vastaskülje keskele ja siis kolmanda-neljanda külje keskele ja sama süsteemi järgi kogu tool teha kuni nurkadeni, enne igat klambrit riiet pingutades. Keerulisem on panna triibulist vms kangast, mille puhul peab jälgima, et triibud otse jookseks. Nurgad voltisin üsna tunde järgi, sest plastikosa tõttu ei jää need hiljem näha, oluline on vaid, et voldid liiga madalat ei hakka, niiet hiljem plastikosa neid ära ei kata.

4. Tooli kokku panek

Tooli kokku panemisel läks mul natuke mehe abi vaja, sest minu pandud kangas oli paksem kui algne, mistõttu istmeosal ei tahtnud plastik hästi peale mahtuda ja minu jõust jäi väheks.
Kõik osad kruvidega tagasi ja oligi valmis!
Muidu on kogu projekt ühele hakkajale naisterahvale täiesti jõukohane!

Kas te oleksite ka edaspidi huvitatud mõnedest teistest mõiste taaskasutus ja redisain alla kuuluvatest projektidest või eelistate siin kingi-kotte-riideid näha?

Uued ostud: kauneim kampsun kogu maal!

Kui ma veidi aega tagasi tegin postituse maailma kõige pehmemast kampsunist, siis nüüd on järg maailma kõige ilusama käes. Ühtlasi on see üks mu lemmik kaltsukaleide üldse! Kampsuni esiosa ning varrukad on imeilusaid pärlitikandeid täis ja esimest korda elus mõtlen ma jõuludel võibolla hoopis kampsuni ja pükste kasuks kleidi asemel!

Käisin perega eelmine nädalavahetus Võrus. Eelkõige sõpradel külas, aga kiire jalutuskäigu kõrvale linna peal mahtus ka mõnesse kaltsukasse piilumine. Googeldades Võru kaltsukate kohta aadresse kuigi palju ei tule, aga kohale jõudes sain aru, et see pole üldse probleem - terve peatänav on neid täis. Mina käisin kahe päeva jooksul kokku neljas poes, ostsin neist aga ainult ühest. Lisaks kampsunile, mis maksis 7€, ostsin ka ühe kleidi, sellest aga mõni teine kord.

Pildistas: Kerli Luts