Showing posts with label Leiupood. Show all posts
Showing posts with label Leiupood. Show all posts

19 October 2016

Leiupood kolis

Kes facebookis Leiupoe lehte jälgib, siis on kursis, et Leiupoe uus pood avati Nõmmel. Ja see on uudis, mille üle mul on ainult hea meel. Mulle väga meeldis nende bussijaama kõrval asuv pood, aga sinna oli jube tüütu minna - nii auto kui ühistranspordiga. Nõmmelt sõidan ma aga nende poest iga päev kaks korda päevas rongiga mööda. Nimelt asub pood endise Leiumeka ruumides ja vähemalt nädal tagasi olid veel nii riietel kui ka poes sildid Leiumeka nimega, tulevikus hakkab pood aga kandma nime Repeat ja Leiupood kui seesugune kaob üldse ära. Nende bussijaama pood on aga avatud kuni novembri alguseni ja kõik kaup on -50%. Küll ei ole aga enam midagi teha nende poe kliendikaardiga, sest uues poes see ei kehti ja vanas lisaallahindlust ei rakendata.

Asukoht: Raudtee 52, Nõmme
Maksmine: sularaha, pangakaart
Avatud: E-R: 11.00-18.00, L: 11.00-15.00
*proovikabiin, lapsevankriga ligipääas

09 September 2016

Minu maanteeratas

Tänane sekkarileid ei tule mitte riidekapist vaid hoopis kuurist. Nimelt näitan ma teile oma maanteeratast, mis nüüdseks on saanud natuke naisteratta hõngu juurde.

Selle ratta lugu minu jaoks sai alguse vist oma kaks aastat tagasi kui me Saaremaale minu vanemate juurde sõitsime. Meil oli praamini aega ja järsku märkasime mingit veidrat kila-kola poodi. Me polnud algul isegi kindlad, kas seal enam pood eksisteerib, sest uksele olid sõna otseses mõttes lahtiolekuajad märkmepaberile kirjutatud. Aga pood oli täitsa avatud, peamiselt igasugu vana elektroonikat täis, aga ka natuke mööblit ja noh, paar ratast. Minu ratas jäi silma eelkõige oma helesinise/mündirohelise värvi tõttu (ma ei suuda otsustada kumb ta on - päris helesinine nagu pole aga mündirohelise jaoks on ta mu meelest nõks liiga helesinine). Ma isegi ei plaaninud seda toona ära osta, aga Raiko küsis, et noh, kas ostame. Hinnas kauplesime umbes poole alla ja kui ma ei eksi, siis lõppsummaks jäi 15€.
Igatahes senini ta seisis õnnetult kuuris, sest kummid olid katki, kett maas ja pidurid polnud päris töökorras. Eelmisel kuul viisin ta lõpuks Keila rattapoodi, kus lasin ta minimaalselt korda teha, see tähendab, et mul ei olnud oluline, et nad sinna originaaljuppe hangiks või paneks rattale uued helkurid või iga roosteraasu maha kraabiks, vaid et rattaga sõita võimalik oleks. Parandus läks muidugi mitu korda rohkem maksma kui ratas ise, lõviosa arvest moodustasid uued sise- ja väliskummid. Ise nokitsesime külge puuduvad helkurid ja sadula (tähendab need sain papsilt, kes oli neid meie vanadelt ratastelt alles hoidnud), uue lenksupaela ja korvi ning valmis ta saigi!

Raiko ostsis eile enda rattale ka rattatooli, niiet täna käisimegi terve perega kahetunnisel tiirul. Me elame tegelikult toidupoele naeruväärselt lähedal, aga jalgsi on laste jaoks siiski natuke liiga pikk maa ja nii me muudkui autoga liiklemegi, loodetavasti saab nüüd mõned autosõidud ka jalgrattaga liikumise vastu välja vahetatud.

Kaltsukast:
Jalgratas
Pluus: Aarete Laegas
Püksid: Leiupood
Seljakott: Balti jaama turg

15 July 2016

OOTD: 14.07.2015

Juuli on siiani olnud väga kodukeskne, mis omakorda on siia pisikese vaikuse toonud, aga kui just tööpäev ei ole, siis suure tõenäosusega olen ma lastega õues mütanud ja kõikvõimalikke maja ja aiamaa omamise juurde käivaid toimetusi teinud. Mis omakorda tähendab vanu teksaseid ja lohvakat T-särki. Kodust välja minnes armastan ma end jätkuvalt korda teha ja viimane selline outfit ongi täna teie ees. Kleit ise oma mustriga on juba üksjagu silmapaistev, niiet kõik ehted jätsin lisamata ja nii koti kui jalanõude valikul jätkasin must-valge teemaga, väikseks värviaktsendiks pähe seotud punane sallike.


Kaltsukast:
Kleit: Leiupood
Sall: Sõbralt Sõbrale
Kott: Roosna-Alliku kaltsukas

22 April 2016

Kvaliteetaeg perega

Nädalavahetus pressib kohe-kohe peale, mina aga tahan kirjutada veel hoopis eelmise nädala tegemistest. Nimelt tulid meile Raiani sünnipäeva puhul Soomest õde külla ja Saaremaalt vanemad ja kuna nad tulid kohe mitmeks päevaks, siis jõudsime teha üksjagu. Laupäeval haarasingi lisaks lastele kaasa õe ja emme ja sõitsime kohvikusse ja loomaaeda kaltsukasse ja loomaaeda (Raiko ja paps ehitasid samal ajal valmis lastetoa lae). Kaltsukaks valisin Aarete Laeka toetuspoe - see on suur, suure kaubavalikuga, kõik riided on stangedel, lisaks on neil lastenurk ja üldiselt vähe rahvast, niiet lastega koos külastamiseks ideaalne. Ei saa mainimata jätta ka nende eriti toredaid müüjaid, kes pahaks ei pane, et lapsed ringi jooksevad ja tühje riidepuid põrandale kisuvad. Emme sai endale saapad, koti, kleidi ja kahed püksid (pilti muidugi unustasin teha), mina sai kõrge kraega džempri, vöö ühe suvise teemapulma riietuse jaoks ning Mariettele kingad ja mütsi.

Aarete Laekast liikusimegi loomaaeda. Mina olin juba see aasta lastega korra käinud ning eelmine aasta jõudsin ka paar korda loomaaeda, aga emme ja õde käisid viimati umbes 20 aastat tagasi. Niiet meil oli igavesti vahva. Mariette muidugi lootis, et lasteloomaaias kitsed õues on ja neile graanuleid anda saab - veel ei olnud, aga neil vist hakkab hooaeg maist (või oleneb see ilmadest ka?), niiet järgmine kord kui lähme, siis peaks lasteloomaaed täies hiilguses juba olema. Lisaks kitsedele on Mariettel veel paar kindlat lemmikut, mida me alati vaatame - jääkarud, hülged ja lõvi. Neist viimast aga on alati jube kehvasti näha, sest ta saab teise ruumi peitu ära minna, aga häält kuulsime ikka :) Igatahes nagu aru saite ehk, siis mulle loomaaias kangesti meeldib, lastele õnneks ka.
Kaltsukast:
Kardigan
Pluus: Leiupood
Tagi: Keila turu kaltsukas
Mariette müts: Aarete Laegas
Raiani riided, Mariette jope ja kummikud: pere ja sõprade lastelt

Pühapäeval sai meie pere pesamuna aastaseks, niiet pidasime pidu ja kui külalised olime ära saatnud, siis pakkisime kohvrid kokku ja põrutasime paariks päevaks Saaremaale. Kuna minu pere elab enamuses Saaremaal, siis suur osa ajast mõõduski mõnusasti ühe või teise juures külas käies. Niiet oli mõnus kevadine minipuhkus, ainult ilm oli üsna kehvake. Kolmapäeval jõudsime koju tagasi ja nagu puhkamisest veel vähe oleks, siis eile sõitsime korraks Haapsalusse, kus muude toimetuste kõrvalt jäi mul pool tunnikest aega kaltsukates kondamiseks, sellest aga juba järgmises postituses.

* Tuli nii palju pilte ja juttu, aga no nii vahva pildimaterjal oli (olgugi, et ma seda ise ütlen), et ei suutnud kuidagi vähemaks kärpida. Kiitus teile, kes lõpuni jaksate lugeda/vaadata :)


12 April 2016

Moeblogijate kirbuturust

Minul oli see esimene kord blogijate kirbukal osaleda ja ma olen väga õnnelik selle võimaluse üle. Aitäh, Piia! Minu jaoks oli kirbukas väga edukas - esimese 40 minutiga oli üle poolte asjadest müüdud. Oma osa oli siin kindlasti hindades, mis nagu lubatud olid kuni 5eurot (kaasa arvatud näiteks ka ehtne karusnahast krae), aga kuna mul need asjad lihtsalt seisid ja me kohe-kohe plaanime oma avatud elutoast riidekapi peaaegu valmis magamistuppa ümber kolida, siis oligi paras aeg üks riidekapi sorteerimine teha ja natuke ruumi elamisse juurde saada uute asjade ostmiseks taskuraha koguda, sest paari päeva pärast saab mu pesamuna aastaseks ja enne sünnipäevapidu on meil plaan minna kaltsukatesse ja loomaaeda. Aga nüüd tagasi kirbuka juurde :)
Foto: Meisi Volt
Mina jagasin lauda Mariliga, kes vaeseke jõudis pool mu elulugu ära kuulata (kui ma kord juba hoogu satun, siis lobisengi remondist ja lastest ja üldse ning pärast mõtlen, et issand, äkki tüütasin kellegi hirmsasti ära). Igatahes aitäh sulle seltsi eest.
Millega ma  ise natuke pange panin oli see, et ma unustasin raha peenemaks lahti vahetada ja algul polnud tagasi anda, aga õnneks lahenes seegi mure õige pea. Ja kuigi ma algul plaanisin, et ise ei osta mitte midagi, siis kirbuka lõpus kaks erandit tegin - Marililt ostsin käevõru ja Triinult seeliku.


07 March 2016

OOTD: 07.03.2016


Minu jaoks on igapäevaseid komplekte palju raskem kokku panna kui pidulikke või stiilselt šikke riietusi. Ma ei mõtle neid päris koduseid, kus ma aeg-ajalt mehe pusa kannan või pluusil on lapse tehtud moosiplekk, vaid selliseid, millega minna lihtsalt poodi või lapsega mängutuppa. Mulle meeldib palju pintsakuid kanda, aga mängima minemiseks on see tihti natuke too much, dressid on aga liiga äärmus ja nende kahe vahel tasakaalu leida on raske. Täna just üks selline lihtne ja igapäevane riietus teile näitamiseks tulebki.
Olgu öeldud, et seda jopet olen ma kandnud talv läbi, aga näed, pildile sattus alles nüüd. Ma alati tundsin, et ma ju kannan seda kogu aeg, et mida sellest pildistada on.
Lisaks plaanin ma lähiajal ühte sisustuspostitust, ikka taaskasutusest lähtuvalt (ma suure tõenäosusega ruttan jälle asjadest ette natuke). Loodetavasti varsti-varsti!


Kaltsukast:
Sall
Kampsun: Roosna-Alliku kaltsukas
Jope: Paavli kaltsukas
Jalanõud: Aarete Laegas
Pluus: Leiupood

16 September 2015

OOTD: 16.09.2015 - abikaasa valik


Kes mu blogi facebooki piilumas käib, siis teab, et tänase riietuse valis mulle välja abikaasa. Ma tegelikult tahtsin, et ta teeks seda terve nädala, sest ma ise leian, et üheks päevaks on lihtne riideid valida, eelistades komplekti, mida  ta on varem mu seljas näinud, seitsmeks päevaks erinevat riietust kokku panna aga märksa raskem. Hetkel on see seitse päeva veel läbirääkimisel.

Raiko ise kirjutab oma valiku kohta nii:
"Kui Agnes ütles, et võiksin talle riideid valida, siis koheselt läks peas alarm tööle - LÕKS. See ei lõppe kunagi hästi, kui mingisuguseid riideid valin ning olin kindel, et tõmban oma naisest mõned pisarad välja, kui nö "valed" komplektid valin. Veidi mõtlesin ning hakkasin tajuma, et tegelikult oleks täiesti huvitav enda tähelepanevõimet proovile panna ning proovide imiteerida viisi, kuidas Agnes ennast riidesse paneb. Esimene kostüüm või komplekt sai kokkupandud pluusi järgi. Kõigepealt vaatasin pluusi, mis oleks korralik, poolametlik ja mugav. Peale seda otsisin pükse, mis oli juba keerulisem, kuid kahe vahel oli valida, siis silmale tundus, et need heledamad on mugavamad. Jakiga oli tegelikult lihtne - lihtsalt vaatasin, et ei tekiks liigset kontrasti ning oligi kõik. Kingad lähtusid juba üldisest muljest, mida kostüüm andis - ehk siis poolametlik ning avatum värvitoon, millest siis ka sellised kingad. Korraks mõtlesin musti lahtiseid ja madala kontsaga, kuid tundus, et tähelepanu läheks kõik valesse kohta. Koti valik oli suvaline - lihtsalt must ja väike pidi olema."


Mina oleksin kohe kindlasti valinud teised jalanõud. Kingad ei ole lastega mitte üks teps praktilised. Hommikul on mul ühe käe otsas üks laps ja teise käe otsas turvahällis beebi ja turvahällis beebi kaalub terve varanduse! Ja kui mõni hommik on vaja veel lasteaia hoovis preiiga võidu joosta... Niiet ma oleks valinud kindlasti madalad jalanõud, nii oleks ka kogu riietus minu meelest natuke igapäevasem olnud. Lisaks ei meeldi mulle kontsadega autot juhtida, tavaliselt on mul sel juhul madalad jalanõud autos kaasas.
Teise asjana oleksin ma suure tõenäosusega valinud erksamat värvi koti, et natuke värvi riietusele lisada, sest noh... jakk on beež, püksid on beežid ja kingad on ka kreemikad. 

Kaltsukast:
Jakk: Soome kaltsukast
Pluus: Keila turu kaltsukast
Püksid: Leiupood


10 September 2015

OOTD: 09.09.2015, Pimeõhtusöök

Eile oli mul esimene lastevaba õhtu blogiauhindade üritusest saadik. Nimelt sain ma eelmine aasta sünnipäevaks sõbrannalt kingituseks kinkekaardi pimeõhtusöögile ja kui tema mõtles, et saame seda abikaasaga kahekesi nautima minna, siis mina jätsin mehe hoopis lastega koju ja haarasin selle sama sõbranna kaasa.


Pimeõhtusöögid Krua restoranis algasidki eilsega juba kolmandat hooaega. Korraga einestas ühe pika laua taga 20 inimest, et tegemist on pika lauaga sain ma teada alles 2-tunnise õhtusöögi lõpus, ma nimelt olin päris veendunud, et tegemist on L-kujulise lauaga või on inimesed mitmesse lauda paigutatud. Õhtusöök algas eesruumis silmaklappide pähe panekuga, niiet seetõttu ei olnudki mul lauast ega ruumist vähimatki aimu. Pärast väikest tutvustusringi võis silmaklapid eest ära võtta, ruum nimelt oli ka absoluutselt pime. Selline lahendus, et ruum on pime on mu meelest parim, muidu tekib ikka teiste sööjate pärast kohmetus, et kui ma ikka plätserdan või veider olen, siis teised ju näevad ning tekiks kange tahtmine vahepeal klappide alt piiluda. Lisaks oli ilma silmaklappideta natuke vabam ja mugavam olla. Ruum ise oli natuke liiga umbne ja palav, aga kuna kõik õhuavad, kust valgust võiks immitseda on kinni pandud, siis eks see sellest tuligi. Õhtu meelelahutuse ja sujuva vestluse eest hoolitses Julia, kelle jaoks iga õhtusöök on tema nägemispuude tõttu pimeõhtusöök.  Õhtu lõpus saime meie aga näha, kes oli meie naabriks ja milline oli ruum ning milline nägi see maitsev kolmekäiguline õhtusöök välja (minu jaoks oli pearoog natuke liiga vürtsine, oma veepudeli jõin selle kõrvale tühjaks ja magustoiduks oleks ma ka ehk eelistanud pigem üht koogitükki, aga eelroog oli lihtsalt suurepärane).

Ja lõpuks riietusest ka. Mu kindel soov oli kleiti kanda, sest ma ei pidanud imetamise peale mõtlema. Lõpuks jäi sõelale kaks kleiti - üks natuke pidulikum, kuid lühem ja ilma varrukateta ning teine - pigem igapäevasem, kuid see-eest pikem ja varrukatega. Kuigi ilmaga eile vedas, siis õhtud on ikka päris jahedad juba ja valisin ikkagi igapäevasema, mis on soojem. Lohutasin end mõttega, et keegi ei näe, mis mul seljas on ja mustriliselt kleidilt paistab sülle aetud toidust tekkinud plekid vähem välja :)


Kaltsukast:
Kingad
Jakk
Kott: Like Twice
Kleit: Leiupood

06 September 2015

OOTD: 31.08.2015

Mõni postitus tagasi kirjutasin enda õel Soomes külas käimisest, siis nüüd tuli tema nädalaks Eestisse. Võtsin lapsed kaasa ja vurasime koos õega nädalaks Saaremaale vanemate juurde "suvitama". Jutumärgid seetõttu, et suveilmadest oli asi üsna kaugel, enamus päevadest sadas vihma ja viimasel hetkel kaasa haaratud lühikesed püksid jäidki kohvrisse. Kõik muu kaasa pakitu leidis aga ohtralt kasutust, sest kui ma ise olen selline, kes ka kaheks päevaks kodust lahkudes suure kohvri kaasa pakib, siis õe pisikesse autosse mahtus lisaks vankritele ja muudele laste ja õe asjadele väga minimaalselt. Niiet riietus, millega Saaremaale sõitsin oli ka üsna üks-ühele outfitiga, millega eile koju naasin.
Ja kuna eile oli mu sünnipäev, siis koju jõudes ootasid mind lilled, tort ja kaks kätt ümber kaela :) Lisaks oli ta mulle vahva mängu ette valmistanud, niiet pidin vihjete järgi maja pealt ülesse leidma Paavli kaltsuka kinkekaardid, kokku 60€ väärtuses, niiet nagu abikaasa ütles, siis isegi kui raha pole, siis kaltsukatesse saan ikka. Ettenägelikult on need 5euroste kinkekaartidena, nii ei teki olukorda, kus peaksin asju lihtsalt ostma, et mingi suurem summa kokku saada, sest nagu kinkekaartidega ikka, siis väiksema summa puhul raha tagasi ei saa. Millal ma esimese käigu ette võtan, ma veel ei tea, aga arvatavasti peale seda, kui olen lasteriietes suurema sorteerimise teinud. Siis saan üleliigse Paavlisse viia, sest nad võtavad ka riideid vastu ja arvatavasti on lastele ka ühtteist soojemat juurde vaja. Sellest aga mõni teine kord :)


Kaltsukast:
Püksid: Leiupood
Jalanõud: Paavli kaltsukas
Pintsak: Soome kaltsukast
Kott: Keskväljak 12a, Keila

14 June 2015

OOTD: 11.06.2015 ja #EBA2015


Neljapäeval toimunud Eesti Blogiauhindade üritusest on juba nii palju juttu olnud, et mõtlesin ise sel teemal sõna mitte võtta. Täna hommikul lugesin aga Mari-Leenu postitust ja siis tundsin, et mõni asi ikka veidi kripeldab.
Üldiselt ühtivad mu mõtted suures osas Liisi kirjutatuga, lisaks veel nii palju et korraldajad peaks hoolimata oma iseloomust ja ebameeldivusest mõnede auhinna saanute suhtes suutma jääda viisakaks ja vähemalt avalikult sellisel üritusel teiste suunas käivaid negatiivseid kommentaare mitte loopima. Oleks näiteks mina olnud nende kahe blogija sõber või suur poolehoidja, kelle kohta Mariann arvamust avaldas, oleks mul ikka väga ebamugav olnud seda kuulata ja märgata.
Lisaks Mari-Leenu kirjutatu:
"Kohale ronisid vaid rotid
Kuulsin seda eile õhtul kellegi huulilt. Tõesti, ka mind pani imestama, et suurem osa seltskonnast tuli kohale, istus lauda ja ootas. Ma ei tea mida, et kuldmune sadama hakkaks. Väga vähe oli neid, kes oleks baarist tellinud endale juua, kusjuures Butterfly kokteilid on ühed linna parimad."
"Minu jaoks on lihtsalt elementaarne, et sa ei käitu nagu rott. Suurem osa inimesi teadis mitu kuud ette, millal see üritus toimub. Oleks saanud kõrvale panna. /.../ Ma lihtsalt pole harjunud, et lähed välja ja midagi ei telli. Mis oli siis nagu Butterfly kasu, et me seal suurema osa laudu enda alla panime ja nemad nö teenida ei saanud?"
Ma muidugi olin selles suhtes eeskujulik, et kannu rohelist teed tellisin, aga see maksis ka miski alla 3€, niiet Mari-Leenu 40€ arvele jäi see kõvasti alla ja kahtlen, et ma nüüd sellega nendest rottide kategooriast pääsen. Minu jaoks on 40€ näiteks piisavalt suur raha, et seda ühe sellise ürituse raames mitte ära kulutada, aga kui nüüd huumoriga asja võtta, siis ma ju olengi rott: kannan kasutatud riideid, ostsin odava ja halvas seisukorras maja, mida remondime mehega siis kui vaba raha on ja mööbli putitan ka ise üles selle asemel et uut osta :)

Ma saan aru, et sellise ürituse korraldamine ei ole teps mitte kerge, eriti kui seda põhimõtteliselt üksi teha, aga kas Mari-Leen korragi kusagil mainis, et tahaks abi? Ma olen enam kui kindel, et kui ta oleks sellise teate ürituse fb välja hõiganud, oleks nii mõnigi abistaja leidunud. Praegu poeb ta aga natuke selle taha, et tegi kõike üksi ja hea et niigi hästi tegi, aga tegelikult on ju kriitika väga asjakohane olnud.

Enda riietusest ka. Hoolimata sellest, et algul väga palju sellest üritusest kui ülipidulikku riietust vajavast räägiti, otsustasid lõpuks ikka kõik üsna lihtsalt kohale ilmuda, minagi polnud mingi erand. Otsustasin oma beežide kontorirpükste ja lihtsa valge pluusi kasuks, jalga mustad kingad ja näpu otsa must kott. Kuna ma polnud kindel, kas soojemat jakki Butterfly Lounge´s kusagile riputada on, siis valisin selle asemel kollase pintsaku. Ja hästi tegin, sest mõned nagid küll seintel olid, aga ma seisin täiesti teises seinas ja oleksin muidu jakki terve õhtu käe otsas tassinud, pintsaku aga jätsingi kogu õhtu jooksul selga, kuigi mulle meeldis mu riietus ilma pintsakuta tiba rohkem.

Kaltsukast:
Kingad
Pintsak: Telliskivi kirbuturg
Kott: Like Twice
Püksid: Leiupood


08 June 2015

Uued ostud:kontoriroti püksid ja OOTD

Need püksid soetasin juba novembris Leiupoest kui Mariga koos kaltsukates käisin (hind kui õigesti mäletan oli 5.90€?, igatahes midagi sinna kanti), unustasin aga oma ostud Mari kätte ja kui ma need nii nädal hiljem uuesti enda kätte sain, siis püksid enam jalga ei mahtunud. Kiireks selgituseks, et olin siis rase ja vaikselt hakkasid cm lisanduma. Nüüd lähevad need mulle ilusti jalga ja kui ma ei kardaks neid lastega koos kohe ära määrida, siis ma kannaks neid kogu aeg. Vaikselt mõlgubki mõttes need ka Eesti Blogiauhindade jagamisele jalga panna. Selle viimase üle ma veel mõtlen - mitte mineku üle (ma ei suuda ühte lastevaba õhtut ära oodata ja tegelikult olen ma oma kodublogiga ka nomineeritud) vaid riietuse üle, sest nii mõnestki blogist võib lugeda, kuidas ballikleidiga kohale minnakse. Pealegi kui lähen ilma beebita, siis on riiete valik pea poole suurem, sest ei pea arvestama imetamisega ja võimalik, et viimasel hetkel ikkagi otsustan kleidi kasuks.
Mis postituse pealkirja puutub, siis kui Raikole neid pükse näitasin, siis vaatas mind veidi imelikult ja kui küsisin, et kas talle ei meeldi, sain vastuse, et polevat väga minu stiil, kontoriinimese püksid pidid olema. 

Kaltsukast:
Kardigan
Jalanõud
Pluus: Keila turu kaltsukast
Püksid: Leiupood

02 June 2015

1.06.2015

Eile oli teadupärast lastekaitsepäev, mis puhul oli ka loomaaia pilet soodushinnaga. Ma olen loomaaias üldse väga vähe käinud, eilne oli neljas kord ja neist neljastki kaks on käidud lapsena. Raikole olen mitu korda vihjanud, et võiks loomaaeda minna jälle, aga ta eelmisest korrast teab, et ma tahaks ideaalis sinna minna kohe hommikul ja olla kuni õhtuni ning ikka kõik läbi käia. Niiet ta enam nii vaimustuses sellest mõttest ei ole, küll aga lubas et suvel korra ikka lastega läheme. Eile aga kutsus mind ja lapsi loomaaeda sõbranna ja ta mees.


Lisaks lastekaitsepäevale oli eile ka kleidikandmise päev. Mina see kord kleiti kapist välja ei võtnud, valin oma riietuse hetkel sellise, et võimalikult mugav oleks vajadusel avalikult imetada seejuures end minimaalselt paljastades. Avalik imetamine on minu jaoks täiesti normaalne tegevus, küll aga valin ma selleks kohta - suvel pargipingil lapse toitmine on väga okei, poes piimariiulite vahel mitte nii väga. Kuna mul ühtegi piisavalt sooja kleiti, millel oleks ees nööbid või niivõrd avar dekoltee, et saaksin imetada ei olnud, siis otsustasingi hoopis pükste kasuks. Loomaaias ringi jalutamiseks oli aga jahe ilm igati sobiv, sest näiteks nii aktiivseid jääkarusid pole ma kunagi näinud - suvel palavaga nad lihtsalt lebavad varjus või vee ääres, eile aga ronisid mööda puuriseinu agaralt ülesse.


Mariette oli muidugi loomaaias käimisest väga vaimustuses, hommikust alates rääkis "Piretiga loomaaeda" ja jääkaru puuri äärest oli teda üsna raske ära meelitada. Raian magas aga terve aja ilusti vankris, niiet avalikult kusagil loomaaia kohvikus toitma ei pidanudki, ses suhtes oleks ikkagi kleidiga ka saanud minna.
Enda riietuse puhul kuidagi juhuslikult tuli täiesti kaltsuka outfit, alles täna pilte vaadates panin tähele. Lisaks märkasin ma seda, et juuksed on ütlemata rääbakad. Pärast Mariette sündi oli mul ka see vajan-muutust-faas, mis lõppes väga koleda soenguga, kohe nii kole, et ma isuga nutsin selle pärast. See kord nii kurba tulemust ei tahaks, niiet ehk keegi oskab mulle head nõu anda, mida oma juustega peale hakata?!


Kaltsukast:
Jalanõud
Kardigan
Retuusid: Kalevi staadioni kirbuturg
Tuunika: Leiupood
Nahkjakk: Telliskivi kirbuturg

24 January 2015

OOTD: 24.01.2015

Täna on olnud üks ütlemata tore päev - käisin Tallinnas ühes paar nädalat tagasi avatud kaltsukas ja ma ei jõua ära oodata, et sellest siia juba kirjutada. Lisaks näitan teile ühte pintsakut, mille sain täiesti tasuta ning väikese tuunimisega sai see "uue hingamise".

Käisin sügisel sõbrannal külas ja nende kodukohas oli sama päev tasuta riiete jagamine, kus erinevate kaltsukate ülejäägid. Peamiselt otsisin mõnda heast kangast eset, mille peal õmblemist harjutada (ja ühtlasi lootes, et äkki mõne untsu läinud asja järel ka midagi ilusat lõpuks meisterdan). Asjad olid saali põrandal kahes suures hunnikus ja sealt tuhlates leidsin ka selle pintsaku. Nüüd vahetasin sellel ära nööbi ja õmblesin pärlitest natuke funki juurde. Kuna ma olen aga selliste projektide alustamisega üsna kärsitu, siis on algne pilt jakist üsna kehva kvaliteediga. Päris näpuga järge ei lugenud, et pärleid sama palju oleks, aga üldine muster on ikka mõlemal pool sama. 



Kaltsukast:
Pluus: Leiupood
Pintsak: Tasuta riiete jagamine + DIY
Kott: Humana

12 December 2014

Kleit jõulupeole kaltsukast: tagasihoidlik nude

Kätte on jõunud viimase postituse kord seeriast "Kleit jõulupeole kaltsukast", loodan, et teile meeldisid ning leidsite veidi julgustust enda peoriietust teise ringi poodidesse ostma minna või olite lausa üks neist, kes sama kleidi endale poest ostis, sest kõik selle seeria kleidid jõudsid tagasi poodi.

Viimaseks riietuse nude kleit on Leiupoest ja kuigi mulle tundub, et aasta algusega võrreldes on nude toon oma populaarpsust veidi kaotanud, siis sellest hoolimata on see naiselik ja elegantne toon kuum kaup. See nude kleit sobib õigete aksessuaaridega kõikjale -kontorisse kui ka peole. Mina hoidsin selle komplekti kogu seeriast kõige tagasihoidlikumana, kombineerisin kleidi heleda koti ja kingadega ning tagasihoidlike kuldsete ehetega. Kel soovi säravama välimuse järele, siis soovitaksin valida erksad kingad ja erepunane huulepulk! Ainuke asi, mida nude toonis kleidi puhul peaks vältima on väga sarnane toon oma nahatooniga vältimaks nö alasti efekti.


Fotod: Kerli Luts
Meik: Kadri Treiman
Kleit: Leiupood
Koht: Keila Kultuurikeskus

02 December 2014

Kleit jõulupeole kaltsukast: klassikaline must

Lumi on maas, kodud piparkoogi lõhna täis ja akendel kumavad jõulutuled. Selle postitusega algab ka minu blogis pühademeeleolu, täna jõuab teie ette esimene postitus kolmeosalisest seeriast "Kleit jõulupeole kaltsukast", mis loodetavasti paneb teid jõulupeoks kleiti valides mõtlema kasutatud kleidi kui ühe alternatiivi peale. Kleidid olen valinud võimalikult erinevad, et mu näitlikest postitustest igaüks leiaks nö oma. Antud postitused toimuvad koostöös kahe kaltsukaga, niiet kiirematel on võimalik need kleidid endale soetada ja ise nendega jõulupeol või aastavahetusel särada.
Esimeseks kleidiks on Leiupoest pärit eest lühem pikk must kleit. Must kleit, olgu siis pikk või lühike, varrukatega või ilma, on alati turvaline valik, mida ehete, koti ja kingadega silmapaistvamaks muuta või tagasihoidlikke aksessuaare valides hoopis lihtsana hoida. Mina valisin pilgupüüdjaks juurde kuldsed kingad, tumeda kuldsete detailidega koti ja massiivse kaelakee (ühel fotol ka õrnema keega variant). Üks on aga kindel, pikk must kleit teeb pikemaks ja saledamaks ja kes meist seda ei tahaks!?


Fotod: Kerli Luts
Meik: Kadri Treiman
Kleit: Leiupood
Koht: Keila Kultuurikeskus