Ma olen blogimaastikult veidi kadunud olnud - ühest küljest võib "süüdistada" juba alanud jõuluhooaega. Paar päeva tagasi tuli mul õde Soomest külla, käisime koos tema ja lastega metsast kuuske tuppa toomas (ligi tund aega erinevate kuuskede vahel metsas valimist ja lõpuks otsustasime ikka esimese paari minuti jooksul nähtud kuuse kasuks), tegime piparkooke, meisterdasime viimaseid jõulukaarte ja mängisime palju peitust (see tähendab preili ja tädi Andra mängisid). Lisaks tulid mu vanemad ja vend Saaremaalt külla ja pidasime varajast jõulupidu. Ütlemata mõnus aeg!
Laupäeval sõitsime aga Järvamaale onu ja tema naisele külla (kus ma ei olnud veidi rohkem kui kaks aastat käinud). Kui vanaisa veel elas, siis sattusin ma sinna veidi tihedamini ja sealjuures ka mõneminutilise autosõidu kaugusel asuvasse kaltsukasse. Sellest aga kohe, ennem tahan veidi kirjutada ühest teisest teemast, mis mind veidi painanud on.
Nimelt võib teiseks põhjuseks, miks siin veidi vaiksem on olla mu kahenädalane tööots (haiguslehel oleva töötaja asendaja). Ma juba pikemat aega vaatan töömaastikul ringi ja otsin osalise ajaga tööd ja kuigi neid, mis omakorda minule sobiks ei ole kuigi palju, siis olen ma usinasti CV-sid saatnud. Vastuseks muidugi ei midagi. Ja nüüd ma tean miks, sest potentsiaalne tööandja tõstab mind kohe sujuvalt hunnikusse "ei" kui näeb, et mul on kaks väikest last. Ma kahenädalane tööots oli õhtune koristustöö ja ma sõna otseses mõttes pidin tööandjat mitmeid kordi veenma, et mu lapsed ei hakka kodus hüsteeritsema (tema sõnad) kui mind õhtuti mõni tund ei ole ning et mu abikaasa saab nendega kodus ilusti hakkama ka siis, kui nad natuke nohused peaks olema. Ma ühest küljest saan aru, et tööandja kardab, et mul jäävad lapsed haigeks ja ma kahe päeva pärast ütlen, et ma ei saa tulla ja ta peab uut inimest otsima või ise töö ära tegema, aga kui ma kinnitan, et sellest ei tule probleemi ja mult ikka mitu korda üle küsitakse, siis on küll selline tunne, et kas lastega emadel on üldse võimalust tööd saada. Mõtlen, et ehk peaks üldse CV-st laste olemasolu välja jätma. Pealegi mulle endale tundub tööle minek siis palju keerulisem kui teine laps ka lasteaaeda läheb, sest praegu on küll preili rohkem kodus haige kui lasteaias, kuna ma olen poisiga kodus siis ei ole sellest suurt probleemi, aga kui poiss peaks ka sedasi kogu aeg haige olema, siis saan küll vist aasta enne tööle minekut kodus lihtsalt oodata.
Aga tagasi selle Roosna-Alliku kaltsuka juurde. Ma suures tuhinas ei vaadanud selle aadressi ega teinud majast väljast pilti, aga ta on kohe toidupoest üle tee punase laudvoodriga majas. Ma eeldan, et see on Roosna-Alliku ainuke kaltsukas, niiet kohalikud kindlasti teavad. Tegemist on pigem pisikese kaltsukaga, kus leiab nii naiste-, laste- kui meesteriideid ja jalanõusi, veidi ka pudi-padi ja mänguasju. Lasteriided olid eriti armsad, aga kuna mul tegelikult lastele hetkel midagi vaja pole ja kummutisahtlid niigi kehvasti kinni lähevad, siis piirdusin ühe Nexti kleidiga preilile lasteaia jaoks. Endale sain tutika River Islandi koti ja pealuudega paksu kardigani ja kuigi pealuud ei ole pigem nii väga minu teema, siis see kardigan on esiteks hästi soe ja teiseks selline mõnusalt igapäevane, et saab kiirelt millegi peale visata ja sobib suvalise pluusi ja pükstega. Kott on tegelikkuses veel ilusam, fotole ei tahtnud kuidagi nii hästi jääda, aga ma luban ta järgmistele outfitifotodele püüda. Ja kui ma nüüd järgi mõtlen, siis tegi see naine mulle vist allahindlust ka veel.
 |
| 4.50€ |
 |
| 7€ |
 |
| 2.70€ |
