OOTD: 11.06.2015 ja #EBA2015

Neljapäeval toimunud Eesti Blogiauhindade üritusest on juba nii palju juttu olnud, et mõtlesin ise sel teemal sõna mitte võtta. Täna hommikul lugesin aga Mari-Leenu postitust ja siis tundsin, et mõni asi ikka veidi kripeldab.

Üldiselt ühtivad mu mõtted suures osas Liisi kirjutatuga, lisaks veel nii palju et korraldajad peaks hoolimata oma iseloomust ja ebameeldivusest mõnede auhinna saanute suhtes suutma jääda viisakaks ja vähemalt avalikult sellisel üritusel teiste suunas käivaid negatiivseid kommentaare mitte loopima. Oleks näiteks mina olnud nende kahe blogija sõber või suur poolehoidja, kelle kohta Mariann arvamust avaldas, oleks mul ikka väga ebamugav olnud seda kuulata ja märgata.

Lisaks Mari-Leenu kirjutatu:

"Kohale ronisid vaid rotid

Kuulsin seda eile õhtul kellegi huulilt. Tõesti, ka mind pani imestama, et suurem osa seltskonnast tuli kohale, istus lauda ja ootas. Ma ei tea mida, et kuldmune sadama hakkaks. Väga vähe oli neid, kes oleks baarist tellinud endale juua, kusjuures Butterfly kokteilid on ühed linna parimad."

"Minu jaoks on lihtsalt elementaarne, et sa ei käitu nagu rott. Suurem osa inimesi teadis mitu kuud ette, millal see üritus toimub. Oleks saanud kõrvale panna. /.../ Ma lihtsalt pole harjunud, et lähed välja ja midagi ei telli. Mis oli siis nagu Butterfly kasu, et me seal suurema osa laudu enda alla panime ja nemad nö teenida ei saanud?"

Ma muidugi olin selles suhtes eeskujulik, et kannu rohelist teed tellisin, aga see maksis ka miski alla 3€, niiet Mari-Leenu 40€ arvele jäi see kõvasti alla ja kahtlen, et ma nüüd sellega nendest rottide kategooriast pääsen. Minu jaoks on 40€ näiteks piisavalt suur raha, et seda ühe sellise ürituse raames mitte ära kulutada, aga kui nüüd huumoriga asja võtta, siis ma ju olengi rott: kannan kasutatud riideid, ostsin odava ja halvas seisukorras maja, mida remondime mehega siis kui vaba raha on ja mööbli putitan ka ise üles selle asemel et uut osta :)

Ma saan aru, et sellise ürituse korraldamine ei ole teps mitte kerge, eriti kui seda põhimõtteliselt üksi teha, aga kas Mari-Leen korragi kusagil mainis, et tahaks abi? Ma olen enam kui kindel, et kui ta oleks sellise teate ürituse fb välja hõiganud, oleks nii mõnigi abistaja leidunud. Praegu poeb ta aga natuke selle taha, et tegi kõike üksi ja hea et niigi hästi tegi, aga tegelikult on ju kriitika väga asjakohane olnud.

Enda riietusest ka. Hoolimata sellest, et algul väga palju sellest üritusest kui ülipidulikku riietust vajavast räägiti, otsustasid lõpuks ikka kõik üsna lihtsalt kohale ilmuda, minagi polnud mingi erand. Otsustasin oma beežide kontorirpükste ja lihtsa valge pluusi kasuks, jalga mustad kingad ja näpu otsa must kott. Kuna ma polnud kindel, kas soojemat jakki Butterfly Lounge´s kusagile riputada on, siis valisin selle asemel kollase pintsaku. Ja hästi tegin, sest mõned nagid küll seintel olid, aga ma seisin täiesti teises seinas ja oleksin muidu jakki terve õhtu käe otsas tassinud, pintsaku aga jätsingi kogu õhtu jooksul selga, kuigi mulle meeldis mu riietus ilma pintsakuta tiba rohkem.

Kaltsukast:

Kingad

Pintsak: Telliskivi kirbuturg

Kott: Like Twice

Püksid: Leiupood