9 fakti minust

Kuigi ma üritan oma blogi hoida võimalikult teemakohase, siis täna teen väikese erandi ja annan natuke rohkem aimu sellest, et kes ma olen. Loodetavasti on teil neid fakte põnev lugeda ja mõne punktiga saate ehk isegi samastuda.

1. Ma kardan helistada. Või õigem on ehk öelda, et see tekitab minus tohutut ebamugavust. Kes mind reaalses elus teab, siis sellele võib see väga veider tunduda, sest igapäevaselt olen ma tohutu latatara ja võin võhivõõrale pool elulugu ära rääkida. Helistades tekib mul aga kramp, niiet isegi hambaarstile aja panemiseks helistades kirjutan paberile: "Tere! Sooviksin endale selleks ja selleks ajaks aega panna."

Üldiselt kipun ma võimalikult palju kõnesi lükkama mehe kohustuste hulka ja neid, mida tema kaela lükata ei anna teen teises toas - kui ma lõpuks helistamiseks julguse kokku saan, siis teen seda teisest toast, sest helistamine nii, et keegi kõrval on, on veel eriti hirmus.

Küll on aga mõned inimesed, kellele ma nüüdseks helistan mingi probleemita: vanemad, mamma, abikaasa. Aga isegi sõbrannale eelistan sms saata helistamise asemel.

Kõigest hoolimata olen ma käinud telefonimüügi töö proovipäeval. Ma ei võtnud küll seda tööd vastu, aga mitte helistamise pärast, vaid põhjusel, et pakutav oli p*sk.

2. Pisikesena olid mu lemmikloomad hiired. Just need kõige tavalisemad koduhiired olid minu silmis kõige armsamad. Hiirte toast püüdmiseks maamajas panid mu vanemad lõksud salaja üles ja võtsid sealt hiired öösel ära, sest vastasel juhul nutsin ma terve mere ja viisin selle hiire laiba kiviaia vahele ning käisin sinna päevi juustu ja piima viimas. Ma olin enam kui kindel, et see hiir käib söömas ja saab terveks.

Natuke suuremana sain ma endale liivahiire ja rotte on mul ka elujooksul 3 olnud.

3. Teine kord kaltsukates käies leian ma midagi, mis vajaks pisut putitamist - kas natuke lühemaks õmblemist või muidu väikest muutust. Ja siis meenuvad mulle põhikoolis endale õmmeldud püksid, mis mahtusid mu isale jalga (ja mu paps ei ole just päris kleenuke poiss) ja olid ühest säärest märgatavalt pikemad.

Eelmise aasta lõpus ostsin ma endale küll õmblusmasina, sest mis need väiksed riiete ümber tegemised siis ära ei ole. Tegelikkuses olen ma ikka üsna kohutav ja masin seisab nurgas, aga väidetavalt on õmblemine õpitav, niiet üks päev...

4. Nuuskamine on jäle, minu jaoks üsna samal skaalal tänavale rõgastava mehega. Lähedased juba teavad, et ma nuuskamise häält jälestan ja hoiatavad ette ning siis ma hoian kõrvu kinni seni.

5. Ma ei saa mehega näod vastamisi magada, sest ma tunnen, et ta hingab kogu hapniku ära. Ma reaalselt hakkan õhku ahmima. Lisaks magame me eraldi tekkidega, sest minul peab tekk jalgade ümber käänatud olema.

6. Suhte esimesed kaks aastat, kui mina veel Saaremaal elasin ja koolis käisin, reisisin ma pea iga nädalavahetus mandrile Raiko juurde hääletades. Muideks ma kohtusin oma abikaasaga nii, et tema mind oma sõpradega tee äärest peale võttis kui koju hääletasin, olin toona 16 ja tema 21. Ja ma never ei luba oma tütrel hääletada!

7. Hääletamislugudest veel, siis kord kui Saaremaalt Viljandisse läksin lõpetasin Ikla piiripunktis. Rekkajuht oli venelane ja mu vene keel ei ole just kiita, küll aga lubas ta mind Viljandi tee otsas maha panna (ta ise sõitiski Lätti). Noh, ilmselgelt me rääkisime teineteisest mööda ja mul õnneks oli oidu Iklas autost maha ronida.

8. Ja kui ma ise juhtumisi autoroolis olen, siis tavapärane on see, et iste on väga ette tõmmatud ja istmesoendus sisse lülitatud ning soojustus näkku puhuma suunatud. Mul peab autot juhtides pigem liiga soe olema, kui et jahe.
Kaarti ma lugeda ei oska, need mõned korrad kui seda teinud olen on lõppenud sarnaselt eelmises punktis kirjeldatule. Jumal tänatud GPSi eest, muidu peaks ma vist alati igale poole poole pikema sõiduaja arvestama.

9. Ma maadlen juba pikemat aega veritsevate igemete probleemiga. Seni ei ole ma abi saanud ei hambaarstilt ega erinevatest spetsiaalsetest hambapastadest. Ainuke, mis olukorda on veidi paremaks teinud on Paradontaxi suuvesi.

Uued ostud: nahast saapad/OOTD: 21.10.2015

Videos mainisin, et sain endale Keila turu kaltsukast saapad (6€). Täisnahast ja ilusti ümber sääre! Kusjuures mul ei ole kunagi olnud saapaid, mis ilusti ümber sääre oleks, niiet neid seelikuga ilus kanda oleks. Vaimustus on kohe nii suur, et ma olen viimased paar päeva seelikut kandnud. Üldiselt mida külmemaks läheb, seda vähem näeb seelikuid-kleite mu seljas ja praeguste ilmadega on see muidu pigem erand. Aga saabaste pildistamisega sai ühtlasi eilne riietus ka üles pildistatud.

P.S! Homme liigun ma Põlva ja Võru suunas ning kui kellelgi oleks soovitusi, millistesse kaltsukatesse kiigata, siis andke kommentaaridesse teada. Ma ei tea kui palju mul laste kõrvalt sekkaritesse kolamiseks aega jääb, aga mõnesse ometi tahaks kiire tiiru teha.

Kaltsukast:

Sall, seelik, saapad: Keila turu kaltsukas

Uued ostud: Paavli sünnipäevanädal ja väike pettumus

Paavli kaltsukas on hetkel sünnipäevanädal, kus iga päev on mingi kaubagrupp soodsam ja igal teemapäeval just seda kaupa eriti palju:

E - ilusad asjad, retrokaup

T - lasteriided -20%

K - naiste- ja meesteriided -20%

N - tekstiil ja raamatud -20%

R - saab endale täringuga allahindluse visata

Mul oli veel alles Raikolt sünnipäevaks saadud Paavli kaltsuka kinkekaarte ja kuigi ma algul plaanisin eile Paavlisse minna, siis asjaolude kokkulangemisel ei jõudnudki, niiet läksin hoopis täna, seda enam, et täna oli naisteriietel soodushinnad ka ja valik tavapärasest suurem.

Kohale jõudsin umbes pool tundi peale avamist, paras sagimine käis ja peaaegu igal vastutuleval naisel oli käru kuhjas täis :) Ise tegin vist rekord kaltsukakülastuse üldse - kaks tundi ühes kaltsukas.

Esimese asjana suundusin vaatama mantleid, kahjuks ühtegi sobivat ei leidnud. Teisena mõtlesin kudumite peale, aga seal ei olnud ka midagi vaadata, kui mantlitest ma vähemalt kahte proovisin, siis kampsunitest ei leidnud ühtegi proovida. Aga see-eest oli jalanõusi täna tohutu valik: kokku kuhjasin kärusse endale sobinutest kahed saapad, ühed lillad kingad, hallid tennised. Tiirutasin seal ühte ja teistpidi, vahepeal tegin riietusruumisin Raianile kerge power snacki. Üsna lõpus leidsin endale imeliuse jope, see oli küll kohe algusest peale kindel valik. Kuna ma tahtsin kogu ostu teha ainult kinkekaartide eest (mõni euro üle oli lubatud, aga otseselt raha eest osta ei plaaninud), siis kogu aeg arvutasin, et mida võtta ja mida jätta. Jope hind oli 20€, aga see on nii ilus ja korralik ja kuna ma arvutasin, et 20% läheb veel maha, siis täitsa OK hind.

!!! Kassas sain aga ebameeldiva üllatuse osaliseks. Kui maksan kinkekaartidega, siis päeva allahindlust ei saa. Lihtsalt nii olla! Mulle tundus see väga veider, sest kinkekaart on ju samaväärne rahaga, jah, kui summa väiksem, siis tagasi tõesti raha ei saa, aga et asja hind on kinkekaardiga makstes teine kui see raha eest ostes oleks?! Facebookis sünnipäeva ürituse juures on neil kirjas, et sünnipäevaallahindlusele kliendikaardi soodustust lisaks ei tule, kinkekaartide kohta küll midagi kirjas pole. Mis nende kinkekaartide point siis on? Järgmine kord võib mees mulle hoopis sularaha siis ümbrikusse panna ja ütelda, et see on kaltsukas shoppamiseks. Igatahes pettusin!

Lõpuks siis valisin uusi olusid arvestades saapad(10€), jope(20€) ja teksad(8€). Kõik on väga ilusad ja korralikud ning saapad sisuliselt uued, aga mõru maik jäi külastusest veidi ikkagi juurde.

Videopostitus: Lastega Keilas

Käisin reedel lastega Keilas ja tegin sellest ühe pisikese väga kodukootud video. Ma ei oska siia juurde mitte midagi kirjutada, eks te ise vaatate ja kritiseerite.

OOTD: 15.10.2015

Ilma pikema jututa eilne riietus. Preili on veel veidi tõbine (lasteaiaga alustamine toimib tavalise seaduspärasuse alusel - nädal lasteaias, kaks kodus), niiet mul on olnud väga kodune nädal. Ma ise naeran, et kaks väikest last võrdub alati üks mittemagav laps, niiet kuigi ma alustasin ühte faktipostitust, siis see ootab veidi veel oma aega. Ma lihtsalt mõtlesin, et vahelduseks oleks tore teile natuke aimu anda, milline ma väljaspool blogis paistvat olen ja mõned võib-olla teistmoodi faktid minust annaks sellest ehk aimu.

Aga riietuse juurde. Kuna eile oli küllalt soe, siis mõtlesin, et viimane aeg seelikud kapist välja otsida. Proovisin ühte ja proovisin teist, miski polnud nagu päris see, aga antud valik tundus võimalikest parim. Lisaks sellele, et jalanõudest kogu aeg puudus on, avastasin, et hädasti oleks külmemaks ajaks kõrge kraega sviitreid vaja. Natuke leevendab seda jalanõude muret asjaolu, et fotol olevad saapad ära parandasin. Jap, ma liimingi lahtiläinud saapatalda ise. Ma ei näe põhjust kingsepale maksta selle eest ~10€ kui terve tuub liimi maksis kaks eurot sentidega.

Kaltsukast:

Sall
Seelik: Keila turu kaltsukas
Tagi: Like Twice

OOTD: 08.10.2015, beebikino

Ma olen väga kehv facebooki jagamistes osaleja. Ma ausalt öeldes väga ei mõista neid inimesi, kelle lehele minnes võibki kerima jääda enne kui mõne muu postituse kui loosimismängu jagamise leiab. Ma ise mõned korrad kvartalis ka mõnes ikka osalen, peamiselt kodu või aiaga seotud loosimistes, aga eile jätsin oma kommentaari Libero beebikas postituse alla ja võitsin beebikino külastuse. Hurrei!

Esimese lapsega ma kordagi beebikinos ei käinud ja ma kahtlustan, et ta ei suudaks praegugi, veidi rohkem kui 2. aastasena, seal terve filmi ajal vastu pidada. Raian on täiesti teistmoodi laps, kes võib vabalt tissi otsa tuttu jääda ja hea meelega seltskonnas viibib. Umbes tunnike vaatas Raian saalis ringi ja enne filmi algust mängis kinoekraani ees põrandal mänguasjadega, siis kustus sülle ära ja filmi lõpus pidin ta ise üles äratama.

Kuna ma ei olnud kunagi varem beebikinos käinud, siis polnud mul õrna aimugi, et kus ma vajadusel mähkmeid vahetada saan, kui palju saalis valgust on ja kas üle filmi kostub hoopis beebikisa. Kuigi ma mähkmeid lapsel vahetama ei pidanud, siis mähkimislaud oli saali ukse taga ja saalis jäeti tuled põlema ning beebikisa ka ei olnud, mõni laps aeg-ajalt natuke häält tegi, aga see oli ka kõik. Meie saalis (lisaks sellele oli samal ajal ka kahes teises saalis beebikino) oli üldse üsna vähe inimesi, ehk kusagil 10 inimest oma lastega. Vaatasin "Paan: Reis Eikunagimaale" ja kuigi ma ei ole üldse selliste kogupere fantaasiafilmide austaja, siis tegelikult oli päris huvitav. Ja Garret Hedlund (mulle küll täiesti tundmatu nimi, aga pean tunnistama, et ma tean ehk kokku 5 näitlejat) on oi kui seksikas! ja kodus välja saada oli tore. Veidi beebinänni sai ka proovimiseks: püreesid ja beebivõimlemise kinkekaart ja Libero mähkmeid jms pudi-padi.

Kaltsukas:
Jalanõud: Paavli kaltsukas
Kott: Balti jaama turg
Jakk: Keila turu kaltsukas
Pluus: Keila turu kaltsukas
Sall: Keila turu kaltsukas