Kui seni oleme kõik viimased aastad jõulud Raiko perega koos veetnud, siis see aasta otsustasime olla oma pisiperega kodus. Kirjutasin juba varem, et Raiko ei ole suur traditsioonilise jõululõuna armastaja - sülti ja verivorsti ei söö ta näiteks üldse, niiet klassikalise jõululaua tegime ära nädal tagasi kui minu pere külas oli ja me varajasi jõule pidasime. Eile aga alustasime pühasid hoopis pannkookidega ja kui Raian lõunaunne läks, siis vaatasime filmi ja sõime pitsat. Ja hoolimata sellest, et see teile arvatavasti sugugi pühadene ei tundu, siis me pole mitu kuud koos diivanil kaisus vedeledes filmi vaadanud (ega eilegi tulid multikad appi, et preilit tegevuses hoida) ja mõnus oli ilma kokkamisele mõtlemata olla. Õhtul käisime Keila kiriku juures jalutamas ja kuigi ma usklik ei ole, siis ma natuke tunnen puudust sellest pühadel kirikus käimisest ja pärast seda surnuaeda sõitmisest.
Täna aga veetsime ühe mõnusa tunnikese Tabasalu ujulas, mis on minu arvates selle piirkonna parim - Laulasmaa oma on liiga krõbe, arvestades seda, et enamus aega möödub lastebasseinis, Keila ujula aga nii kole ja katki, lisaks enamasti üsna jahe, Tabasalu omas on aga lausa kaks lastebasseini.
Panen siia väikese pildivaliku meie kahest päevast, kvaliteet kõigub fotodel seinast seina, sest osad on telefoniklõpsud. Siin-seal vilksatab paar kaltsukast pärit eset ka, aga ei hakka neid see kord välja tooma, kes märkab see märkab.
Täna aga veetsime ühe mõnusa tunnikese Tabasalu ujulas, mis on minu arvates selle piirkonna parim - Laulasmaa oma on liiga krõbe, arvestades seda, et enamus aega möödub lastebasseinis, Keila ujula aga nii kole ja katki, lisaks enamasti üsna jahe, Tabasalu omas on aga lausa kaks lastebasseini.
Panen siia väikese pildivaliku meie kahest päevast, kvaliteet kõigub fotodel seinast seina, sest osad on telefoniklõpsud. Siin-seal vilksatab paar kaltsukast pärit eset ka, aga ei hakka neid see kord välja tooma, kes märkab see märkab.
No comments:
Post a Comment