Kust kohast algab minu enesekindlus?

Triin kirjutas enesekindluse teemal ja see postitus jäi mind millegipärast "kummitama" ja ma hakkasin mõtlema, kas ja kui enesekindel  ma üldse olen või millised asjad mulle enesekindlust lisavad. Ma usun, et ükski naine ei armasta oma keha 100%, kui ma ise peaks valima, siis jääksin enda puhul sinna 80% kanti ja seega ei saa ma ka öelda, et ma oma keha armastan. Pigem nimetaks ma oma keha tubliks ja et ma olen sellega rahul ja selle üle õnnelik, aga need rahulolematust pakkuvad 20% ei lase mul öelda, et ma seda armastan.

Ilusad riided kohe kindlasti annavad mulle enesekindlust. Mõni päev kui ma tunnen, et riietus on vastavuses tujule ja kuidagi eriti hästi välja tulnud, siis on siuke superwoman tunne peal. Seal juures ei pea sugugi küüned tingimata korras olema ja meik näos. Sama tunne tuli mul kui algklassides uued teksad sain ja siis nendega koolist koju jooksin, no samm oli nii kerge lihtsalt. Samas kui mul on ilus meik ja riietus ei ole mu enda silmis päris see, siis on enesekindlust kohe vähem ehk minu jaoks on ilusal riietusel suurem kaal kui meigil. Aga see-eest korralik maniküür trumpab jälle esimesed kaks üle.

Maniküüri osas olen ma muidugi üsna laisk. Mul on loomult kihistuvad küüned ja pidev käte pesemine töö juures ja desinfitseeriva vahendi kasutamine ei aita sellele kuidagi kaasa. Ma tunnen kuidas käed kuivusest kisuvad ja kui ligidalt vaadata on käte karedus reaalselt silmaga näha. Kui ma mõni õhtu aga siiski viitsin oma küüned ilusaks teha, siis ma ise tunnen, et olen maailma ilusam. Ainult et ma ei viitsi seda just liiga tihti ja igasugu turgutavate lakkidega olen ma ka pigem ikka laisk.

Kõige suurem enesekindlus ma usun, et tuleb kasvatusest (sest no mis ei saaks alguse lapsepõlvest). No näiteks on ema mulle väikesest peale öelnud, et mulle sobivad kõik asjad ja et ma mul on asjade valimise ja sobitamise peale silma. Kui te nüüd arvate, et see on see tüüpiline jutt, mida emad lastele ütlevad, siis no õe puhul kiideti meil hoopis teisi asju ja kui meid nüüd võrrelda, siis mina olengi hoopis enesekindlam kui tema. Praegugi kui emal on vaja kusagile välja minemiseks riietust valida, küsib ta pooltel kordadel minu arvamust. Ma usun, et see ema hääl tiksub mul alati kusagil alateadvuses ja nii ma juba riideid valides tean, et aga mul tuleb see ju hästi välja ja mulle sobib. Lihtne on armastada asju, milles sa hea oled!