Blogiauhinnad: 2017 aasta muljed

Kes blogi facebooki lehega kursis on, siis juba teab, et ma lõpuks valge kleidi kasuks otsustasin. Ma plaanisin seda Paavli e-poest 6€ eest ostetud kleiti juba kuu-kaks tagasi blogiauhindade üritusel kanda, aga viimasel hetkel polnud kindel ja otsisin lisavariante ka ja isegi laupäeval riietudes proovisin veel teised variandid ka üle. Aga ma tahtsin riietuda erinevalt kui eelmistel aastatel ja mitte selles mõttes, et teist riietust vaid natuke teist stiili. Esimesel aastal kandsin pükse ja pitsilist triiksärki kollase pintsakuga, mis oli selline viisakas ja pigem tagasihoidlik valik, eelmisel aastal oli kirju kleit ja pintsak ja see oli kindlasti silmatorkavam ja lõbusam riietus kui esimesel aastal, samas pintsak lisas viisakust. Sel aastal tundsin, et valge kleit on teiste võimalustega võrreldes moodsam ja stiilsem valik ja ma tahtsin midagi uut proovida ja see panigi mind lõplikult selle kasuks otsustama.

Kleit: Paavli kaltsuka e-pood, kott: Like Twice, kingad: kaltsukast ja enda tuunitud

Natuke panen kirja enda mõtteid ka ürituse kohta:

• Kuigi paljud kurdavad õhtujuhiks olnud Fokini naljade ja kommentaaride üle, siis mina tunnistan, et minu arvates oli ta tunduvalt parem kui eelmisel aastal sama rolli kandnud Uku Suvite. Okei, Uku sai selle rolli ootamatult ja tal polnud tekstid seetõttu selged, aga no näiteks Meie Kodu Lugust sai eelmine aasta hoopis Maie Kodu Lugu :) Fokini muu huumor mind ei häirinud, seda enam, et see aasta oli minu meelest ürituse õhkkond mitte nii galalik ja väljapeetud kui varem, aga vot need titenaljad olid minu jaoks küll liig. Absoluutselt õigesti teeb blogija, kes haige beebiga kodus on ja vastupidiselt Fokini arvamusele olen selle poolt, et sa ei leia haigele lapsele lapsehoidjat, vaid hoopis ütled lapsehoidjale ära ja seda peaks tunnustama mitte maha tegema.
• Mulle ei meeldinud VIP ala. See lõikas kolmandiku rahvast ülejäänutest ära. Ma kusjuures olin täiesti segaduses, et kas ja millal ma sinna alasse üldse siis minna võin kui mul lauda pole. No algul said ju sinna ainult need, kes sinna koha broneerisid, aga kui ma nüüd näengi kedagi, kellele tahaks tere öelda, kas ma siis võin kohe sinna minnagi või pean ootama auhindade jagamise ära kui hakkab nö vaba aeg. Igatahes olin segaduses. Ma pärast tiiru ikka käisin, ütlesin Kaile tere. Aga üksi ilmselt polekski ülesse läinud, sest kui laud on 8-le, siis pean ma oma teretamist alustama lisaks 7 teise inimese ees veel lisaks. All nii suuri punte ei tekkinud pigem (ja olgugi, et osades laudades istusid mitmed eri seltskonnad, siis ikka ju jääd kuulama kui keegi su laua äärde tuleb ja kellegagi rääkima hakkab). Lisaks see hõre paiknemine natuke raskendas kellegagi tutvumist ka (ma ei mõtle siin seda, et loed kellegi blogi ja temale tere ütlemist, vaid kui tihedalt koos olla, siis ju ikka hakkad juttu rääkima kellegagi, kellega küünarnukid koos on, aga sul pole samas aimugi, millist blogi ta peab).
• Mulle väga meeldis blogijate välja kuulutamisel lastud muusikaklipid, mis olid valitud vastavalt blogijatele ja nende kategooriatele. No näiteks loomeblogide ajal kõlas: "Ehitame maja...".
• Mulle meeldis, et sisse sai enne ürituse ametlikku algust. Ehk näiteks nagu mina, kes ma sõltun rongist, mis ei liigu päris iga 5 minuti tagant ei pea siis lihtsalt 15 tühja passima kuskil maja nurgas. Lisaks oli see mõnus aeg, kus kohal olid alles esimesed ja siis fotograaf pühendas veidi ekstra tähelepanu. Näiteks Kalev Lilleorg tegi minust pilti, vaatas ja ütles, et prillid jäid läikima ja siis tegi veel teise ja kolmanda nurga alt ka. Ilmselgelt pärast poleks tal aega olnud sedasi iga külalise puhul käituda.

Foto: Kalev Lilleorg

• Mulle meeldis, et kingitusega sai tunnustatud esikolmik, mitte ainult esimene koht. Ma olen selle poolt, et pigem väiksemad auhinnad kolmele kui üks suur ainult esimesele. Paljudes kategooriates on esimene koht teistest kaugel ees ja nö ette teada, aga see pisike kotike teistele võib anda palju indu ja võimaluse blogijale, kes muidu koostööpakkumisi ei saa ning tihti 2-3 koht ei ole aasta aastalt sugugi see sama. Samuti meeldis, et esikolmikust tehti üldfoto kohe laval ära ja selline massiline ja kiirustades pildistamine jäi pärast ära.
• Jõuame järgmise punktini. Et mulle üldse ei meeldinud see hääletamise süsteem. Päris algselt oli see üldse hääleta palju tahad ja lõpuks muutus 5 korda ühelt IP-aadressilt hääletamiseks. Ma olen 1x hääle andmise võimaluse poolt. See tagab väiksema häältevahe nende vahel, kel on palju lugejaid ja nende, kes toodavad samuti head sisu, aga pole oma lugejanumbritega teatud punkti jõudnud. Ideaalis olen ma ikkagi žürii poolt ja selle poolt, et blogi saavad lisada nii need, kes ise tahavad kui ka teised, mis tagaks ka suurema osaluse. Kui palju kohale tuleks oleks muidugi iseasi, aga ikkagi parem kui 6 osalejat kategoorias.
• Ja need kategooriad on omaette teema. Aga sellest ma olen juba varem kirjutanud ja saadan oma arvamuse Mari-Leenule otse.

Aga paslik on postitus lõpetada tänusõnadega enda poolt hääletajatele ja siinsetele blogipesa lugejatele. Mina hakkan täna nüüd ikkagi kolmandaks nomineeritud loomeblogijale kohaselt uue hooga remonti tegema. Aitäh tunnustuse eest, see on suureks motivatsiooniks saag ja haamer kätte võtta ja jälle tasapisi edasi liikuda, mul on hea meel, et alati ei ole ainult uus ja ilus kiitust väärt ja vahel loeb ka suur tahe ja loovus!