Kui ma töötaksin oma esimesel töökohal

Hommikul jäi mul facebookis silma pilt kirjaga, et kui töötaksid oma esimesel töökohal, siis kellena sa täna töötaksid. Esimest korda läksin ma tööle kusagil 10-11. aastasena, kui mitte arvestada sugulaste hoidmist, seda tegin ma veel nooremana. Nii noorelt ei läinud ma tööle mitte sellepärast, et oleksin pidanud vaid seetõttu, et tahtsin. Mäletan, kuidas veidi vanemana kirjutasin kuulutust leidmaks suveks tööd ja rõhutasin, et saan suve lõpus 15 (sest see tundus vanem kui kirjutada, et olen 14).

Foto: Tanel Meos (24.07.2015 Maaleht)

Kaltsukas: Keila turu kaltsukas

Ma olen oma blogis Keila turu kaltsukast palju kordi kirjutanud, see oli aastaid mu põhiline shoppamise koht kuni Keila turg läks remonti ja sellega seoses kaltsukas sealt ära kadus. Seda, et tegemist oli keilakate seas hinnatud kaltsukaga teadsin ma alati, sest kordagi ei olnud olukorda, kus poes kedagi teist veel ostmas poleks olnud. Lisaks oli see koht, kuhu lapsevankri sai putka ukse kõrvale jätta või veidi virila lapse müüjale sülle anda. Peale turu sulgemist sain ma mitmeid kirju, kus uuriti, kust turul paikneva poe nüüd leida võib. Nüüd on mul hea meel siia kirjutada, et pood on Keilas tagasi!

Meie esimene Halloweeni pidu

Mulle tundub, et halloweeni tähistamisest on saanud veel üks neist "uue aja vaidluskohtadest", kus ühed jagavad sotsiaalmeedias nalju, kuidas meil Eestis ikka marti jookstakse ja teised postitavad pilte oma kostüümidest, kaunistavad maja ja korraldavad peo. Ma ise tahaks paigutada end nende kahe vahele. Jah, kui ma valima peaksin mardipäeva ja halloweeni vahel, siis valiksin esimese. Üks asi on küll, mis mulle halloweeni Eestis tähistamise juures ei meeldi - nimelt aina enam populaarsust koguv ukselt uksele käimine ja kommide küsimine.

Pilt hoopis sõbranna tüdrukuteühtust, kus Vanemuise teatris haavagrimmi õppisime.