Mulle tundub, et halloweeni tähistamisest on saanud veel üks neist "uue aja vaidluskohtadest", kus ühed jagavad sotsiaalmeedias nalju, kuidas meil Eestis ikka marti jookstakse ja teised postitavad pilte oma kostüümidest, kaunistavad maja ja korraldavad peo. Ma ise tahaks paigutada end nende kahe vahele. Jah, kui ma valima peaksin mardipäeva ja halloweeni vahel, siis valiksin esimese. Üks asi on küll, mis mulle halloweeni Eestis tähistamise juures ei meeldi - nimelt aina enam populaarsust koguv ukselt uksele käimine ja kommide küsimine.
 |
| Pilt hoopis sõbranna tüdrukuteühtust, kus Vanemuise teatris haavagrimmi õppisime. |
Samas ma ei saa aru ka kadri- ja mardisantidest, kes sõnagi suust ei saa ja vaprsalt aga oma kotti pererahvale nina alla lükkavad, paremal juhul paar mõistatust küsivad (loomulikult ikka neid lipp lipi peal... ja seest siiru-viiruline). Ma mäletan, kuidas ma ise sõbrannaga mitu nädalat enne mardi- ja kadripäeva panime kava kokku, õppisime laule ja luuletusi pähe ja muudkui proove tegime. Ükskord pandi meid ühes peres, kus polnud kümmekond aastat mardid käinud peale esimest tantsu pingile istuma, et jalgu puhkaksime (maja asus veidi kaugemal teistest majadest) ja seal elanud papi ei lasknud meil edasi esineda, vanaproua läks samal ajal meile sahvrist kommi tooma ja meil oli nii piinlik. Kuidas me võtame kommid vastu kui me pole isegi korralikult esineda saanud... Tänapäeval vist ei ole lastel piinlik.
Kui nüüd halloweeni juurde tagasi jõuda, siis poleks meil mingit tähistamist olnud kui sõbranna poleks oma kodukülla laste halloweeni peole kutsunud. Ma ei ole niisama kommiküsimise poolt, aga kui ma olen millegi poolt, siis selleks on kostüümid ja ring- ning seltskonnamängud lastele. Eriti kui need on teemakohased, erinevas vanuses lastele ja hästi läbiviidud. Selles mõttes oleks võinud minu jaoks olla ka advendipidu, kus me oleks end päkapikkudeks teinud ja mänge mänginud või lihtsalt karneval. Oluline oli kõik see elevus, mis lastel kostüümide valimisest tuli ja koos tantsitud tantsud ning mängitud mängud, halloween kui seesugune ei omanud tegelikult mingit tähtsust.
Ma usun, et kui mul poleks lapsi kelle pärast seda püha mingis vormis tähistada (nii tööl kui kodus), siis ei paneks ma kostüümi selga, ei korraldaks pidu ega sööks "nõiasõrmi" ega jooks "verd", kuid see-eest marti läheksin ehk heale sõbrannale ikka ukse taha jooksma.
Kas halloweeni tähistada ja kui suurel määral? Kas teil keegi ukse taga ka "kommi pommimas" käis?
Meil käisid ühed lapsed, pobisesid kaks sõna ja kõik. Sellessuhtes tore, et nad ette polnud valmistanud, kuna meil polnud neile mitte kui midagi anda, isegi mitte porgandit :D Ja muidu mul ei oleks halloweeni vastu ka midagi, kuid lapsed peaksid ikka midagi oskama teha. No täpselt nagu kadride-martide puhul kirjeldad. Lapsena ise käisime, siis oli ka hull kava ja riietus jne, mitte nagu tänapäeval on, et pobisetakse healjuhul midagi.
ReplyDelete