14 December 2017

Auto kui luksuskaup?


Aastaid tagasi tehti mulle kommentaar, et inimesed, kes suudavad autot omada ei tohiks kunagi öelda, et neil raha vähe, sest auto ei ole igapäevaselt vajalik vaid hoopis luksuskaup. Jäin toona ja jään ka nüüd, pärast umbes kuuajalist autota olekut, eriarvamusele.

Võtan näiteks oma vanemad, kes elavad maal, töökohast umbes 12km kaugusel. Bussiga tööpäeva alguseks ei olegi võimalik jõuda ning esimene buss, mis üldse sihtkohani sõidab läbib seda vahemaad 46minutit. Lisaks on neil bussile määratud miinimumtasu, niiet selle maa eest maksaks bussipilet 5€. Lisada siia juurde see, et mu vanemad töötavad samas kohas, niiet kulu oleks topelt. Ehk kahel inimesel kuluks iga päev tööle hilinemisega jõudmiseks 20€. Siia juurde lisada veel umbes 6km jalutuskäiku hommikul ja teist sama palju õhtul. 

Meie auto andis eelmisel kuul lõplikult otsad. Nii, et selle parandamine enam mõistlik ei olnud ja uue hankimine kohe võimalik polnud. Ehk umbes kuu aega elasime ilma autota. Õnneks elan ma vanematega võrreldes palju ligemal asulale, õigemini lausa linna kõrval. Nii me käisimegi toidupoes jala, tööle sõitsin nagu ikka rongiga ja isegi vihmaga teise linna otsa ujulasse saime jalutatud (kahe vankriga küll ja üsna märjana saabudes, aga ikkagi). Elamine linna kõrval on aga oluline märksõna, sest kuigi me oleme sõna otseses mõttes esimene maja, mis linna piiridest välja jääb, siis ametlikult kuulume me teise omavalitsusse ja see tähendab ka seda, et lapsed käivad 7km kaugusele lasteaeda. Autot omades ei ole see kunagi oluline probleem olnud, aga nüüd avastasime, et ainuke buss, millega hommikul lasteaeda jõuda läheb hommikul 7.30. Et kaks last selleks ajaks valmis saada ja bussipeatusesse viia peavad nad ärkama hiljemalt 6.40. Rääkimata sellest, et ise tagasi saada ja siis veel tööle jõuda. Kella 10ks tööle jõudmiseks ärkasin ma kell 6. Milline ajakulu! Autoga lapsi lasteaeda viies saan ärgata poolteist tundi hiljem. 

Niiet kui keegi tuleb mulle veel ütlema, et auto on ainult luksuskaup ja tema küll nii rikas pole, et endale autot lubada saaks, siis ma tahaks inimesi natuke raputada. Mul on iga päev tänu autole 2-3tundi rohkem aega, mida ma ei sisusta bussi oodates või sinna kõndides, aeglaselt kõndides. 

2 comments:

  1. No aga ongi ju luksus, kui saad iga päev kauem magada, hoiad aega päeval kuni 2 tundi kokku, ei pea pikka maad jalgsi käima...... Igaüks seda endale lubada ei saa.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kauem magada on muidugi luksus ja autoga lapsi lasteaeda viia on kahtlemata mugavam kui bussiga. Aga kui ikkagi üks buss läheb pool 8 ja järgmine kahe tunni pärast ja enne seda samuti väga pika vahega, siis tegelikult ei saa ma oma lapsi iga päev ühistranspordiga lasteaeda viia ja järgi neile minna. Minu puhul konkreetselt jõudsin viia iga kolmas päev ehk kui olin kõige hilisem vahetus ja järgi minna kahe esimese vahetuse korral. Kui ma aga ei saa lapsi lasteaeda viia bussiga nii, et ma jõuaks 9ks tööle (mis ei ole ju kuidagi väga vara, pigem vastupidi), siis tegelikult ei ole mul ju auto omamine mitte valik vaid kohustus. Minu jutu mõte oli pigem see, et ei ole kedagi pillamises mõte süüdistada auto omamise tõttu kui KOV ei taga transporti linnast välja (ma ei räägi siin kusagilt metsade vahel pärapõrgus elamisest).

      Delete