Kasutatud riided meie peres

#Kogumispäeviku grupis on käimas riiete ja jalanõude kuu ning panen kirja mõningad oma mõtted ja meie pere harjumused seoses selle teemaga. Lisaks koondasin postituse lõppu blogi facebookis küsitud küsimused, niiet neile saab ka vastused.

Kui ma esimest last ootama jäin polnud mul päris täpselt aimugi, mida ja kui palju ühele lapsele vaja on. Erinevate foorumipostituste põhjal jäi mulje, et alla keskmise palka saavad inimesed ei saagi endale lapse saamist lubada. Mina olin aga julgenud lapse planeerida üliõpilasena. Mida aeg edasi, seda rohkem ma tunnen, et lapse saamiseks on majanduslikult üsna vähe tarvis. Vähemalt mitme kuupalga ulatuses kulutusi ma ühele vastsündinule ei näe.

Meie saime toona väga palju riideid oma pereliikmetelt ja sõpradelt, niiet esimesele lapsele ostsime me riietest uuena algselt ainult ühe viiese komplekti bodisid. Ja kuna meil oli majas ruumi, siis absoluutselt kõik korralikud asjad hoidsime me omakorda alles järgmisele lapsele. Niiet teise lapse sündides oli meil vaja ainult uut turvahälli. Kuna meie lapsed on erinevast soost, siis võiks ju mõelda, et teine laps pidi roosades sipukates ringi käima, tegelikult on nad mõlemad kandnud üsna vähe roosat ja helesinist, palju on valgeid, kollaseid, oranže, pruune toone ja väikest traktori pilti tüdruku bodil pole me kunagi peljanud.

Raian kandmas sama pusagi, mis Mete. Kui ma õigesti mäletan, siis rändas see otse Mariette riiulilt poisi omale.

Nüüd oleme siiski avastanud, et maja päris kummist pole ja kui mingit suurust tekkis väga palju, siis osa riideid rändas meilt omakorda tuttavate beebidele. Kui esimene laps oli meil suvebeebi ja teine kevadel sündinud, siis nüüd on meid ees ootamas talvebeebi ja kogu põhivarustus on meil olemas, kombet siiski on vaja, aga kõik väiksemad bodid ja sipukad, mis edaspidi koju tulevad saavad olema küll puhtalt emotsiooni põhjal ostetud. 

Praeguseks on lapsed viiene ja kolmene ja kannavad ühe numbri võrra erinevaid suuruseid, kuid laenuks saab edukalt ka teise riideid võtta. Kuigi praeguses osas ostame me ise neile natuke rohkem riideid uuena kui varem, siis julgelt üle poole on jätkuvalt taaskasutus. Lisaks oleme palunud pereliikmetel näiteks jõuludeks või sünnipäevaks lastele ka riideid kinkida (nad ise on sellise korralduse üle väga rõõmsad ja meie ka, et meile koju üleliia mänguasju ei sigine, sest neid viimaseid tekib mu meelest ikkagi omajagu).

Lisaks ei osta ma korraga portsu riideid lasteaia uue aasta alguses ega ostnud ka siis kui nad esimest korda lasteaeda läksid, kui midagi hakkab kapis väheks jääma, siis jooksvalt ostan. Nii ei ole korraga suurt väljaminekut. Samad riided, millega koduski käivad on ka lasteaia jaoks, ei ole midagi topelt varunud et üks kodu oma ja teine lasteaeda või et üks lasteaia kombekas ja teine nö linna oma. Ma ei näe selleks lihtsalt vajadust, kombe on piisavalt korralik, et sellega saaks linnaski käia ja kodus müramiseks sobib ka. Päris remonti tehes jah vaatan neile mõne kulunuma või pesus mitte puhtaks tulnud riide selga.

Ühtegi brändi ma taga ei aja, ei enda ega laste riiete puhul. Nii on meil näiteks olematu hinnaga saadud P.O.P riideid kui täiesti tundmatute firmade omasid. Mõlemasse suhtun ühtmoodi hästi ja proovin ka neid hooldades hell olla. Nii näiteks pesen ma eraldi tugevamalt ja kergemalt määrdunud riideid ja õue kuivama pannes keeran neist enamiku pahupidi, et päike ei pleegitaks.

Kui laste riietest moodustub kasutatud osa hetkel üle poole, siis enda riidekapi sisu puhul kerkib protsent kindlasti üle kolmveerandi. Uuendused enda garderoobis tulevad nii vajadusest kui tüdimusest. Kindlasti saaks ma vähemate riietega hakkama. Aga mulle meeldivad riided ja nendega mängida ja ma pealegi ei viska enda vanu kunagi ära. Kõige kehvemad olen mingitel perioodidel kaltsuvaiba jaoks ribadeks lõiganud.

Kui tihti enda garderoobi selekteerid/puhastad?

Kusagil 2 korda aastas. Ma pakin tavaliselt vastu sügist ära õhemad suveriided, mida ma talvel kindlasti ei kanna ja vastupidi - vastu suve lähevad eraldi kohvrisse soojad kampsunid, mantlid jne. Kui ma siis ei ole lõppedes mõnda vastavasse aastaaega sobivat eset kordagi sealt kohvrist välja võtnud, siis üldiselt praagin välja. Lasteriideid selekteerin välja sagedamini ja kui juba kott ära andmiseks mõeldud asjadega poolik on, siis tihti otsin ka jooksvalt enda kapist sinna midagi juurde.

Mida teed riietega, mida enam ei kanna?

Ma olen müünud nii kirbukatel kui ka viinud kaltsukatesse müüki, aga aina enam viin  suurema osa Uuskasutuskeskusesse või kohalikku riidekonteineri. Viimasesse siis kui on ära anda ainult riideid, jalanõusi (sest see asub Keilas ja ma ei pea ekstra kuhugi asjade ära andmiseks sõitma), aga kui mul on üle ka juba kodukaupa või suurem ports mänguasju, siis viin Tallinnasse autoga liigeldes Uuskasutuskeskusesse.

Milline on kõige ägedam kaltsukaleid?

Pääääris keeruline valida :) Mul on päris palju ägedaid mööblileide või koduga seotud oste, mille üle mul väga hea meel on. Riietest on mingid, mis on hästi ägedad, aga ma kannan neid korra-kaks aastas ainult, näiteks üks kampsun, millega on toas pea alati palav, niiet ma kannan seda harva. Samas on mingid üsna klassikalised asjad, no ühed mustad kontsakingad, mis on lihtsalt megamugavad ja kui ma saaks, siis ostaksin homme päev uue paari varuks, aga samas neil puudub see wow-efekt, vaid ongi lihtsalt meeletult mugavad jalas. Aga kui nüüd ikka päris-päris valima peab, siis kirbukalt ostetud roosa mantel (5€) on üks lemmikuid ja mõned päevad tagasi ostsin Humanast sellise lohvakama lõikega mererohelise mantli (17€) ja suve algul Uuskasutuskeskusest leitud kaladega maksikleit meeldib mulle ka väga (4€).

Millal (ja miks) hakkasid rohkem kaltsukates käima?

Siis kui mul tekkis enda regulaarne sissetulek ehk pärast ülikooli lõppu. Laste saamine aitas ka kaasa, siis oli päeval võimalus koos nendega kaltsukates käia ja kuna lapsed kasvavad ruttu, siis oli ka põhjust rohkem kolama minna.

Kas on mingid kindlad asjad mida vaatadki ainult kaltsukatest?

Kleidid-pluusid-pusad, neid ei ole küll mitu aastat nö pärispoest ostnud. Nende valik on kaltsukates üldiselt ka väga hea. Mantlid ja joped ka, aga neid peamiselt seetõttu, et uuena on need nii kallid, aga nende valik on kehv, niiet hea üleriide leidmine on tõeline lotovõit.

Kas on midagi mida lähed "tavalisest" poest ennem vaatama kui kaltsukast (va pesu, sokid jmt)?

Ma ei osta kaltsukast lastele kunagi sukapükse (ega ka kusagilt facebooki grupist, tuttavate kaudu olen saanud küll), sest praeguses vanuses on need mu lastel üsna aktiivselt kasutuses ja need venivad isegi uuena ostes üsna kiiresti värvlist välja ja ei seisa lõpuks korralikult üleval või kuluvad kannaosad kergesti hõredaks, kasutatuna ostes tundub mulle nende kasutusiga liiga lühike.

Teksapüksid endale ja maikad on ka midagi, mida ma tihti ka uuena piilun, korralike moodsa lõikega teksade valik on suhteliselt kehv ja hinnavahe uutega pea olematu.. Lisaks püksid abikaasale, tal on vaja lühikest ja laia lõikega mudelit, neid on pea võimatu isegi uuena leida, lihtsalt ei ole moodne lõige.

Kui tihti kaltsukates käid?

Suvel vähem, muudel aastaaegadel tihedamini. Usun, et keskmiselt 3 korda kuus. Nüüd, kus suvepuhkus läbi ja ma jälle Tallinnas tööl käin ja rongini kipub vaba aega jääma leian end ka kaltsukatest rohkem.

Palju sa kuus kaltsukas käimisele raha kulutad?

Ma pakun, et kuu keskmine aasta lõikes võiks olla umbes 25€.

Milline on sinu jaoks hinnapiir kaltsukates käimisel?

Mul on enda jaoks süsteem, et pluusid peaksid jääma üldiselt kuni 6€, kleidid ja püksid kuni 10€, üleriided maksimaalselt 20€. Üldiselt on mul iga asja jaoks automaatne piir ehk kui vaatan riiulil jalanõusid, mis mulle meeldivad, siis automaatselt peas otsustan, et nende eest olen nõus maksma näiteks kuni 8€ ja siis vaatan alles hinda. See kehtib absoluutselt kõige kohta. Jalanõude puhul otsustan paaripõhiselt, aga riietel on mul süsteem kategooriate kaupa. Väikesi erandeid ma siiski luban, aga kindlasti mitte nii, et kümne euro asemel olen nõus maksma kleidi eest poole rohkem. Ka ei ole ma ühe külastusega nõus poes kulutama rohkem kui umbes 30€ (mööbel ei lähe siinkohal arvesse).

Millised poed meeldivad enim ning millised on uskumatult jubedad?

Mulle meeldib kui pood on piisavalt suur ja laia kaubavalikuga, riided on ilusti stangel ja neid on mugav vaadata ilma, et pooled asjad alla kukuks, hinnatase võiks olla mõistlik ja kindlasti peab olema proovikabiin, kus on peegel. Lastesõbralikkus ei tee ka paha (Tuleb meelde lugu, kuidas mul laps sai ühe müüja käest Nõmmel kunagi riielda, et ühte salli vaatas. Nagu see läheks katki, eksole).

Mulle kõige vähem meeldivad poed, kus müüjad on pealetükkivad või iga su vaadatud asja kohe korrastama hakkavad. Lisaks häirib mind, kui esimese asjana vaatab vastu absurdselt kõrgelt hinnatud kaup, näiteks lääbatud jalanõud, mille hinnaks on 20€... või kui kogu kaup on kusagil pappkastides või kuhjades ja pole isegi ruumi, et neid asju lapata.

Mida kunagi kaltsukatest ei ostaks mitte ühelgi tingimusel?
Täna ma ei ostaks lastele turvahälli ega -tooli kaltsukast ega kusagilt facebooki grupist. Kasutatuna ostaks vaid ainult perekonnaliikmelt või väga healt sõbralt. Mõte eelnevalt kasutatud aluspükstest ei ole just ka meeldiv.

Milline oleks ideaalne kaltsukas, mida isegi peaksid?

Tegelikult ei unista ma niivõrd kasutatud riiete vaid kasutatud mööbli ja kodukaupade poest. Ma tahaks, et mu pood oleks täidetud korraliku kasutatud mööbliga, pitsiliste laualinade, natukese kohaliku käsitöö ja ilusate toidunõudega. Mu poes oleks kindlasti mängunurk lastele ja ligipääs vankriga. Tahaks, et see oleks hästi avar ja hele ja valgusküllane ning lõhnas ehk natukese aasalillede ja vanilje järele.

Kui mul oleks aga kaltsukas, siis avarust ja valgust ja helgust ning lastenurka ja kõike seda tahaks ma sinnagi. Kindlasti oleks mul proovikabiin ja peeglid. Riided peaks olema sorteeritud suuruste järgi või siis eraldi pluusid, püksid, seelikud, kleidid jne. Tahaks, et stanged ei oleks liiga täistopitud ning lae alla riputatud stangesid ei tahaks, sest mul endal väsivad alati käed sedasi tuulates ära. Meeldiks, et kaup oleks korralik ja kusagil hunnikutes ükski klient sobrama ei peaks. Seda bokse rentivat kaltsukat kindlasti ei tahaks.