Jaanuar

Aasta alguses sai lugeda nii eelmise aasta kokkuvõtetest kui eesmärkidest uueks aastaks. Ma plaanisin ka mõned punktid 2019 jaoks kirja panna, aga pool jaanuari läks sünnituse ootuses ja teine pool beebit tundma õppides.

Sünnitust ma ei kartnud ehk seetõttu, et esimesed kaks on minu enda hinnangul pigem kerged sünnitused olnud ja ka seekord läks kõik üsna lihtsalt. No nii lihtsalt kui üks sünnitus minna saab, sest päris aevastuse peale need beebid siia ilma ikka ei sünni. See kord sain eelnevatest pikemalt valutada, aga algus läks väga aeglaselt ehk esimeste valude vahed olid reaalselt üle 40minuti ja läks pool päeva enne kui asi intensiivsemaks läks. Kui aga protsess hoo sisse sai, siis läks kõik väga ruttu ja kordus eelmise sünnituse stsenaarium - kiirabiga haiglasse ja pressid käisid.

Mulle sattus hästi tore rahulik ämmaemand, kes lasi mul enda keha tunnetada ja teha nii nagu tundsin, et kõige mugavam on. Ka ei teinud ta veekotti lahti kuigi pressid käisid ja ütles, et küll pressidega katki läheb. Eelneval kahel korral on mul veed täisavatusega katki tehtud. Igatahes oli päris tore sünnitus ja sain ainult ühe imepisikese marrastuse ning kohe ilusti istuda-astuda.

Beebi ise on üsna rahulik kutt ja kohe kindlasti olen ma ise praegu palju rahulikum kui kahe esimese lapse beebieas. Muret ja ebakindlust on natuke ikka, aga see käib asja juurde ja laias plaanis suudan palju rohkem nautida. Natuke kimbutavad "vanad head" gaasid, aga nendega saab laias laastus hakkama. Minu jaoks palju kurnavam on see, et päeval süüakse ja magatakse edasi ja siis öösel on mitu tundi üleval olemist, aga kui päeval rohkem võimlemist ja tegutsemist tuleb, siis küllap seegi paika loksub.

Mõni aeg-ajalt räägib, et auto on luksuskaup, ma olen sellest varem ka kirjutanud ja jätkuvalt pole sellega nõus. Tänaseks on meie auto paranduses olnud ca 3nädalat ja ma tunnen ennast kodus lõksus. Nüüd on küll beebi nii palju suur, et saab ilusa ilmaga vankriga välja, aga suuremaid peab lasteaeda viima bussiga ja see on lihtsalt nii ajakulukas busside vähesuse tõttu. Hommikul ongi ainult üks võimalus ja kui selle maha magad ongi kõik. Igatahes on lootus, et nüüd lõpuks on teada, mis autol viga on ja lähipäevil saame ehk uuesti rattad alla ja kuna viga otsides on ära parandatud kõik vähegi kahtlasemad asjad, siis peaks auto ka ilusti korras olema lõpuks. Iseasi palju kogu see nali lõpuks maksma läheb... 

Rääkides eesmärkideks selleks aastaks, siis eks minagi tahan rahatargaks saada. Kuigi säästupuhvri kogumine on mõistlik, siis mina tahan hoopis kõrvale panna köögi remondiks. Kui ilmad soojaks lähevad, siis tuleb ka seal kogu vana põrand ja osad seinad üles võtta ja kõik nullist uuesti teha. Eelarve mõttes on eeliseks see, et meie köök on hästi pisike ja tellitud mööblit meil ka ei tule. 

Remondiraha kogumiseks tahaks minagi meie kulutusi paremini kaardistada, praegu kulub meil kohe kindlasti liiga palju näksimistele. Üldiselt ongi toidu- ja olmekaupade kulutused ning elekter peamine, millelt säästa, sest autoga sõidame me siiski  vajaduse põhiselt, riietele kulutame kuus kuni paarkümmend eurot, tehnikat niisama uuemate vastu ei vaheta. Praegu kütame lisaks puuküttele elektriga lisaks, kui kütteks ka parema lahenduse saame, siis laias plaanis peaks seegi kulusid alla viima ja minu jaoks olulisem - et kogu aeg oleks soe.

Kas sellised lobapostitused pakuks teine kordki huvi, sest ma kahtlustan, et ma veel mõnda aega veedan T-särgis ja retuusides ning outfiti postitusi veel ei tee.