09 September 2016

Minu maanteeratas

Tänane sekkarileid ei tule mitte riidekapist vaid hoopis kuurist. Nimelt näitan ma teile oma maanteeratast, mis nüüdseks on saanud natuke naisteratta hõngu juurde.

Selle ratta lugu minu jaoks sai alguse vist oma kaks aastat tagasi kui me Saaremaale minu vanemate juurde sõitsime. Meil oli praamini aega ja järsku märkasime mingit veidrat kila-kola poodi. Me polnud algul isegi kindlad, kas seal enam pood eksisteerib, sest uksele olid sõna otseses mõttes lahtiolekuajad märkmepaberile kirjutatud. Aga pood oli täitsa avatud, peamiselt igasugu vana elektroonikat täis, aga ka natuke mööblit ja noh, paar ratast. Minu ratas jäi silma eelkõige oma helesinise/mündirohelise värvi tõttu (ma ei suuda otsustada kumb ta on - päris helesinine nagu pole aga mündirohelise jaoks on ta mu meelest nõks liiga helesinine). Ma isegi ei plaaninud seda toona ära osta, aga Raiko küsis, et noh, kas ostame. Hinnas kauplesime umbes poole alla ja kui ma ei eksi, siis lõppsummaks jäi 15€.
Igatahes senini ta seisis õnnetult kuuris, sest kummid olid katki, kett maas ja pidurid polnud päris töökorras. Eelmisel kuul viisin ta lõpuks Keila rattapoodi, kus lasin ta minimaalselt korda teha, see tähendab, et mul ei olnud oluline, et nad sinna originaaljuppe hangiks või paneks rattale uued helkurid või iga roosteraasu maha kraabiks, vaid et rattaga sõita võimalik oleks. Parandus läks muidugi mitu korda rohkem maksma kui ratas ise, lõviosa arvest moodustasid uued sise- ja väliskummid. Ise nokitsesime külge puuduvad helkurid ja sadula (tähendab need sain papsilt, kes oli neid meie vanadelt ratastelt alles hoidnud), uue lenksupaela ja korvi ning valmis ta saigi!

Raiko ostsis eile enda rattale ka rattatooli, niiet täna käisimegi terve perega kahetunnisel tiirul. Me elame tegelikult toidupoele naeruväärselt lähedal, aga jalgsi on laste jaoks siiski natuke liiga pikk maa ja nii me muudkui autoga liiklemegi, loodetavasti saab nüüd mõned autosõidud ka jalgrattaga liikumise vastu välja vahetatud.

Kaltsukast:
Jalgratas
Pluus: Aarete Laegas
Püksid: Leiupood
Seljakott: Balti jaama turg

2 comments:

  1. Minu jalgratas on samuti sekkarist pärit, täpsemalt Kurtna Sulle-Mulle kirbukalt, maksis 85€, aga oli sellises konditsioonis, et ma sõitsin sellega sealt koju ja siiani ei ole sellel rohkem midagi vaja teha olnud. Lasin üle vaadata vaid. Samuti ostsin juurde poja jaoks rattatooli ja samuti nagi teie perelgi, asub ka meil toidupood tegelikult rattasõidu kaugusel. Kuigi ma eelistan käia poes pigem vähem kui rohkem kordi nädalas, siis sel suvel oleme käinud pigem rohkem, seda sel põhjusel, et rattaga kahjuks üle kahe päeva toidu koju ei too.. seega üks vahe käisime lausa ülepäeviti kogu perega ratastega poes. Niikaua, kuni mina poes olin, oli mees lastega poe lähedal asuval mänguväljakul.. Tore oli kõigil :)

    ReplyDelete
  2. Ah, kui lahe ratas! See madalam pulk ja lastetool tõmbavad muidu nii meheliku jalgratta kohe hoobilt õrnemaks. Huvitav unissex :)

    ReplyDelete