Kõige odavamad ja kõige kallimad kaltsukaleiud

Panin kokku väikese võrdleva nimekirja mu kõige kallimatest ja odavamatest kaltsukaleidudest viimasel kahel aastal. Panin kokku enam-vähem samat tüüpi asjad, et võrdlusmoment aus oleks, aga siin kohal ei tasu ära unustada, et kahe aasta jooksul on hinnad muutunud, niiet ma ei taha selle postitusega mitte kuidagi vihjata, et mõni kaltsukas kallis või teine tingimata odav oleks, sest need mõned leiud ei ole kohe kindlasti poe hinnaklassi määrajad.

1. Üleriided

Minu maanteeratas

Tänane sekkarileid ei tule mitte riidekapist vaid hoopis kuurist. Nimelt näitan ma teile oma maanteeratast, mis nüüdseks on saanud natuke naisteratta hõngu juurde.

Selle ratta lugu minu jaoks sai alguse vist oma kaks aastat tagasi kui me Saaremaale minu vanemate juurde sõitsime. Meil oli praamini aega ja järsku märkasime mingit veidrat kila-kola poodi. Me polnud algul isegi kindlad, kas seal enam pood eksisteerib, sest uksele olid sõna otseses mõttes lahtiolekuajad märkmepaberile kirjutatud. Aga pood oli täitsa avatud, peamiselt igasugu vana elektroonikat täis, aga ka natuke mööblit ja noh, paar ratast. Minu ratas jäi silma eelkõige oma helesinise/mündirohelise värvi tõttu (ma ei suuda otsustada kumb ta on - päris helesinine nagu pole aga mündirohelise jaoks on ta mu meelest nõks liiga helesinine). Ma isegi ei plaaninud seda toona ära osta, aga Raiko küsis, et noh, kas ostame. Hinnas kauplesime umbes poole alla ja kui ma ei eksi, siis lõppsummaks jäi 15€.

Igatahes senini ta seisis õnnetult kuuris, sest kummid olid katki, kett maas ja pidurid polnud päris töökorras. Eelmisel kuul viisin ta lõpuks Keila rattapoodi, kus lasin ta minimaalselt korda teha, see tähendab, et mul ei olnud oluline, et nad sinna originaaljuppe hangiks või paneks rattale uued helkurid või iga roosteraasu maha kraabiks, vaid et rattaga sõita võimalik oleks. Parandus läks muidugi mitu korda rohkem maksma kui ratas ise, lõviosa arvest moodustasid uued sise- ja väliskummid. Ise nokitsesime külge puuduvad helkurid ja sadula (tähendab need sain papsilt, kes oli neid meie vanadelt ratastelt alles hoidnud), uue lenksupaela ja korvi ning valmis ta saigi!

Raiko ostsis eile enda rattale ka rattatooli, niiet täna käisimegi terve perega kahetunnisel tiirul. Me elame tegelikult toidupoele naeruväärselt lähedal, aga jalgsi on laste jaoks siiski natuke liiga pikk maa ja nii me muudkui autoga liiklemegi, loodetavasti saab nüüd mõned autosõidud ka jalgrattaga liikumise vastu välja vahetatud.

Kaltsukast:

Jalgratas

Pluus: Aarete Laegas

Püksid: Leiupood

Seljakott: Balti jaama turg

OOTD: 05.09.2016

Teate küll seda kõik on uus septembrikuus? Noh, nii ka mul. Õigemini praegu on veel kõik vana. Nii ka mina, sest tänase seisuga olen ma nüüd ametlikult 25. Aga tegelikult saime viimasel hetkel Raianile lasteaiakoha, niiet alates oktoobri keskelt on mul kaks lasteaialast. Mis omakorda tähendab seda, et mina hakkasin endale uut töökohta vaatama. Praegune töökoht oli küll hea laste kõrvalt töötamiseks, aga nüüd on mul esimene kord elus aeg hakata vaatama töökohta, kuhu panustada ja pidama jääda. Omamoodi põnev, aga samas hirmutav ka. Ja sellest viimasest osast on mu muidu alati iseenesest korras näonahk kõvasti märku andnud.

Lisaks olen ma püüdnud maksimaalselt ära kasutada seda, et praegu veel suure osa ajast kodus olen ja tegelenud kõikvõimalike aia- ja ehitusprojektidega. Ja nii see vaikus on siin paar nädalat maad võtnud, aga ma luban, et ei lähe siit veel kusagile.

Ma olen alati rääkinud, et mu sünnipäev on suve lõpus, aga täna ütleks küll, et pigem sügise alguses. Iseenesest sellised vihmata sügisilmad mulle väga meeldivad ja kui selga ajada soe karvane vest, siis võib ju rõõmsalt Põhjamaa naine olla küll. Kuna ma etteruttavalt sünnipäeva peo ära pidasin, siis tänane riietus ei ole grammigi pidulik, vaid hoopis hästi mugav ja igapäevane ning parajalt mugav, et pärast ühele linnatiirule jalgrattaga minna. Ja täiesti juhuslikult täielik kaltsukaoutfit.

Kaltsukast:

Vest: osta.ee

Sviiter, püksid: Aarete Laegas

Vöö: Telliskivi kirbuturg

Kott: Roosna-Alliku kaltsukas

Jalanõud: Paavli kaltsukas

OOTD: 06.08.2016

Kell saab kohe üksteist, üks preili on lõpuks magama jäänud (pärast seda, kui ma olen kinnitanud, et mitte keegi ei kõnni koridoris ja koletist ei tule, ka mängukoletist ei tule ning jah, issi on tugev ja Suusi kuri) ja mina saan teieni tuua oma tänase käisin-tööl-riietuse.

Need lõhkised teksad on ülimugavad, niiet alati kindla peale minek, et üldmulje aga viisakam jääks, siis lisasin Soomest skooritud kivikestega pluusi. Koti nihverdasin õel külas käies tema varudest endale ja see on nii ägedalt suur, et kogu mu töövarustus sinna ära mahub. Saan nüüd suvalise seljakoti, millega varem tööl käisin, nurka visata. Halleluuja!

Kaltsukast:

Teksad: Aarete Laegas

Pluus: Soome kaltsukast

EBA 2016

Ma mõtlesin, et kas ma enam kirjutangi blogiauhindade üritusest, enamik tegid seda juba eile hommikul või äärmisel juhul said mõtted kirja õhtuks. Aga no ma lõpuks leidsin Õhtulehe galeriist foto, kus ma näen täitsa võiks öelda isegi et ilus välja. Ma olin siin õnnelik, et kiiresti kodus paar pilti enne üritust lasin teha, sest enamikul piltidel, kus ma figureerin olen ma noh, mitte kõige paremini õnnestunud.

Üritusest endast, siis tore oli näha, et eelmise aasta apsakaid oli hoolega parandatud. Mulle meeldis, et toit ja jook ei olnud ühes kohas, vaid pudelid olid kõigil laudadel ja suupisteid ringi liikudes jagati, niiet ühe ampsu pärast ei pidanud teise ruumi otsa trügima. Seda et ruum liiga väike oli sai Mari-Leen juba isegi aru, aga teine asi, mis mind häiris oli peo lõpp. Just see, et nii kui auhinnad jagatud ruum tühjaks vajus. Ehk oleks aidanud, kui poleks seda lauset "sellega on peo ametlik osa lõppenud" olnud? või oleks võinud veel mingi väikese tegevuse lõppu planeerida võinud, sest ma just oleks tahtnud pärast kohtade jagamist minna osasid blogijaid õnnitlema ja läbi selle juttu tegema.

Kuigi ma plaanisin viimase rongiga koju tulla, siis tekkis spontaanne plaanimuutus ja ma otsustasin ka järelpeole minna. Ma ei taha öelda, et see viga oli, aga ma tundsin ennast võõrkehana. Käisin viimati klubis 5 aastat tagasi ja ausalt, järgmiseks 5 on küll isu läinud - rõvedalt nillivad mehed ja liiga palju joonud inimesed pole minu jaoks. Õnneks Manjana mingi hetk tutvustas mulle hoopis Tallinna pubisid, kus vaikselt hommikuse rongini tiksuda. Nii ma lõpuks kell 7 koju jõudsingi. Enda silmadele tundub praegu seda lugedes nagu oleksin öö läbi hirmsasti pidutsenud ja joonud, tegelikult ma alkoholi vaevu puutusin.

Sekkarileiud blogiga kandideeris ma moeblogijate valdkonnas, maandusin suurepärasele 6ndale kohale 213 häälega. Suur kniks ja kummardus, ma poleks päriselt ka arvanud, et üle kahesaja inimese ei pea mu blogi mitte heaks, vaid paremaks kui teisi selle valdkonna tegijaid. Aitäh!

Teise koha tõin ma koju aga hoopis remondi- ja sisustusblogides Meie Kodu Lugu pesakesega.

Õhtuleht/Mari Luud

Kaltsukast:

Kleit: Like Twice

Pintsak: Aarete Laegas

OOTD: 27.05.2016

Käisime pärast minu tööpäeva kiirel pildistamisel - see tähendab, et lapsed jätsime autosse ja auto kõrval tegime kiire viie minuti klõpsimise. Üllatuslikul kombel jäin ma tänaste piltidega koguni nii rahule, et natuke raske on valida, mida jätta ja mida võtta.

Riietus tuli veidi selline college girl hõnguline, pearoll on siin jakil, mis on mu esimene Paavli e-poe ost (see tähendab, tegelikult ostis Raiko sealt ja ma pookisin selle jaki ta ostule külge). Kogu riietus on oma üldmuljelt pigem natuke kindlapeale minek - teada on, et erinevate halli toonide kombineerimine toimib alati. Riietust hakkasin "üles ehitama" seelikust, kappi vaadates teadsin, et tahan täna seda kanda.  Algselt mõtlesin selle juurde valida musta kergelt läbipaistva pluusi, aga tööle minekuks see ei sobinud ja mustritega/mitmevärvilist pluusi ei soovinud, mis seelikuga pigem võistlema hakkaks. Et outfitile veidi  iseloomu ja särtsu anda, valisin algselt rohelise õlakoti, aga viimasel hetkel tundsin, et seljakott toimiks siiski paremini ja vahetasin koti välja.

Kaltsukast:
Jakk: Paavli e-pood
Seelik: Keila turu kaltsukas
Jalatsid: Aarete Laegas
Kott: Balti jaama turg

OOTD: 14.05.2016

Järjekordne tõestus sellest, et kui ennast ise ilusana tunned, siis paistab see ka teistele nii fotodelt välja. Oma osa oli ehk selles, et pildistamise ajaks ei olnudki vaja kusagile rutata, lapsed olid vanaema juurest mulle tööle vastu sõites magama jäänud, niiet ei olnud ka kedagi, kes šokolaadiste kätega kalli tegema tuleks (ja paraku sellega ka outfitile oma jäljed jätaks). Igatahes ma ise tunnen küll ennast täna kuidagi eriti muhedalt ja loodetavasti paistab see fotodelt ka teile välja.

Hommikul olin riidekapi ees veidi nõutu, mida sellise igava ja halli ilmaga selga panna. Miski ei tundunut kapi uksi lahti tehes see õige ja siis ma teadsin, kui midagi selga panna ei oska, siis tuleb pöörduda kindlate ja alati toimivate variantide juurde. Teksade ja halli-valge kombo on küll midagi, mis alati töötab (ja tuleb välja, et ka väga turgutavalt enesekindlusele mõjuda võib).

Kaltsukast:
Pluus, teksad: Aarete Laegas

OOTD: 12.05.2016

Mul on alati outfittide valimise keeruliseks teinud mitte riiete vähesus vaid hoopis jalanõude kehv valik. Näiteks tänase riietuse püksid vahetasin viimasel hetkel ringi, sest mul polnud sobivaid jalavarje sinna juurde. Valisin algul sellised pigem viisaka välimusega kergelt villasest kangast püksid. Kontsaking oleks riietuse liiga pidulikuks teinud (lisaks ka 3 tundi ühel kohal seista on päris väsitav), tennised/botased jäid liiga igapäevaseks. Ühtegi paari madalaid kingi polnud. Viimased madalad kingad olid ammu oma otsa leidnud, kandsin nad otseses mõttes ribadeks - siis kui ühe jala varbad paistsid, sai neid kingi veel remontides jalga susatud. Aga loodus tühja kohta ei salli ja kuigi ma plaanisin hoopis homme Tallinnasse siia-sinna piiluma minna, siis näkkas kohalikust kaubamajast, kus viimased üksikud paarid erinevatest jalanõudest olid alla hinnatud, nii umbes poole võrra. Ja seal seisid ühed hõbedased madalad Tamarise kingad. Läksid kaubaks. Milline imeline päev!

Kaltsukast:
Teksad: Humana
 Džemper: Aarete Laegas

Minimood: 07.05.2016

Aeg-ajalt hakkan ma siin blogis sildi all "minimood", ka meie pere pisemate riietust näitama. Ma olen siin ka varem kirjutanud, et uuena olen lastele tegelikult väga vähe riideid ostnud, enamuse oleme saanud sõprade lastelt, lisaks on mu õde Soomest meile usinasti pakke saatnud - nii uusi kui kasutatud asju. Enda hangitud riietest enamik on kaltsukast. Ma ei näe lihtsalt mõtet riideid väikestele lastele uuena osta, kui nad kasvavad neist müstiliselt ruttu välja (Mariette muidugi vähem, sest ta on üsna aeglase kasvuga, aga poiss küll). Ma muidugi tean, et mingi hetk on see, et kaltsukast kleidikesi küll leiab, aga poistele selliseid igapäevaseks kandmiseks riideid ei ole - need lihtsalt saavad enne teisele ringile jõudmist otsa.

Meil on oma hoov ja aiamaa ning kodus remont, mida me kõike koos lastega teeme, siis näen omast käest, mis osade riietega juhtub. Näiteks eile Mariette kastis aiamaal mulda ja Raian mängis seal sees ja ma kahtlustan, et seda tulemust ei pese isegi meie väga tubli pesumasin puhtaks.

Aga see-eest näitan minimoodi täna hommikust kui poodi toidukraami järgi läksime. Me olime alles üsna ärganud, niiet lapsed polnud jõudnud end veel mustaks teha ja kuna Mariette oma traksipükstega nii vinge välja nägi, siis haarasin kaamera kaasa ja enne autosse istumist tegin kiirelt paar pilti.

Kaltsukast/ kasutatuna meieni jõudnud:

Raiani püksid ja papud, Mariette kõrge kraega pluus: sõprade lastelt

Mariette püksid: Soomest tädi tõi kirbukalt

Mariette müts: Aarete Laegas

Kvaliteetaeg perega

Nädalavahetus pressib kohe-kohe peale, mina aga tahan kirjutada veel hoopis eelmise nädala tegemistest. Nimelt tulid meile Raiani sünnipäeva puhul Soomest õde külla ja Saaremaalt vanemad ja kuna nad tulid kohe mitmeks päevaks, siis jõudsime teha üksjagu. Laupäeval haarasingi lisaks lastele kaasa õe ja emme ja sõitsime kohvikusse ja loomaaeda kaltsukasse ja loomaaeda (Raiko ja paps ehitasid samal ajal valmis lastetoa lae). Kaltsukaks valisin Aarete Laeka toetuspoe - see on suur, suure kaubavalikuga, kõik riided on stangedel, lisaks on neil lastenurk ja üldiselt vähe rahvast, niiet lastega koos külastamiseks ideaalne. Ei saa mainimata jätta ka nende eriti toredaid müüjaid, kes pahaks ei pane, et lapsed ringi jooksevad ja tühje riidepuid põrandale kisuvad. Emme sai endale saapad, koti, kleidi ja kahed püksid (pilti muidugi unustasin teha), mina sai kõrge kraega džempri, vöö ühe suvise teemapulma riietuse jaoks ning Mariettele kingad ja mütsi.

Aarete Laekast liikusimegi loomaaeda. Mina olin juba see aasta lastega korra käinud ning eelmine aasta jõudsin ka paar korda loomaaeda, aga emme ja õde käisid viimati umbes 20 aastat tagasi. Niiet meil oli igavesti vahva. Mariette muidugi lootis, et lasteloomaaias kitsed õues on ja neile graanuleid anda saab - veel ei olnud, aga neil vist hakkab hooaeg maist (või oleneb see ilmadest ka?), niiet järgmine kord kui lähme, siis peaks lasteloomaaed täies hiilguses juba olema. Lisaks kitsedele on Mariettel veel paar kindlat lemmikut, mida me alati vaatame - jääkarud, hülged ja lõvi. Neist viimast aga on alati jube kehvasti näha, sest ta saab teise ruumi peitu ära minna, aga häält kuulsime ikka :) Igatahes nagu aru saite ehk, siis mulle loomaaias kangesti meeldib, lastele õnneks ka.

Kaltsukast:

Kardigan

Pluus: Leiupood

Tagi: Keila turu kaltsukas

Mariette müts: Aarete Laegas

Raiani riided, Mariette jope ja kummikud: pere ja sõprade lastelt

Pühapäeval sai meie pere pesamuna aastaseks, niiet pidasime pidu ja kui külalised olime ära saatnud, siis pakkisime kohvrid kokku ja põrutasime paariks päevaks Saaremaale. Kuna minu pere elab enamuses Saaremaal, siis suur osa ajast mõõduski mõnusasti ühe või teise juures külas käies. Niiet oli mõnus kevadine minipuhkus, ainult ilm oli üsna kehvake. Kolmapäeval jõudsime koju tagasi ja nagu puhkamisest veel vähe oleks, siis eile sõitsime korraks Haapsalusse, kus muude toimetuste kõrvalt jäi mul pool tunnikest aega kaltsukates kondamiseks, sellest aga juba järgmises postituses.

* Tuli nii palju pilte ja juttu, aga no nii vahva pildimaterjal oli (olgugi, et ma seda ise ütlen), et ei suutnud kuidagi vähemaks kärpida. Kiitus teile, kes lõpuni jaksate lugeda/vaadata :)

OOTD: 14.04.2016

Mul on riietuse valimise suhtes ideaalne töö. Mõnda aega tagasi ma tegin õele nalja, et mul oleks kontoritööd vaja, sest aina enam leiab mu kapist vastavaks tööks sobilikke riideid. Kontoritööd mul ei ole, töötan hoopis degusteerijana, aga outfitide kombineerimise jaoks on see ideaalne töö. Riietumise suhtes mul muid piiranguid ei ole, kui et riietus peab puhas olema ja ehk dressid võiks ka välistada, kuid muus osas võin ma riietuda viksilt ja viisakalt või siis hoopis valida trendikama outfiti. Kuna mu igapäevased riietused, mis sageli siia blogisse ei jõua, on lastega toimetamiseks pigem praktilised, siis on selline võimalus natuke teistmoodi riietuda teretulnud.

Kaltsukast:
Pluus
Teksad: Humana
Pintsak: Aarete Laegas
Kingad:. Pärli kirbukas

OOTD: 07.03.2016

Minu jaoks on igapäevaseid komplekte palju raskem kokku panna kui pidulikke või stiilselt šikke riietusi. Ma ei mõtle neid päris koduseid, kus ma aeg-ajalt mehe pusa kannan või pluusil on lapse tehtud moosiplekk, vaid selliseid, millega minna lihtsalt poodi või lapsega mängutuppa. Mulle meeldib palju pintsakuid kanda, aga mängima minemiseks on see tihti natuke too much, dressid on aga liiga äärmus ja nende kahe vahel tasakaalu leida on raske. Täna just üks selline lihtne ja igapäevane riietus teile näitamiseks tulebki.

Olgu öeldud, et seda jopet olen ma kandnud talv läbi, aga näed, pildile sattus alles nüüd. Ma alati tundsin, et ma ju kannan seda kogu aeg, et mida sellest pildistada on.

Lisaks plaanin ma lähiajal ühte sisustuspostitust, ikka taaskasutusest lähtuvalt (ma suure tõenäosusega ruttan jälle asjadest ette natuke). Loodetavasti varsti-varsti!

Kaltsukast:

Sall

Kampsun: Roosna-Alliku kaltsukas

Püksid: Paavli kaltsukas

Jope: Paavli kaltsukas

Jalanõud: Aarete Laegas

Pluus: Leiupood

Kaltsukas: Aarete Laeka toetuspood (Madala 3, Tallinn)

Pood: Aarete Laegas

Koht: Madala 3 teine korrus, Tallinn

Avatud: E-R 10.00 - 18.00, L 10.00 - 16.00

Maksmine: sularahas, kaardiga

Poe facebook, koduleht

"MTÜ Aarete Laegas on heategevuslik organisatsioon, mille kaudu aidatakse inimesi riiete ja teiste hädavajalike asjade hankimisel. Me ei taotle kasumit, vaid soovime olla toeks neile, kellel on tõesti abi vaja - olgu siis põhjuseks mõne õnnetuse läbi kodu või vajalike esemete kaotamine ja vajadus ootamatult otsast alustada või majanduslikud raskused, mille tõttu ei ole endal hästi võimalik kõike soovitut poest osta. Samuti pakume head võimalust keskkonnast hoolivatele inimestele oma asjad teisele ringile saata teadmisega, et vähendame raiskamist ja ühele ebavajalik saab osaks teisele, kellele see just hädavajalikuks osutus." (Tekst Aarete Laeka kodulehelt)

Kui varasemalt ma olen enda vanu, kuid korralikke asju viinud peamiselt Humana riidekastidesse, sest nii on kõige mugavam, siis juba aasta lõpust saati ootas mul toa nurgas kaks kotti riietega, mida ma ausalt öeldes ei raatsinud Humanasse viia, kuigi ka Humana tegeleb heategevusega, siis mina tahtsin aidata meie riigi elanikke. Ma ei taha öelda, et välismaale jõudvate riiete annetamine vale valik oleks, aga tihti on hädas hoopis meie naaber või kõrvaltänaval elav pere, kes uusi riideid vajaks ja paratamatult puudutavad nemad mu hinge natuke rohkem.
Kes tahab oma üleliigset nende poodi viia, siis visake pilk peale nende kodulehel asuvale korduma kippuvate küsimuste rubriigile.

Igatahes olin ma juba tükk aega plaaninud need riided ära viia ja ühtlasi Aarete Laeka poele pilk peale visata. Mõttes oli mul suurem plaan oma riiete viimisel kui uute asemele ostmisel, aga lõpuks ostsin ikka sületäie asju asemele. Aasta lõpuni olid neil neljapäev boonuspäev, kus vähemalt kaks asja ostes oli odavam tasuta. Kuigi boonuspäevi neil hetkel enam ei ole, siis tasub poe facebooki lehel silm peal hoida, sest tihti on neil erinevaid allahindlusi, näiteks veebruaris on sõbrapäeva puhul kõik punased ja roosad riided 1euro.

Nagu ma ütlesin, siis pood ise on hästi suur (jääb samasse suurusjärku Paavliga) ja kaupa leidub kõigile - laste-, naiste- ja meesteriided, jalanõud, kotid, ehted, kodukaup. Lisaks on neil müügis imeodavalt vintage riideid, näiteks ma proovisin ühte 1-eurost kaunist vintagejakkki. Ja mänguasju, neid leidub kuhjaga, niiet pood on teinud armsa mängunurga, kust võib tasuta kaisuka kaasa võtta. Selle viimase üle on mul nii hea meel, sest olgugi, et meil kodus mänguasju minu meelest liigagi palju on, siis lapsega koos kaltsukas käies leiab ta alati ka endale midagi ja tavaliselt on selleks mingi pehme kaisukas, mis maksab meelega liiga palju ja mille ma olen pisarate vältimiseks sunnitud ära ostma ja kuu aega hiljem järgmisse annetuskasti viima. Lapsega poodi külastades peaks aga arvestama, et vankriga nende juurde naljalt ei pääse, sest pood asub teisel korrusel, kui just mõni hea hing vankrit ei aita, sest poes iseenesest mahub vankriga liikuma küll, 

Räägime rahast ka ehk siis hindadest. Hinnad jäävad keskmise või sellest natuke odavama kaltsuka piiridesse. Aarete Laegas ise ütleb: "Me hoiame oma hinnataseme võimalikult madalal, et mitte kellelgi ei jääks vajalik ostmata raha pärast. Pealegi on meie põhitegevus ju tasuta abipakkide koostamine. Hinnad algavad ca viiest sendist ja harva on mõni ese kallim kümnest eurost. See on hea võimalus oma garderoobi rahakoti- ja keskkonnasõbralikult täiendada. Usume, et meie poest on abi väga paljudele inimestele ja see on ühtlasi võimalus toetada heategevust."
Väike hinnanäode minu ostude põhjal:

4€----------------------------------------------------------------------------2.50€

4€-------------------------------------------------------6€-------------------------------------------------------8€

Kas te olete Aarete Laekas käinud? Kuidas rahule jäite? Kuhu te tavaliselt oma korralikud, kuid endale mittesobivad riided viite?