Lastega Soomes

Olen lastega meie peaaegu nädala kestnud puhkuselt Soomest tagasi. Või no tegelikult läksime mu õele külla, aga see oli ausalt täielik puhkus. Kui just laeva minek välja arvata - see oli katastroof. Nimelt ma kuidagi vaatasin laeva väljumisaega väga valesti, mis tähendab, et me jäime õigest laevast maha. Saime viimase hetke pileti teisele laevale siis, kui just teatati, et pardale minek on lõppenud. Mis tähendas, et me pidime jõudma laeva ülihelikiirusel. Nii palju siis plaanist, et me vaikselt laeva kulgeme, sest käru ma Raianile kaasa ei võtnud.

Lõpuks üritasingi majandada nii, et Raian oli süles, Mariette oma pisikese kohvriga kõrval ja mina vedasin järgi meie kohvrit ja Raiani reisivoodit. Ei toiminud hästi - voodi kukkus kogu aeg kohvri pealt alla, Raian nuttis süles ja Mariette kartis seda nö tunnelit, mida mööda laeva minnakse. Lõpuks nutsime sisuliselt kõik. Õnneks ühed toredad noormehed aitasid mind ja võtsid Raiani oma sülle. Lõpp hea, kõik hea, aga laeva jõudes mu käed täiesti silmnähtavalt värisesid pingest.

Laevas endas oli juba hästi, maandusime mängunurgas ja sealt enam ei liikunud kaugemale kui WCsse. Mahatulek oli juba ka helgem ja õe nägu sadamas meid ootamas näha oli totaalne kergendus. Sealt edasi oli puhkus idüll, mis sisaldas endas rohkelt mänguväljakul viibimist, mitmeid kordi rannas käimist, maitsvat (ja veidi liiga palju) sööki ja kohalikke kaltsukaid.

Kusjuures randa saime me lastega see suvi alles kolmandat korda. Esimene kord käisin lastega üksinda rannas ja pärast 15 minutit keerasin otsa ringi ja tulin koju ära. Toona oli ilm tuuline ka, niiet Mariette kartis merd või no pigem laineid ja Raian tahtsi pea ees vette minna. Ja siis lõpuks oli tüli majas ja nutt lahti, sest üks nuttis kui ta veest liivale tõstsin, teine kui vee äärde läksin. Oma meelest olin küll hästi ette valmistunud ja võtsime terve kotitäie mänguasju kaasa, et liivalossi teha, aga ei miskit. Teine kord olin juba targem ja läksin koos sõbranna ja tema lapsega. Siis juba toimis. Aga ujuma sain ma alles nüüd Soomes ja ma ei tea, kas Eestis ka vesi nii soe on, aga seal järve ääres oli küll mõnus. Niiet kõik kolm korda, mis me rannas käisime läksin ma ujuma ka.

Kaltsukatest eraldi ülevaate postitusi ma kirjutama ei hakka, sest paljud teist ikka Eestist Nummelasse kaltsukatesse kondama lähevad (juhul kui kellelgi peaks olema sealt kandi sekkarite kohta küsimusi, siis vastan ikka). Meie käisime kokku 4 kaltsukas, hinnaklassilt täiesti erinevad - nii sellised, kus sületäie sai viie euro eest, kui bokse rentivates. Ja ma skoorisin ülimalt ägedat kraami, aga vaatan, et see postitus veniks muidu pikaks, niiet need jätan järgmise postituse jaoks. Üks asi aga, mida ma Eesti kaltsukates näinud ei ole ja Soomes mitmes poes kohtasin on poe lapsevanker, mis klientidele kasutada on. Väga mugav variant minu arust! Eriti kui pood asub näiteks teisel või kõrgemal korrusel. Igatahes minu arvates oleks see küll midagi, mille peale Eestis ka mõelda võiks.

Ma ei tea, kas keegi teist mäletab, et eelmine aasta Soomes käies kirjutasin ühe kaltsuka eriti nõmedast mängunurgast, mis oli ehitusmaterjalide ja lambikuplite vahel. Mul oli nii hea meel näha, et selles poes on nüüd uus ja tore mängunurk lastele.

Mängunurk ennem...

... ja nüüd.

Ja selle ilusa mõttega ma tänaseks lõpetangi :)

Kvaliteetaeg perega

Nädalavahetus pressib kohe-kohe peale, mina aga tahan kirjutada veel hoopis eelmise nädala tegemistest. Nimelt tulid meile Raiani sünnipäeva puhul Soomest õde külla ja Saaremaalt vanemad ja kuna nad tulid kohe mitmeks päevaks, siis jõudsime teha üksjagu. Laupäeval haarasingi lisaks lastele kaasa õe ja emme ja sõitsime kohvikusse ja loomaaeda kaltsukasse ja loomaaeda (Raiko ja paps ehitasid samal ajal valmis lastetoa lae). Kaltsukaks valisin Aarete Laeka toetuspoe - see on suur, suure kaubavalikuga, kõik riided on stangedel, lisaks on neil lastenurk ja üldiselt vähe rahvast, niiet lastega koos külastamiseks ideaalne. Ei saa mainimata jätta ka nende eriti toredaid müüjaid, kes pahaks ei pane, et lapsed ringi jooksevad ja tühje riidepuid põrandale kisuvad. Emme sai endale saapad, koti, kleidi ja kahed püksid (pilti muidugi unustasin teha), mina sai kõrge kraega džempri, vöö ühe suvise teemapulma riietuse jaoks ning Mariettele kingad ja mütsi.

Aarete Laekast liikusimegi loomaaeda. Mina olin juba see aasta lastega korra käinud ning eelmine aasta jõudsin ka paar korda loomaaeda, aga emme ja õde käisid viimati umbes 20 aastat tagasi. Niiet meil oli igavesti vahva. Mariette muidugi lootis, et lasteloomaaias kitsed õues on ja neile graanuleid anda saab - veel ei olnud, aga neil vist hakkab hooaeg maist (või oleneb see ilmadest ka?), niiet järgmine kord kui lähme, siis peaks lasteloomaaed täies hiilguses juba olema. Lisaks kitsedele on Mariettel veel paar kindlat lemmikut, mida me alati vaatame - jääkarud, hülged ja lõvi. Neist viimast aga on alati jube kehvasti näha, sest ta saab teise ruumi peitu ära minna, aga häält kuulsime ikka :) Igatahes nagu aru saite ehk, siis mulle loomaaias kangesti meeldib, lastele õnneks ka.

Kaltsukast:

Kardigan

Pluus: Leiupood

Tagi: Keila turu kaltsukas

Mariette müts: Aarete Laegas

Raiani riided, Mariette jope ja kummikud: pere ja sõprade lastelt

Pühapäeval sai meie pere pesamuna aastaseks, niiet pidasime pidu ja kui külalised olime ära saatnud, siis pakkisime kohvrid kokku ja põrutasime paariks päevaks Saaremaale. Kuna minu pere elab enamuses Saaremaal, siis suur osa ajast mõõduski mõnusasti ühe või teise juures külas käies. Niiet oli mõnus kevadine minipuhkus, ainult ilm oli üsna kehvake. Kolmapäeval jõudsime koju tagasi ja nagu puhkamisest veel vähe oleks, siis eile sõitsime korraks Haapsalusse, kus muude toimetuste kõrvalt jäi mul pool tunnikest aega kaltsukates kondamiseks, sellest aga juba järgmises postituses.

* Tuli nii palju pilte ja juttu, aga no nii vahva pildimaterjal oli (olgugi, et ma seda ise ütlen), et ei suutnud kuidagi vähemaks kärpida. Kiitus teile, kes lõpuni jaksate lugeda/vaadata :)

Jõulud

Kui seni oleme kõik viimased aastad jõulud Raiko perega koos veetnud, siis see aasta otsustasime olla oma pisiperega kodus. Kirjutasin juba varem, et Raiko ei ole suur traditsioonilise jõululõuna armastaja - sülti ja verivorsti ei söö ta näiteks üldse, niiet klassikalise jõululaua tegime ära nädal tagasi kui minu pere külas oli ja me varajasi jõule pidasime. Eile aga alustasime pühasid hoopis pannkookidega ja kui Raian lõunaunne läks, siis vaatasime filmi ja sõime pitsat. Ja hoolimata sellest, et see teile arvatavasti sugugi pühadene ei tundu, siis me pole mitu kuud koos diivanil kaisus vedeledes filmi vaadanud (ega eilegi tulid multikad appi, et preilit tegevuses hoida) ja mõnus oli ilma kokkamisele mõtlemata olla. Õhtul käisime Keila kiriku juures jalutamas ja kuigi ma usklik ei ole, siis ma natuke tunnen puudust sellest pühadel kirikus käimisest ja pärast seda surnuaeda sõitmisest.

Täna aga veetsime ühe mõnusa tunnikese Tabasalu ujulas, mis on minu arvates selle piirkonna parim - Laulasmaa oma on liiga krõbe, arvestades seda, et enamus aega möödub lastebasseinis, Keila ujula aga nii kole ja katki, lisaks enamasti üsna jahe, Tabasalu omas on aga lausa kaks lastebasseini.
Panen siia väikese pildivaliku meie kahest päevast, kvaliteet kõigub fotodel seinast seina, sest osad on telefoniklõpsud. Siin-seal vilksatab paar kaltsukast pärit eset ka, aga ei hakka neid see kord välja tooma, kes märkab see märkab.

Photoshoot: jõulupildistamine

Mainisin eelmise postituse lõpus, et käisime jõulupilte tegemas. Täna sain pildid kätte, nüüd jääb veel paberkandjale ilmutada ja albumisse panna ning mõni neist leiab tee mu vanemate ja vanaema kingipakki.

Mis riietesse puutub, siis minu kleit on ainuke konkreetselt kaltsukaost (Keila turu kaltsukast), Mariette imearmas ja talvine kampsun on aga ühelt riiete jagamiselt ja kõik Raiani riided on lihtsalt sõprade käest saadud beebiriiete seast. Kusjuures lasteriietes peaks tegema ühe korraliku sorteerimise, sest hetkel võiks ma veel vabalt kaks beebit ära riietada ja kuigi meil on abikaasaga plaan tulevikus kaks mudilast veel saada, siis ma ei tahaks neid kõiki riideid mõttega, et äkki läheb vaja küll viite aastat hoida.

Fotod: Evelin Talvar Photography

 

Videopostitus: Lastega Keilas

Käisin reedel lastega Keilas ja tegin sellest ühe pisikese väga kodukootud video. Ma ei oska siia juurde mitte midagi kirjutada, eks te ise vaatate ja kritiseerite.

OOTD: 08.10.2015, beebikino

Ma olen väga kehv facebooki jagamistes osaleja. Ma ausalt öeldes väga ei mõista neid inimesi, kelle lehele minnes võibki kerima jääda enne kui mõne muu postituse kui loosimismängu jagamise leiab. Ma ise mõned korrad kvartalis ka mõnes ikka osalen, peamiselt kodu või aiaga seotud loosimistes, aga eile jätsin oma kommentaari Libero beebikas postituse alla ja võitsin beebikino külastuse. Hurrei!

Esimese lapsega ma kordagi beebikinos ei käinud ja ma kahtlustan, et ta ei suudaks praegugi, veidi rohkem kui 2. aastasena, seal terve filmi ajal vastu pidada. Raian on täiesti teistmoodi laps, kes võib vabalt tissi otsa tuttu jääda ja hea meelega seltskonnas viibib. Umbes tunnike vaatas Raian saalis ringi ja enne filmi algust mängis kinoekraani ees põrandal mänguasjadega, siis kustus sülle ära ja filmi lõpus pidin ta ise üles äratama.

Kuna ma ei olnud kunagi varem beebikinos käinud, siis polnud mul õrna aimugi, et kus ma vajadusel mähkmeid vahetada saan, kui palju saalis valgust on ja kas üle filmi kostub hoopis beebikisa. Kuigi ma mähkmeid lapsel vahetama ei pidanud, siis mähkimislaud oli saali ukse taga ja saalis jäeti tuled põlema ning beebikisa ka ei olnud, mõni laps aeg-ajalt natuke häält tegi, aga see oli ka kõik. Meie saalis (lisaks sellele oli samal ajal ka kahes teises saalis beebikino) oli üldse üsna vähe inimesi, ehk kusagil 10 inimest oma lastega. Vaatasin "Paan: Reis Eikunagimaale" ja kuigi ma ei ole üldse selliste kogupere fantaasiafilmide austaja, siis tegelikult oli päris huvitav. Ja Garret Hedlund (mulle küll täiesti tundmatu nimi, aga pean tunnistama, et ma tean ehk kokku 5 näitlejat) on oi kui seksikas! ja kodus välja saada oli tore. Veidi beebinänni sai ka proovimiseks: püreesid ja beebivõimlemise kinkekaart ja Libero mähkmeid jms pudi-padi.

Kaltsukas:
Jalanõud: Paavli kaltsukas
Kott: Balti jaama turg
Jakk: Keila turu kaltsukas
Pluus: Keila turu kaltsukas
Sall: Keila turu kaltsukas

OOTD: 21.08.2015

Mu algne mõte oli selga panna oma pitsist lühikesed püksid, aga enne kodust väljumist avastasin jalalt eriti tobeda sääse või mõnu muu putuka hammustuse ja see suur punane kupp häiris mind nii palju, et vahetasin lühikesed püksid maani seeliku vastu.  Ma kipun putukahammustuste suhtes üsna tundlik olema, niiet enamasti lähevad need mul suureks ja punaseks ja sügelevad hullumoodi.

Mariette kleit on tegelikult ostetud jõuludeks, aga ta on üsna kribu, niiet mahub veel ilusti selga.

Raiko ütles esimest pilti nähes, et olen selle pildi peal ehtne ema. Täpsustust ma ei saanud, aga alles esmaspäeval Raianiga ortopeedil käies imestas arst, et mul on 2 last ja uuris kahtlevalt mu vanust. Ütles, et näen välja nagu oleksin 17-18. Nüüd siis tean, miks need hukkamõistvad pilgud tänavatel, kui lastega jalutamas olen, inimesed lihtsalt eeldavad et ma olen teismeline hariduseta kahe lapse ema.

*See viimane on kirjutatud läbi kerge huumoriprisma, keegi midagi otseselt ette heitma pole tulnud, aga teinekord ma kergeid pilke siiski tajun.

Kaltsukast:
Pluus: Keila turu kaltsukas
Seelik: Soome kaltsukast
Mariette kleit: Keila turu kaltsukas
Mariette kingad: Keila turu kaltsukas

OOTD: 14.08.2015-15.08.2015

Sekkarileiud facebooki lehel ma juba hõiskasin oma Soome reisist. Mu õde kolis Soome pärast keskkooli ning läks sinna edasi õppima. Nüüdseks elab ta seal juba üheksandat aastat ja mina olen nende aastate jooksul talle piinlikult vähe külla jõudnud. Sel aastal küll veidi rohkem, see tähendab teist korda, aga enne seda ma ei jõudnud sinna mitu aastat. Kuna laevas kahe väikese lapsega oleks üksinda päris keeruline, sest kahene on just selline paras, kes kõike näppida tahab ja igale poole minna, siis reisisin ainult beebiga ja suurem laps jäi koju. Nii oligi mul poolteist päeva täielikku puhkust. Pilte on mul reisist paras ports, mida ja kui palju ma blogisse lisan ma veel ei tea, aga täna toon teieni oma kahe päeva riietuse.

Ma lootsin heale ilmale ja väga soojalt ei pakkinud, sest vajadusel saab alati õe riidekappi rüüstama minna (ühed püksid saingi endale, mida õe kodus ta pisikesel aiamaal nokitsemiseks kasutasin, niiet vähene pagas tasus end igati ära) ja ilmaga mul ka vedas - mõlemal päeval oli ilus päikseline ilm. Muus osas arvestasin riiete valikul, et mul oleks hea laevas imetada, piisavalt mugav (eriti jalanõude valikul) ja et vajadusel oleks kaks komplekti omavahel kombineeritavad. Nii esimese riietuse pluus kui teise riietuse seelik on viimasest Keila turu ostutuurist, ma lihtsalt kibelesin neid kandma ja teile seljas pilte näitama. Ja ma jätkuvalt lihtsalt armastan seda seelikut!

Kaltsukast:

Pluus: Keila turu kaltsukas

Püksid: Humana

Kaltsukast:
T-särk: Keila Sõbralt Sõbrale
Seelik: Keila turu kaltsukas

Uued ostud: beebimood

Üldiselt olen ma oma lastele seni väga vähe riideid ise ostnud, nii uusi kui kasutatuid. Lihtsalt lasteriided on sellised asjad, mis väga palju liiguvad käest-kätte, eriti kui on natuke vanemaid sugulasi. Samuti leiavad asjad, mida ma oma järgmistele lastele hoida ei soovi minu tuttavatele või taaskasutuskeskusesse, mõned üksikud asjad olen ka ära müünud. Seega ei ole ma lihtsalt näinud mõtet osta lastele juurde riideid kui nad neid tegelikult ei vaja, mõned eriti armsad erandid olen siiski teinud. Ja eile oli üks neist, kui ma täiesti ekspromt läksin Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskusesse, pigem pilku peale viskama kui midagi ostma, sest kaasas oli mul ainult 3eurot. Aga võta näpust, ühed lihtsalt nii ägedad sipukad jäid silma, et ostsin ära. Lisaks meelitas nende peaaegu olematu hind - kõigest 1.50€.

20.06.2015

Täna jagan veidi vabamaid outfiti pilte eilsest, kui käisime perega Mariette sõbranna sünnipäeval (ma ei tea, kas need fotod outfiti kategooriasse päris lähevad, poseerimata ja ilma mingi töötluseta ka, aga vahelduseks midagi lihtsamat). Mulle laste sünnipäevad meeldivad, palju lihtsam kui täiskasvanute oma - üldiselt on ka kõik teised inimesed lapsevanemad, niiet kui pole muud jututeemat, siis lastest saab ikka rääkida. Lisaks saab ise vabamalt olla, lapsed mängivad kambakesi koos ja teised lapsevanemad hoiavad ka sinu omal ühtlasi silma peal.

Ilm oli eile paras naljanumber. ühel hetkel sadas korralikult ja juba natukese pärast sillerdas päike. Kuna sünnipäev pidi õues olema, kui just lausa padukat ei saja, siis paningi lapsele kummikud ja kilepüksid - hirmus pidulik küll :) Õnneks võtsin talle kleidi ka kaasa, juhuks kui pidu tuppa kolib. Ilm läks aga nii ilusaks, et vahetasime kohe peo algul lapse riided ümber.

Paar sõna minu jakist ka. Ma olen seda tänamatult vähe kandnud, peamiselt seetõttu et kevadeks on ta külm ja siis on ilmad märkamatult nii soojad, et jakki pole enam vaja. Aga need vähesed korrad, mil seda kandnud olen, olen iga kord komplimente saanud.

Fotod: Merili Pärnpuu

Kaltsukast:
Jakk: osta.ee
Mariette kleit: täditütre riidekapist

1.06.2015

Eile oli teadupärast lastekaitsepäev, mis puhul oli ka loomaaia pilet soodushinnaga. Ma olen loomaaias üldse väga vähe käinud, eilne oli neljas kord ja neist neljastki kaks on käidud lapsena. Raikole olen mitu korda vihjanud, et võiks loomaaeda minna jälle, aga ta eelmisest korrast teab, et ma tahaks ideaalis sinna minna kohe hommikul ja olla kuni õhtuni ning ikka kõik läbi käia. Niiet ta enam nii vaimustuses sellest mõttest ei ole, küll aga lubas et suvel korra ikka lastega läheme. Eile aga kutsus mind ja lapsi loomaaeda sõbranna ja ta mees.

Lisaks lastekaitsepäevale oli eile ka kleidikandmise päev. Mina see kord kleiti kapist välja ei võtnud, valin oma riietuse hetkel sellise, et võimalikult mugav oleks vajadusel avalikult imetada seejuures end minimaalselt paljastades. Avalik imetamine on minu jaoks täiesti normaalne tegevus, küll aga valin ma selleks kohta - suvel pargipingil lapse toitmine on väga okei, poes piimariiulite vahel mitte nii väga. Kuna mul ühtegi piisavalt sooja kleiti, millel oleks ees nööbid või niivõrd avar dekoltee, et saaksin imetada ei olnud, siis otsustasingi hoopis pükste kasuks. Loomaaias ringi jalutamiseks oli aga jahe ilm igati sobiv, sest näiteks nii aktiivseid jääkarusid pole ma kunagi näinud - suvel palavaga nad lihtsalt lebavad varjus või vee ääres, eile aga ronisid mööda puuriseinu agaralt ülesse.

Mariette oli muidugi loomaaias käimisest väga vaimustuses, hommikust alates rääkis "Piretiga loomaaeda" ja jääkaru puuri äärest oli teda üsna raske ära meelitada. Raian magas aga terve aja ilusti vankris, niiet avalikult kusagil loomaaia kohvikus toitma ei pidanudki, ses suhtes oleks ikkagi kleidiga ka saanud minna.

Enda riietuse puhul kuidagi juhuslikult tuli täiesti kaltsuka outfit, alles täna pilte vaadates panin tähele. Lisaks märkasin ma seda, et juuksed on ütlemata rääbakad. Pärast Mariette sündi oli mul ka see vajan-muutust-faas, mis lõppes väga koleda soenguga, kohe nii kole, et ma isuga nutsin selle pärast. See kord nii kurba tulemust ei tahaks, niiet ehk keegi oskab mulle head nõu anda, mida oma juustega peale hakata?!

Kaltsukast:

Jalanõud

Kardigan

Retuusid: Kalevi staadioni kirbuturg

Tuunika: Leiupood

Nahkjakk: Telliskivi kirbuturg