OOTD: 19.09.2016

Sõbranna ei saanud mu sünnipäevale tulla, niiet kui ta pärast pakkus võimalusi välja, kuidas koos tagantjärgi tähistada ja ühe variandina teatrit mainis, olin ma müüdud. Ma olen siin blogis varem ka kirjutanud, et ma polnud kunagi teatris käinud (või no Linnahalli aegadel seal muusikali olen tegelikult vaatamas käinud ja Keila kultuurimajas tegelikult Jan Uuspõllu etendust ka). Niiet eile suundusimegi vaatama lavastust "Sugu :M", ma ei oska mingit tarka juttu lavakujundusest, akustikast, näitlejameisterlikkusest, dialoogidest jms rääkida, niiet selle jätan siit välja, aga lihtsa inimesena mulle laias laastus meeldis, kohati aga oli minu jaoks veidrust liiga palju. Pärast etenduse lõppu algas Vaba Lava teine sünnipäev, kus sai end suupistete, veini ja tordiga kostitada.

Riietusest rääkides, siis teadsin kohe, et tahan kanda oma viimast sekkarileidu ehk Viimsi kirbukalt ostetud jumpsuiti. Maksin selle eest 8€ ja tegemist oli uue esemega ehk sildid kõik küljes. Ainuke asi, mille puhul veidi kahtlesin olid jalanõud - ideaalis oleksin tahtnud kontsakingi kanda, aga kuna mu tee rongile viib otse läbi muru ja üle raudtee, siis jäin ikkagi baleriinadele kindlakaks. Juurde valisin valge pintsaku ja suure salli, et õhtul päris ära ei külmuks. Ainuke asi nagu jumpsuidiga ikka, siis vetsus käimine (eriti kui veini juua ja sinna rohkem kui korra asja on) on veidi tüütu. Ma olen ikka arvanud, et teatris käimiseks ennast pidulikult riidesse pannakse - noh, tuleb välja, et mitte sugugi kõik. Vaba Lava teater on ka ehk kraadike vabam kui nüüd ütleme Estonia, aga no rebitud teksad on ikka väga vale minu silmis.

Enne kui rongile lippasin lasin Raikol koduväravas mõned pildid teha. Taust pole minu silmis ehk päris see, aga suur enamik meie fotodest siin sünnibki ja ma ei tahtnud fotokat linna kaasa vedada. 

Kaltsukast:
Jumpsuit - Viimsi kirbukas
Kott - Like Twice

Moeblogijate kirbuturg #4

Tõmmake kalendritesse 10. aprillile punane ring ümber, sest just siis toimub Foody Allen´is armsa Piia eestvedamusel järjekorras juba neljas moeblogijate kirbuturg. Koos teiste toredate blogijatega tuulutan sel aastal ka mina oma riidekappi - mul ei ole müügikohver veel lõplikult koos, aga praeguse plaani järgi ei ole mu stangel ühtegi üle 5€ maksvat eset. Niiet ilma pikema jututa ootan teid shoppama ja tere ütlema!

Ürituse facebooki leht

Iluõhtu Thaya Shop&Salon´is

Kui ma sain kutse blogijatele mõeldud iluõhtule Thaya salongi, siis eeskätt olin ma muidugi rõõmus, kuna kaltsukablogi ei anna just ülemäära paljudeks koostöödeks võimalusi, siis saan ma kutseid üritustele harva. Esimese blogijatele mõeldud kutse sain 2013 suvel paar päeva pärast esimese lapse sündi ja ausalt öeldes ma nägin seda kutset nii nädal pärast selle toimumist, muidu oleks ehk isegi pooleks tunniks beebiga koos läbi jalutanud. Teisalt tundsin ma nüüdse kutse üle ka veidi hirmu, no mida mina tean ilumaailmast - mina üldjuhul kasutan enda jaoks mõnesid ära proovitud lemmikuid ja teise poole mu õblukesest ilutoodete varust moodustavad suvalised hea hinnaga tooted. Ma ei olnud selline tüdruk, kes väikese plikana ema kosmeetikavarusid imetlemas ja salaja proovimas käis, emps on mul lihtne naine, kes piirdub niisutava kreemiga, õega on üsna sama lugu ja kuigi ilutooted mind alati on paelunud, siis ma vist suuresti olen alles ilumaailma teekonna alguses.

Igatahes reedel ma proovisin läbi hunniku outfitte, millest ükski ei olnud justkui õige. Kas teksad on liiga igapäevased? Ilma varrukateta kleit praeguse ilmaga liiga paljastav? Kui lisan jaki, kas siis pole liiga ametlik? Ja nii ma ketrasin muudkui, kurtsin mehele, et midagi selga pole panna ja ehk ma ikka ei peaks minema, sest no kui ma juba riideid valida ei oska, siis mis ma veel üritusel endal peale hakkan :) Olgu öeldud, et lõpuks sain riided ikka selga, valisin mustad teksad ja musta nahast pluusi - noh, et äkki riietus tagab enesekindluse ka.

Pluus: Paavli kaltsukas

Üritusel olid kohal erinevate brändide esindajad, kes oma tooteid paari minuti jooksul tutvustasid ja kui kõik olid ära rääkinud, siis hiljem oli võimalus toodetega lähemalt tutvuda. Mõni toode kõnetas mind rohkem, mõni vähem. Sain proovimiseks Gold Professional Haircare brändi Repair shampooni, mis on mõeldud kahjustatud juuste tugevdamiseks ja taastamiseks ning sama brändi Silk Drops seerumi. Ma olen oma juustesse mõnda aega liiga ükskõikselt suhtunud, pesnud neid suvalise parabeeni ja sulfaate sisalduva shampooniga.. Kahe pesukorraga imet just juhtunud ei ole, aga kahusust on küll vähem ning juuksed on mõnusalt siledad, lisaks sisaldab toode kuuma- ja UV-kiirte kaitset, mida pean tunnistama,  mu juuksed varem näinud pole. Niiet nüüd saavad mu juuksed armastust tunda :) Emilia Elizabeth on oma blogis Gold juuksehooldustoodete kohta põhjalikumalt kirjutanud, lugege SIIT.

Lisaks sain katsetamiseks Ciaté küünetugevdaja. Ma puutun palju veega kokku, noh beebisid tuleb ju üsna palju pesta, niiet mul on üsna katkised ja kihistuvad küüned.

Ahjaa, makroone söin ka esimest korda ja ma ei saa aru, millest kogu see kära nende ümber. Need olid küll head ja kahtlemata väga ilusad, aga mulle läksid laual olnud viinamarjad märksa paremini peale.

OOTD: 08.10.2015, beebikino

Ma olen väga kehv facebooki jagamistes osaleja. Ma ausalt öeldes väga ei mõista neid inimesi, kelle lehele minnes võibki kerima jääda enne kui mõne muu postituse kui loosimismängu jagamise leiab. Ma ise mõned korrad kvartalis ka mõnes ikka osalen, peamiselt kodu või aiaga seotud loosimistes, aga eile jätsin oma kommentaari Libero beebikas postituse alla ja võitsin beebikino külastuse. Hurrei!

Esimese lapsega ma kordagi beebikinos ei käinud ja ma kahtlustan, et ta ei suudaks praegugi, veidi rohkem kui 2. aastasena, seal terve filmi ajal vastu pidada. Raian on täiesti teistmoodi laps, kes võib vabalt tissi otsa tuttu jääda ja hea meelega seltskonnas viibib. Umbes tunnike vaatas Raian saalis ringi ja enne filmi algust mängis kinoekraani ees põrandal mänguasjadega, siis kustus sülle ära ja filmi lõpus pidin ta ise üles äratama.

Kuna ma ei olnud kunagi varem beebikinos käinud, siis polnud mul õrna aimugi, et kus ma vajadusel mähkmeid vahetada saan, kui palju saalis valgust on ja kas üle filmi kostub hoopis beebikisa. Kuigi ma mähkmeid lapsel vahetama ei pidanud, siis mähkimislaud oli saali ukse taga ja saalis jäeti tuled põlema ning beebikisa ka ei olnud, mõni laps aeg-ajalt natuke häält tegi, aga see oli ka kõik. Meie saalis (lisaks sellele oli samal ajal ka kahes teises saalis beebikino) oli üldse üsna vähe inimesi, ehk kusagil 10 inimest oma lastega. Vaatasin "Paan: Reis Eikunagimaale" ja kuigi ma ei ole üldse selliste kogupere fantaasiafilmide austaja, siis tegelikult oli päris huvitav. Ja Garret Hedlund (mulle küll täiesti tundmatu nimi, aga pean tunnistama, et ma tean ehk kokku 5 näitlejat) on oi kui seksikas! ja kodus välja saada oli tore. Veidi beebinänni sai ka proovimiseks: püreesid ja beebivõimlemise kinkekaart ja Libero mähkmeid jms pudi-padi.

Kaltsukas:
Jalanõud: Paavli kaltsukas
Kott: Balti jaama turg
Jakk: Keila turu kaltsukas
Pluus: Keila turu kaltsukas
Sall: Keila turu kaltsukas