OOTD: 09.09.2015, Pimeõhtusöök

Eile oli mul esimene lastevaba õhtu blogiauhindade üritusest saadik. Nimelt sain ma eelmine aasta sünnipäevaks sõbrannalt kingituseks kinkekaardi pimeõhtusöögile ja kui tema mõtles, et saame seda abikaasaga kahekesi nautima minna, siis mina jätsin mehe hoopis lastega koju ja haarasin selle sama sõbranna kaasa.

Pimeõhtusöögid Krua restoranis algasidki eilsega juba kolmandat hooaega. Korraga einestas ühe pika laua taga 20 inimest, et tegemist on pika lauaga sain ma teada alles 2-tunnise õhtusöögi lõpus, ma nimelt olin päris veendunud, et tegemist on L-kujulise lauaga või on inimesed mitmesse lauda paigutatud. Õhtusöök algas eesruumis silmaklappide pähe panekuga, niiet seetõttu ei olnudki mul lauast ega ruumist vähimatki aimu. Pärast väikest tutvustusringi võis silmaklapid eest ära võtta, ruum nimelt oli ka absoluutselt pime. Selline lahendus, et ruum on pime on mu meelest parim, muidu tekib ikka teiste sööjate pärast kohmetus, et kui ma ikka plätserdan või veider olen, siis teised ju näevad ning tekiks kange tahtmine vahepeal klappide alt piiluda. Lisaks oli ilma silmaklappideta natuke vabam ja mugavam olla. Ruum ise oli natuke liiga umbne ja palav, aga kuna kõik õhuavad, kust valgust võiks immitseda on kinni pandud, siis eks see sellest tuligi. Õhtu meelelahutuse ja sujuva vestluse eest hoolitses Julia, kelle jaoks iga õhtusöök on tema nägemispuude tõttu pimeõhtusöök.  Õhtu lõpus saime meie aga näha, kes oli meie naabriks ja milline oli ruum ning milline nägi see maitsev kolmekäiguline õhtusöök välja (minu jaoks oli pearoog natuke liiga vürtsine, oma veepudeli jõin selle kõrvale tühjaks ja magustoiduks oleks ma ka ehk eelistanud pigem üht koogitükki, aga eelroog oli lihtsalt suurepärane).

Ja lõpuks riietusest ka. Mu kindel soov oli kleiti kanda, sest ma ei pidanud imetamise peale mõtlema. Lõpuks jäi sõelale kaks kleiti - üks natuke pidulikum, kuid lühem ja ilma varrukateta ning teine - pigem igapäevasem, kuid see-eest pikem ja varrukatega. Kuigi ilmaga eile vedas, siis õhtud on ikka päris jahedad juba ja valisin ikkagi igapäevasema, mis on soojem. Lohutasin end mõttega, et keegi ei näe, mis mul seljas on ja mustriliselt kleidilt paistab sülle aetud toidust tekkinud plekid vähem välja :)

Kaltsukast:

Kingad

Jakk

Kott: Like Twice

Kleit: Leiupood

OOTD: 31.08.2015

Mõni postitus tagasi kirjutasin enda õel Soomes külas käimisest, siis nüüd tuli tema nädalaks Eestisse. Võtsin lapsed kaasa ja vurasime koos õega nädalaks Saaremaale vanemate juurde "suvitama". Jutumärgid seetõttu, et suveilmadest oli asi üsna kaugel, enamus päevadest sadas vihma ja viimasel hetkel kaasa haaratud lühikesed püksid jäidki kohvrisse. Kõik muu kaasa pakitu leidis aga ohtralt kasutust, sest kui ma ise olen selline, kes ka kaheks päevaks kodust lahkudes suure kohvri kaasa pakib, siis õe pisikesse autosse mahtus lisaks vankritele ja muudele laste ja õe asjadele väga minimaalselt. Niiet riietus, millega Saaremaale sõitsin oli ka üsna üks-ühele outfitiga, millega eile koju naasin.

Ja kuna eile oli mu sünnipäev, siis koju jõudes ootasid mind lilled, tort ja kaks kätt ümber kaela :) Lisaks oli ta mulle vahva mängu ette valmistanud, niiet pidin vihjete järgi maja pealt ülesse leidma Paavli kaltsuka kinkekaardid, kokku 60€ väärtuses, niiet nagu abikaasa ütles, siis isegi kui raha pole, siis kaltsukatesse saan ikka. Ettenägelikult on need 5euroste kinkekaartidena, nii ei teki olukorda, kus peaksin asju lihtsalt ostma, et mingi suurem summa kokku saada, sest nagu kinkekaartidega ikka, siis väiksema summa puhul raha tagasi ei saa. Millal ma esimese käigu ette võtan, ma veel ei tea, aga arvatavasti peale seda, kui olen lasteriietes suurema sorteerimise teinud. Siis saan üleliigse Paavlisse viia, sest nad võtavad ka riideid vastu ja arvatavasti on lastele ka ühtteist soojemat juurde vaja. Sellest aga mõni teine kord :)

Kaltsukast:

Püksid: Leiupood

Jalanõud: Paavli kaltsukas

Pluus: Paavli kaltsukas

Pintsak: Soome kaltsukast

Kott: Keskväljak 12a, Keila

Kaltsukas: Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskus (Haapsalu mnt 57d, Keila)

Pood: Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskus
Asukoht: Haapsalu mnt 57d, Keila (tehnoülevaatuse kõrval)
Avatud: T-R 10.00-18.00, L 10.00-15.00
Maksmine: sularahas

Poe facebook

Veebruaris avas oma uksed Keila Kirbukas&Taasksutuskeskus, mis on ainuke sellise kontseptsiooniga pood Keilas ning ka linna suurim sekkar - boksirenti pakkuv kaltsukas, vahendustasuga müük ning lisaks on poel ka enda kaup, niiet kui inimesed ise kaupa müüki ei peaks tooma, siis pood sellest veel tühjaks ei jää. Seda viimast ma aga ei usu, sest seni on boksidele pigem järjekord või heal juhul on kolmekümnest boksist mõni vaba. Samuti saab poodi ära anda riideid, jalanõusid, mänguasju jms - mul endal on küll kordi ära andmiseks mõeldud kott voodi all kuid seisnud, sest Keilast Tallinna sõites olen unustanud selle ühtlasi kaasa võtta.

Kui inimene rendib boksi, siis tal on õigus müüa seal kõike, mida soovib ja enda valitud hinnaga. nii leiabki paarikümne sendi eest müüdavat kui paarikümne euro eest müügis olevaid  esemeid, poel on ka korv tasuta võtmiseks asjadega. Sama erinev on ka müüki toodud kaup, erinevate stiilide esindatus on bokse rentivate kaltsukate suurimaks plussiks minu silmis.

Lisaks riietele, aksessuaaridele, jalanõudele ja muule sellisele tüüpilisele on poel eraldi ruum vahendustasuga müügis olevate rataste, lastevankrite, turvahällide, söötmistoolidega. Mööbel on paigutatud poe tagaosasse, kus on laiad uksed, niiet eriti hea on transporti korraldada, mitte ei pea stangede vahel kapikesega nikerdama.

Mehe, kes riideid shopata ei soovi saab leti juures olevale tumbale istuma jätta või siis hoopis poe tagaosas olevat külmkappi või mõnda muud tehnikat uurima suunata või nagu mina teen, siis lapsele poes järgi jooksma, sest mängunurka neil kahjuks pole, aga vankriga mahub õnneks ilusti liikuma. Väikeseks miinuseks on ka kaardimakse puudumine, aga kohe üle Rõõmu kaubamaja parkla on pangaautomaadid olemas.

Pood on kohalike seas väga hästi omaks võetud: "Endiselt iga päev kuuleme positiivset tagasisidet. Inimestele meeldib, et saavad ise müüki tuua, osta ja tootevalik on mitmekesine." 

Sekkarileiud facebookist leiab mõnesid siia mitte jõudnud pilte lisaks.

OOTD: 21.08.2015

Mu algne mõte oli selga panna oma pitsist lühikesed püksid, aga enne kodust väljumist avastasin jalalt eriti tobeda sääse või mõnu muu putuka hammustuse ja see suur punane kupp häiris mind nii palju, et vahetasin lühikesed püksid maani seeliku vastu.  Ma kipun putukahammustuste suhtes üsna tundlik olema, niiet enamasti lähevad need mul suureks ja punaseks ja sügelevad hullumoodi.

Mariette kleit on tegelikult ostetud jõuludeks, aga ta on üsna kribu, niiet mahub veel ilusti selga.

Raiko ütles esimest pilti nähes, et olen selle pildi peal ehtne ema. Täpsustust ma ei saanud, aga alles esmaspäeval Raianiga ortopeedil käies imestas arst, et mul on 2 last ja uuris kahtlevalt mu vanust. Ütles, et näen välja nagu oleksin 17-18. Nüüd siis tean, miks need hukkamõistvad pilgud tänavatel, kui lastega jalutamas olen, inimesed lihtsalt eeldavad et ma olen teismeline hariduseta kahe lapse ema.

*See viimane on kirjutatud läbi kerge huumoriprisma, keegi midagi otseselt ette heitma pole tulnud, aga teinekord ma kergeid pilke siiski tajun.

Kaltsukast:
Pluus: Keila turu kaltsukas
Seelik: Soome kaltsukast
Mariette kleit: Keila turu kaltsukas
Mariette kingad: Keila turu kaltsukas

Uued ostud: kaltsukad Soomes

Lisaks riietusele tahtsin oma Soomes käimisest veel rääkida kahest kaltsukast - mul oli kindel plaan vähemalt ühte kaltsukasse jõuda ja need kaks jäid teel õe juurde põhimõtteliselt tee äärde. Silte nägime isegi rohkem, aga ma ei tahtnud ka liialt suurt osa shoppamisele kulutada, vaid jätta ka aega õe juures vaikselt jalutamiseks ja jutustamiseks, mul oli ju nii lühike reis.

Esimene kaltsukas oli Lohjan Keskuskirpputori. Tohtu suur kaltsukas, kokku 186 boksi, lisaks mitu vahekäiku mööblit (peamiselt vanaaegset ja tegelikult täitsa mõistliku hinnaga). Mööbli osast ma hoidsin heaga eemale, sest ma ei tahtnud endale üldse mingit kiusatust tekitada, pealegi olin ma Soomes ilma autota ja mingi vanaaegse mööblitüki jaoks polnud ka vaba raha. Aga mulle nii meeldib vana mööbel, kusjuures üks päev just rääkisime kodus mehega, et meil on ainult kaks uuena ostetud mööblitükki terves majas! - voodi ja riiul. Aga nüüd tagasi kaltsuka juurde...

Lasteriiete valik oli hea, palju oli väga korralikke kombekaid, nii õhukesemaid kui paksemaid, ja täitsa normaalse hinnaga, naisteriiete valik oli aga pigem niru. Ses suhtes, et asju oli palju, aga hinnad kippusid pigem üsna krõbedad olema ja peamiselt oli igast T-särke ja pusasi ja dresse, viisakamaid riideid tuli tikutulega taga otsida. Samuti oli üllataval kombel üsna vähe mänguasju, just selliseid suuremaid: nukuvankrid, rattad, suured kaisukad, pealeistutavad autod jne, mis meie suuremates bokse rentivates kaltsukates üsna tavapärased on. Lisaks oli igast vanasid klaase, topse jms pudi-padi üsna palju. Pean muidugi ausalt tõdema, et ma mõnda kitsamasse vahesse üldse ei kiiganud ja 186 boksi ükshaaval läbi ei lapanud.

Kui ma nüüd nende kodulehelt õigesti välja lugesin siis 7 müügipäeva maksab 25€, siis see on ju sama hinnatase, mis meil Eestiski ja nüüd tuleb tüüpilise eestlase hala, aga palgad Soomes...!

Mina ostsin sealt poest endale ühe jaki, mis on nii ägeda kiiksuga, nimelt saab eest lukku kinnitada kahes variandis - ehk vastavalt sellele kui "paks" ma parajasti olen :) Ma polegi ennem ühelgi riidel sellist varianti näinud, geniaalne ju. Hind oli kaltsuka jaoks natuke palju, 13€, niiet ma veidi aega kaalusin, kas võtta või jätta, aga ma lohutasin et kui nüüd kunagi kontoritöö peaksin saama, siis mul on pool kappi juba sobivat riietust täis ja see on lihtsalt üks lisa investeering, mis pealegi "paksul päeval" selga läheb. Lisaks Mariettele kiisu pildiga T-särgi, 3€, ja Raianile 3 bodi, 0.50€/tk.

Teine kaltsukas oli samuti bokse rentiv sekkar, nime kahjuks ühelgi fotol ei ole, aga aadressiks on Paloilmoitin 2. Veidi väiksem kui esimene kaltsukas, aga see-eest palju parema kaubavalikuga ja hinnatase oli ka tunduvalt sõbralikum ja poekäruga mahtus normaalselt liikuma, isegi kaardimakse oli (poekäru ja kaardimakse oli esimeses ka). Poekäru on suurtes kaltsukates üldse üks ütlemata äge asi (eriti kui beebi kaasas on, siis on nii hea teda natukeseks turvahälliga sinna sisse tõsta või suuremana istuma panna ja lisaks kõik proovitav kraam).  Lisaks oli sellel kaltsukas õues hästi hubane ja mõnus terass laudade-toolidega, kuigi nad müüsid vist ainult limonaadi, kohvi ja shokolaadi, mingit koogikest kindlasti polnud, aga mõte sõbrannaga kaltsukasse minna ja siis ühtlasi terassil teed juua tundub küll armas.

Siit sain endale maani vanaroosa pitsseeliku, millel on taga lõhik, 6.50€ ja valge pintsaku, 4€, millel on küll krael imepisike plekk, aga ma ise usun, et tuleb pesus välja (või häda pärast varjan prossiga).

Kas te seda lastenurga fotot nägite? Ütlus "hea, et midagi on" siin küll ei kehti - lisaks sellele, et see lampi ehitusmaterjalide, klaasist lambikuplite, metallist torude jms segamini on, oli see veel räpane ka. Ma ei tea, mis sellel poel arus oli! Loogiline oleks see riiul sealt ära võtta ja vaba nurk mängunurgaks teha, praegusel kujul täiesti absurd ja ohtlik.

Pireti pulmad

Mul on ootamas teine postitus mu Soomes käimisest, aga lükkan selle homsesse, sest täna tahan midagi rahvuslikumat näidata. Riietus, millega mais ühe oma parima sõbranna pulmas käisin on selleks ideaalne - sini-must-valge ja rahvusliku tikandiga vöö!

Minu pulmavärviks oli kollane ja Piret tuli imeilusalt kollases kleidis, minu jaoks oli loogiline, et mina tema pulmas tema pulmavärvile vastavalt riietun. Sinist kleiti, milles imetada ka õnnestuks, sest Raian oli toona 3-nädalane ja me võtsime ta kaasa, oli pea võimatu leida. Seda enam, et ma olin just sünnitanud ja ilma proovimata ei tahtnud ka kuidagi osta ja erilist aega poodides käia ka polnud. Ja tegelikult oli mul soov kasutatud kleit leida, enne sünnitust käisin siiski ka suuremates kaubanduskeskustes ringi, aga tulutult. Niiet pisikese beebiga sihtisin pärast peamiselt Keila kaltsukaid. 

Lõpuks leidsin Keila Komisjonipoest (Keskväljak 13, Keila) ühe maani pitsist seeliku. Mulle küll veidi liiga pikk, aga kõrged kontsad aitasid välja. See ei olnud sugugi see, mis mul algselt mõttes olnud oli ja ostsin ta tagavaraks, kui enam midagi muud ei leia ja noh, ei leidnudki. Seeliku kombineerisin valge pluusiga, seelikule vöö, et kogu komplektile natuke särtsu anda, tekitasin ise (siiski emme öösel enne pulmapäeva) ja jalga läksid mustad kingad.

Kaltsukast:

Pluus: Keila turu väliletid

Seelik: Keila Komisjonipood

OOTD: 14.08.2015-15.08.2015

Sekkarileiud facebooki lehel ma juba hõiskasin oma Soome reisist. Mu õde kolis Soome pärast keskkooli ning läks sinna edasi õppima. Nüüdseks elab ta seal juba üheksandat aastat ja mina olen nende aastate jooksul talle piinlikult vähe külla jõudnud. Sel aastal küll veidi rohkem, see tähendab teist korda, aga enne seda ma ei jõudnud sinna mitu aastat. Kuna laevas kahe väikese lapsega oleks üksinda päris keeruline, sest kahene on just selline paras, kes kõike näppida tahab ja igale poole minna, siis reisisin ainult beebiga ja suurem laps jäi koju. Nii oligi mul poolteist päeva täielikku puhkust. Pilte on mul reisist paras ports, mida ja kui palju ma blogisse lisan ma veel ei tea, aga täna toon teieni oma kahe päeva riietuse.

Ma lootsin heale ilmale ja väga soojalt ei pakkinud, sest vajadusel saab alati õe riidekappi rüüstama minna (ühed püksid saingi endale, mida õe kodus ta pisikesel aiamaal nokitsemiseks kasutasin, niiet vähene pagas tasus end igati ära) ja ilmaga mul ka vedas - mõlemal päeval oli ilus päikseline ilm. Muus osas arvestasin riiete valikul, et mul oleks hea laevas imetada, piisavalt mugav (eriti jalanõude valikul) ja et vajadusel oleks kaks komplekti omavahel kombineeritavad. Nii esimese riietuse pluus kui teise riietuse seelik on viimasest Keila turu ostutuurist, ma lihtsalt kibelesin neid kandma ja teile seljas pilte näitama. Ja ma jätkuvalt lihtsalt armastan seda seelikut!

Kaltsukast:

Pluus: Keila turu kaltsukas

Püksid: Humana

Kaltsukast:
T-särk: Keila Sõbralt Sõbrale
Seelik: Keila turu kaltsukas

Uued ostud: nädalavahetus turul

Pärast reedest ebaõnnestunud, just ostude mõttes, sest ma nimelt ei ostnud midagi,  käiku Nõmme kaltsukatesse seadsin laupäeva hommikul sammud Keila turule. Keila turu kaltsukas on minu jaoks alati kindla peale minek, sest midagi ilusat ikka leiab. Lisaks meeldib mulle see laupäevane turul sagimine, ise ma värskeid aiasaadusi ostmas sealt ei käi - mul on endal ka väike aiamaa, kust hernest, kartulit, kurki jms suviseks tarbimiseks maas on. Mina ikka lähen turule kaltsukasse. Ma tegin nüüd veidi aega tagasi riidekapis suuremat sorti suurpuhastust - mõned asjad lähevad ehk müüki, enamus aga ära andmiseks. Ja selle koristuse tulemusena on pluuside osakaal väga väikseks jäänud, niiet ma eelkõige tahtsin pluuse saada. Kaltsukatega on aga see reegel, et üldiselt ei ole sinna mõtet midagi konkreetset ostma minna, vaid vaadata, mis silma jääb.

Mu enda lemmik seekordsetest ostudest on kindlasti seelik, Raikole meeldis kleit enim. Mis antud ostudest teie lemmik on?

Keila turu kaltsukast:

Seelik: 3€

Pluus: 3.50€

Kleit: 5.50€

Mariette kingad: 4€

Turu välislettidelt:

Raiani pusa: 2€

OOTD - 02.08.2015

Kes Sekkarileiud facebooki jälgib, siis juba teab, et tähistasin eile esimest pulma-aastapäeva. Midagi suurt ette ei võtnud, kahe väikese lapsega on see küllaltki keeruline ja pealegi olid mul vanemad ja vend remondig (loe: lammutustöödega) abiks. Tänu neile saimegi eile mehega paariks tunniks kahekesi välja minna. Esimest korda pärast poja sündi kusjuures. Kuna meie aeg oli üsna piiratud, siis otsustasime vanalinnas jalutamise, Oleviste kiriku tornist vaate nautimise ja kohvikus jäätise söömise kasuks.

Tahtsin riietuda veidi erilisemalt, kuid samas lihtsalt ja jalutamiseks mugavalt. Imetamise pärast ei pidanud pead vaevama, seega leidsin, et vahelduseks oleks tore kleiti kanda. Koti valisin puhtalt selle järgi, et oleks võimalikult väike aga fotokas ära mahuks ja tuule eest kaitseks viskasin väikse kootud jaki peale.

Kaltsukast:
Jalanõud
Kleit: Like Twice
Jakk: Paavli kaltsukas

Uued ostud: kodukaup

Käisin paar päeva tagasi lastega üsna traditsioonilist jalutuskäiku Raiani uneajal tegemas. See on hea võimalus Mariettega mänguväljakul aega veeta ja nagu meil juba tavaks saanud, siis Keilas jaama juurest putkast saiakesi osta. Jalutasime ka Keila Sõbralt Sõbrale poest mööda ja mõtlesin korra sisse kiigata (neil on aeg-ajalt ägedat mööblit, mida uuele elule äratada) ja silmasin nelja pisikest kaussi, hinnaga 50 senti tükk. Samal hommikul kukkus mul kaks taldrikut kodus kildudeks ja loodus teadupärast tühja kohta ei salli. Meie looduslähedasse ja kergelt maahõngulisse koju ideaalsed.

P.S! Sellel paremal alumisel kausil ei ole kild väljas, vaid rohelisel triibul veidi värvi puudu :)

OOTD: 22.07.2015 ja Uued ostud: valged teksad

Ma olen üks neist õnnelikest, kes lahkus haiglast pärast sünnitust raseduseelse kaaluga, kuid sellest hoolimata ei lähe suur osa mu varasematest riietest mulle selga. Peamiselt natuke suurema puusajoone pärast, aga oma pisike roll on mõne kõhul üleliigse sentimeetri pärast ka. Nii ma üks päev avastasin, et mulle ei lähe pooled varasematest pükstest jalga. Väikeste lastega on aga pooled riided mul alati pesus, seega ei jäägi justkui väga palju valikut selga panemiseks.
Pühapäeval sattusin Mustika keskusesse, peamiselt küll Abakhani riidevärvi ostma, aga tegin kiire kõrvalpõike Humanasse ka. Ja mida ma nägin - kolm paari valgeid teksaseid, kõik minu suuruses. Endale napsasin muidugi kõige ilusama paari :) Maksid 5.50€.

Tänase outfiti kohta pean muidugi üles tunnistama, et päeval kodus olles ma vahetasin need kodusemate riiete vastu ümber ja õhtul külla minnes panin uuesti selga. Muidu need valged püksid poleks küll ühtuni puhtana vastu pidanud.
Nagu näha, siis juuksed läbisid ka kerge uuenduskuuri. Lõikas hoopis mehe õde ja pisaraid ka ei valanud, niiet tunduvalt edukam kui mu viimatine juukselõikus juuksuri juures. 

Kaltsukast:

Tuunika

Jalanõud

Tagi: Like Twice

Teksad: Humana

Kott: Balti jaama turg

Uued ostud: beebimood

Üldiselt olen ma oma lastele seni väga vähe riideid ise ostnud, nii uusi kui kasutatuid. Lihtsalt lasteriided on sellised asjad, mis väga palju liiguvad käest-kätte, eriti kui on natuke vanemaid sugulasi. Samuti leiavad asjad, mida ma oma järgmistele lastele hoida ei soovi minu tuttavatele või taaskasutuskeskusesse, mõned üksikud asjad olen ka ära müünud. Seega ei ole ma lihtsalt näinud mõtet osta lastele juurde riideid kui nad neid tegelikult ei vaja, mõned eriti armsad erandid olen siiski teinud. Ja eile oli üks neist, kui ma täiesti ekspromt läksin Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskusesse, pigem pilku peale viskama kui midagi ostma, sest kaasas oli mul ainult 3eurot. Aga võta näpust, ühed lihtsalt nii ägedad sipukad jäid silma, et ostsin ära. Lisaks meelitas nende peaaegu olematu hind - kõigest 1.50€.

OOTD: 20.07.2015

Eestimaa ilm on juba kord selline, et kampsuneid pole mõte pärast talve ära panna, sest suvel läheb neid sama tihti vaja. Et riietus aga päris talviseks ei kisuks, siis kombineerisin kampsuni siiski miniseelikuga, seljakott osutus valikuks puhtalt mugavusest, sest läksin lastega Keila peale vankriga. Kodust välja minnes mõtlesin korraks, et ehk ikka on kampsun liiast, aga tegelikult jäime paduvihma kätte, niiet kaks tundi hiljem koju jõudes olin nagu uppunud rott. Ei kujuta ette kui külm mul veel siis oleks olnud, kui midagi suvisemat oleksin valinud ja thank god, et statiivi ja taimeriga ennem mõned pildid tegin.

Kaltsukast:

Jalanõud

Kott: Balti jaama turg

Kampsun: Keila turu kaltsukas

Uued ostud: kraega kleit

Õhtul lastega jalutades ja preiliga lilli korjates kasutasin juhust ja jäädvustasin oma uue kleidi, mis ostetud küll juba nii kaks kuud tagasi 5€eest Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskusest. Ostsin selle proovimata, mida ma peaaegu kunagi kaltsukas ei tee, aga too päev oli Raian veidi viril ja ma juba sättisin end kodu poole. Istub tegelt ilusti, mind ennast ainult häirib, et mu kõht pole nii trimmis kui võiks, aga ega kleit selles ju süüdi ole :)

20.06.2015

Täna jagan veidi vabamaid outfiti pilte eilsest, kui käisime perega Mariette sõbranna sünnipäeval (ma ei tea, kas need fotod outfiti kategooriasse päris lähevad, poseerimata ja ilma mingi töötluseta ka, aga vahelduseks midagi lihtsamat). Mulle laste sünnipäevad meeldivad, palju lihtsam kui täiskasvanute oma - üldiselt on ka kõik teised inimesed lapsevanemad, niiet kui pole muud jututeemat, siis lastest saab ikka rääkida. Lisaks saab ise vabamalt olla, lapsed mängivad kambakesi koos ja teised lapsevanemad hoiavad ka sinu omal ühtlasi silma peal.

Ilm oli eile paras naljanumber. ühel hetkel sadas korralikult ja juba natukese pärast sillerdas päike. Kuna sünnipäev pidi õues olema, kui just lausa padukat ei saja, siis paningi lapsele kummikud ja kilepüksid - hirmus pidulik küll :) Õnneks võtsin talle kleidi ka kaasa, juhuks kui pidu tuppa kolib. Ilm läks aga nii ilusaks, et vahetasime kohe peo algul lapse riided ümber.

Paar sõna minu jakist ka. Ma olen seda tänamatult vähe kandnud, peamiselt seetõttu et kevadeks on ta külm ja siis on ilmad märkamatult nii soojad, et jakki pole enam vaja. Aga need vähesed korrad, mil seda kandnud olen, olen iga kord komplimente saanud.

Fotod: Merili Pärnpuu

Kaltsukast:
Jakk: osta.ee
Mariette kleit: täditütre riidekapist

OOTD: 11.06.2015 ja #EBA2015

Neljapäeval toimunud Eesti Blogiauhindade üritusest on juba nii palju juttu olnud, et mõtlesin ise sel teemal sõna mitte võtta. Täna hommikul lugesin aga Mari-Leenu postitust ja siis tundsin, et mõni asi ikka veidi kripeldab.

Üldiselt ühtivad mu mõtted suures osas Liisi kirjutatuga, lisaks veel nii palju et korraldajad peaks hoolimata oma iseloomust ja ebameeldivusest mõnede auhinna saanute suhtes suutma jääda viisakaks ja vähemalt avalikult sellisel üritusel teiste suunas käivaid negatiivseid kommentaare mitte loopima. Oleks näiteks mina olnud nende kahe blogija sõber või suur poolehoidja, kelle kohta Mariann arvamust avaldas, oleks mul ikka väga ebamugav olnud seda kuulata ja märgata.

Lisaks Mari-Leenu kirjutatu:

"Kohale ronisid vaid rotid

Kuulsin seda eile õhtul kellegi huulilt. Tõesti, ka mind pani imestama, et suurem osa seltskonnast tuli kohale, istus lauda ja ootas. Ma ei tea mida, et kuldmune sadama hakkaks. Väga vähe oli neid, kes oleks baarist tellinud endale juua, kusjuures Butterfly kokteilid on ühed linna parimad."

"Minu jaoks on lihtsalt elementaarne, et sa ei käitu nagu rott. Suurem osa inimesi teadis mitu kuud ette, millal see üritus toimub. Oleks saanud kõrvale panna. /.../ Ma lihtsalt pole harjunud, et lähed välja ja midagi ei telli. Mis oli siis nagu Butterfly kasu, et me seal suurema osa laudu enda alla panime ja nemad nö teenida ei saanud?"

Ma muidugi olin selles suhtes eeskujulik, et kannu rohelist teed tellisin, aga see maksis ka miski alla 3€, niiet Mari-Leenu 40€ arvele jäi see kõvasti alla ja kahtlen, et ma nüüd sellega nendest rottide kategooriast pääsen. Minu jaoks on 40€ näiteks piisavalt suur raha, et seda ühe sellise ürituse raames mitte ära kulutada, aga kui nüüd huumoriga asja võtta, siis ma ju olengi rott: kannan kasutatud riideid, ostsin odava ja halvas seisukorras maja, mida remondime mehega siis kui vaba raha on ja mööbli putitan ka ise üles selle asemel et uut osta :)

Ma saan aru, et sellise ürituse korraldamine ei ole teps mitte kerge, eriti kui seda põhimõtteliselt üksi teha, aga kas Mari-Leen korragi kusagil mainis, et tahaks abi? Ma olen enam kui kindel, et kui ta oleks sellise teate ürituse fb välja hõiganud, oleks nii mõnigi abistaja leidunud. Praegu poeb ta aga natuke selle taha, et tegi kõike üksi ja hea et niigi hästi tegi, aga tegelikult on ju kriitika väga asjakohane olnud.

Enda riietusest ka. Hoolimata sellest, et algul väga palju sellest üritusest kui ülipidulikku riietust vajavast räägiti, otsustasid lõpuks ikka kõik üsna lihtsalt kohale ilmuda, minagi polnud mingi erand. Otsustasin oma beežide kontorirpükste ja lihtsa valge pluusi kasuks, jalga mustad kingad ja näpu otsa must kott. Kuna ma polnud kindel, kas soojemat jakki Butterfly Lounge´s kusagile riputada on, siis valisin selle asemel kollase pintsaku. Ja hästi tegin, sest mõned nagid küll seintel olid, aga ma seisin täiesti teises seinas ja oleksin muidu jakki terve õhtu käe otsas tassinud, pintsaku aga jätsingi kogu õhtu jooksul selga, kuigi mulle meeldis mu riietus ilma pintsakuta tiba rohkem.

Kaltsukast:

Kingad

Pintsak: Telliskivi kirbuturg

Kott: Like Twice

Püksid: Leiupood

OOTD: 09.06.2015

Eilsest päevast endast ei ole mul midagi kirjutada, sest ma julgen kahelda, et info kuidas mu sünnitusjärgne kontroll läks siinse blogi lugejatele huvi pakub. Lisaks käisin Hesburgeris ja tõin pärast seda eelnevalt kirjutatud põnevust lapse vanaema juurest ka ära ja kõige sellega päeva eredamad hetked saidki otsa, muidu oli tavapärane päev lastega.

Riietusest võin natuke pajatada küll, sest ma ise olin selle nahkjaki kandmise pärast ülielevil, sest jaanuaris see mul eest kinni ei mahtunud ja lisaks ootassoojemaid ilmasid ka. Aga see jakk on nii äge, just selline ese millega tunned, et võid maailma vallutada :) Kogu riietuse juures hoidsin lihtsat must-valget joont, kus materjalid ja mustrid hakkasid omaette elu elama ja outfitile põnevust lisama. Värvilaiguks olid mu punased prillid ja punakasroosa huulepulk.

Ühest asjast pean aga veel rääkima, lugesin eile Britt´i blogi viimast sissekannet ja hakkasin mõtlema, et ka minu blogis on ju üsna üks ja sama: outfiti postitused, uued kaltsukaostud ja kaltsukaid tutvustavad postitused. Nii ma siis eile mõtlesin selle teema peale terve päeva, et ehk ka Sina, armas blogilugeja, ootaksid siit midagi enamat, sooviksid lisaks eelnevalt mainitud postitustele mingit teistlaadi postitusi vahelduseks? Milliseid postitusi üldse kõige rohkem ootate? Igatahes jagage oma ideid, sest ma valetaks kui ütleks, et seda blogi siin ainult enda jaoks teen :)

Kaltsukast:

Kingad

Kott: Humana

Seelik: Mikumardi

Nahkjakk: Like Twice