Meie esimene Halloweeni pidu

Mulle tundub, et halloweeni tähistamisest on saanud veel üks neist "uue aja vaidluskohtadest", kus ühed jagavad sotsiaalmeedias nalju, kuidas meil Eestis ikka marti jookstakse ja teised postitavad pilte oma kostüümidest, kaunistavad maja ja korraldavad peo. Ma ise tahaks paigutada end nende kahe vahele. Jah, kui ma valima peaksin mardipäeva ja halloweeni vahel, siis valiksin esimese. Üks asi on küll, mis mulle halloweeni Eestis tähistamise juures ei meeldi - nimelt aina enam populaarsust koguv ukselt uksele käimine ja kommide küsimine.

Pilt hoopis sõbranna tüdrukuteühtust, kus Vanemuise teatris haavagrimmi õppisime.

OOTD: 30.10.2017

Pikka aega pole ühtegi outfiti postitust tulnud, täpsemalt kuu aega. Vahest on põhjus selles, et mul pidid sõrmed küljest ära kukkuma täna hommikul pilte tehes. Ebareaalselt külm! Ma pikalt ei tahaks ilma kallal heietada, sest kes ikka vinguposte lugeda tahaks, aga ütleme nii, et kui poole toa põrandat ei ole ja noh, vana maja, millel puudub korralik soojustus, siis ärgata on teinekord päris jahe. Lastel muidugi veab, sest kui nemad ärkavad olen mina juba tule pliidi alla teinud ja maja on juba märksa soojem. Aga igatahes kui siin inimesed loevad päevi jõuludeni, siis ma vaikselt hakkasin kevadeni loendama :)

Tegime ise perepilte

Sellise näoga on üks preili kui ta on kohe-kohe enda käes olevat lehepatakat oma issi pihta viskamas.

Meie aia taga kasvab suur vaher, mille oksad üle aia meie poole sirutuvad. Nii ongi, et ülejäänud hoov on meil roheline, kuid krundi tagaserv on paksult kaetud kuldsete lehtedega. Sahistasime sealt nädalavahetusel läbi jalutada kui mõtlesin, et seal saaks mõne toreda pildi teha enne kui riisumisega algust teen. Järgmiseks päevaks panimegi plaani paika ja kui muidu tervitas meid pühapäev üsna sombuse olekuga, siis poole pildistamise ajal tuli päike välja. Pildid tulid mu enda arvates üsna vahvad ja ehedad - keegi ühtegi poosi võtma ei pidanud ja jäädvustatud said lapsed just nii nagu nad olid, kõik koos pildid tegime statiivi ja taimeri abil.

Uued ostud: 1ese=1euro

Millal te viimati ostsite kaltsukast midagi, mis maksis 1euro? Okei, ma suudan kohe paar ostu meenutada Keila Sõbralt Sõbrale poest, kus lasteriiete eest maksin vist 50senti tükk ja endale ostsin nii nädal enne seda lillelise pusa euroga. Aga üldjuhul on ajad, kust kaltsukast euroga midagi saab möödas. Niiet kui ma nädala alguses hetketuju ajel Nõmme Repeatist (Raudtee 52a, facebookis Leiupoe nime all) läbi astusin ja müüa teatas mulle, et kõik asjad on euro, siis ma esialgu mõtlesin, et kas ma ikka õigesti aru sain. Tuli välja, et sain. 

Üks lihtne õunakook

Mu kook ei ole pealt mitte kõrbenud, vaid algses retseptis oli peale raputamiseks üsna suur kogus kaneeli ja suhkru segu, mis jättis tumeda välimuse).

Ma sain endale sünnipäevaks elektriahjuga gaasipliidi ja pärast aastate pikkust küpsetamispõuda, sest vana ahi seda lihtsalt ei võimaldanud olen ma taas kokkamise võlusid avastamas. Mingi eriline hobikokk ma ei ole ja kahtlustan, et jään alla ka suuremale osale pereemadele, aga üks väike samm korraga. Kuna mul mingit retseptivaramut ei ole, siis vaikselt olen endale märkmikku kirja pannud mõned hoidiste ja ka lihtsamate toitude retseptid. Ja lihtsa all pean ma silmas seda, et ma ei pea võid noaga jahuga segamini hakkima (kuidas seda üldse tehakse? ma seda lauset lugedes juba sulgen retsepti ja hakkan järgmist otsima) või munavalget ja munakollast eraldi vahustama ehk kõik retseptid, kus saab munad lihtsalt suhkruga vahustada ja kõik koostisosad taignaks kokku keerata on need retseptid, mida ma esialgu katsetada julgen ja ühte sellist õunakoogi retsepti ma täna jagangi. Seda enam, et lapsed söid ära mõlemad kaks tükki, preili tegi imestusest suuri silmasid ja uuris, kuidas see kook nii imeline tuli (täpselt nii küsiski) ja isegi Raiko kiitis, No järelikult on tõesti hea kraam.

24.09.2017

Ma võiksin alustada tänast postitust jälle sellega, et olen haige. Oma eelmistest muredest sain lahti ja kohe algasid uued mured - klassikaline kurguvalu ja nohu. Ise tegin ka juba nalja, et eelmine kord kui vanemad külas käisid siis olin haige ja nüüd jälle, et ma polegi vahepeal terveks saanud. Tegelikkuses ikka sain korraks terveks.

Hommikusöögist

Ma ei hakka rääkima seda juttu, kuidas hommikusöök on kõige tähtsam eine päevas. Ma tean mitmeid inimesi, kellele ei sobi hommikusöögi söömine, ma ise aga kuulun täiesti teise kategooriasse. Ilma hommikusöögita ma lihtsalt ei jaksa toimida ja tühja kõhuga lähen ma kurjaks. Ma üldse olen vist naisterahva kohta üle keskmise isuga. Aga viimasel ajal on mul hommikusöögiga kurvad lood, mitte et ma süüa ei tahaks või suudaks, aga kuna ma käin vahetustega tööl, siis kella 6st ma veel süüa ei taha ja siis söön hoopis veidi hiljem kui jõuan tööle. See on kusjuures mu nädala kõige tervislikum hommikusöök, sest sel päeval söön putru. Veidi keerulisem on ülejäänud kahe vahetusega, kus lastega samal ajal ärkan/uksest välja lähen, sest nemad söövad hommikust lasteaias ja siis samal ajal ise süüa ja neile öelda, et te ei saa tundub natuke veider, seda enam, et neil ju on siis juba kõhud samuti tühjad. Hommikuti varem ärgata ja kõik koos kodus süüa poleks meil aga kindlasti lahendus, sest esiteks ma lähen kodust välja erinevatel aegadel ja ma olen kindel, et see teeks õigel ajal uksest välja saamise kogu pere jaoks palju raskemaks.

Haige olemisest

Üleeile jätsin apteeki 30€. Ma ausalt ei tea, kas ma olengi sellise summa eest apteegist varem rohte ostnud. Ilmselge märk sellest, et keha on stressis ja nüüd löövad järjest kõikvõimalikud hädad välja. Näiteks tuli mul huulele ohatis, mida pole mitu aastat näinud ja mul on juba 2 nädalat nohu ja kurk valus. Päris nohu-nohu enam pole, aga täitsa õige olemine ka pole. 

OOTD: 1.september

Mu tavapärane tööl käimise riietus on teksad ja pluus, hästi lihtne ja mugav. Üldiselt on selline riietus meil kogu kollektiivi iseloomustav, aga esimesel septembril oli meil majatäis pidulikes riietes naisi.

Selle aasta viimane suvine outfit?

Mulle tundub, et suvesoojaga on nüüd tõesti ühel pool ja tagumine aeg on jakid-tagid välja otsida. Ma juba paar päeva istun toas villaste sokkidega, sest jahe on. Aga korraks meenutame eelmise nädala lõppu kui veel soe oli.

Pildipostitus: Lastega Soomes

Kell näitab üsna hilist õhtutundi, õues sajab vihma, lapsed on magamas ja mina istun klaasikesega ekraani taga ja vaatan meie nädal tagasi toimunud reisipilte. Minu jaoks oli see rohkem külaskäik õe juurde, kuid laste jaoks kahtlemata suur reis, niiet jääme siis selle reisitermini juurde, seda enam, et me see aasta lisaks õe juures olemisele ka natuke rohkem kõik koos ette võtsime. Vahvaid pilte on mul palju ning mõned enda lemmikud valin ka teile näitamiseks.

Uued ostud: Soome kaltsukatest

Ma olen oma reisilt Soome tagasi ja aeg on kord aastas ilmuva Soome kaltsukatuuri postituse käes. Käisin juba eelmisest aastast tuttavates Nummela kaltsukates - mõni oli muutumatuna seisnud, mõni täiesti teine oma olemuselt.

Keila kaltsukad

Kaardistasin ülesse kõik endale teadaolevad Keila kaltsukad, hetkeseisuga kokku 7 poodi. Nii justkui oleks pisikese linna kohta valikut küll, aga tegelikult on kaubavaliku ja kvaliteedi olukord üsna kurb. Ma olen siin blogis kiitnud palju Keila turu kaltsukat, kust ma ise väga palju ostmas käisin, samuti olid turul lahtised kasutatud riiete kuhjad. Kuna uus turg alles valmib, siis neid kaltsukaid hetkel avatud pole, aga ma siiralt loodan, et turu kaltsukas tagasi tuleb. Seniks aga nimekiri ülejäänutest, mis järjestuvad lihtsalt minu rattateekonna alusel.

OOTD: 11.07.2017

Juuli algusega hakkas mul mõnusalt pikk suvepuhkus, mis otsapidi augustissegi jõuab. Kui võiks arvata, et puhkusega jõuab palju kodust välja, siis mul on vastupidi - olen hoopis seni väga kodune olnud (näiteks mitu päeva põrandat plaatinud). Peamiselt liigun kodust välja lastega raamatukokku, kus on ka mängutuba või näiteks eile veetsin mitu tundi ehituspoes. Niiet jah, erilisi uhkeid outfiti pilte mul jagada pole. Osa puhkusest veedan ma siiski kodust väljas ja ilma seguämbrita ühes käes ka, niiet ehk on mõned uhkemad riietuse fotod ka tulemas, täna aga üks lihtne ja igapäevane.

Bussireis lastega

Ma ei tea, kas Tallinn-Võru-Tallinna just bussireisiks nimetada saab, aga laste jaoks oli see seda kindlasti. Olime kutsutud Võrusse oma heade sõprade juurde maja ehitamise talgutele ja nende noorima lapse sünnipäevale. See on perekond, kelle juures me end alati väga oodatuna tunneme, kelle pooled sõbrad on saanud ka meie sõpradeks ja kelle lapsed on sõpradeks meie lastele. Lisaks paikned nende ehitatav kodu Võrumaa põldude ja metsade vahel, niiet polnud kahtlustki, et me neile appi ja külla tahtsime sõita. Ainus murekoht oli see, et Raiko ei saanud tulla ja tal oli autot vaja ja nii ma reedel koos lastega bussireisi alustasingi. 

Empsiga kaltsukates

Reedel käisid mul vanemad Tallinnas. Saime pärast minu tööpäeva Nõmmel kokku ja olime plaani võtnud kaltsukatesse minna. Mööda Tallinnat me sõitma hakata ei tahtnud, niiet valisimegi Nõmme Humana ja Repeati. 

Emaga koos shopata on lihtne - ta viitsib nagu minagi hunnikute kaupa asju proovida ja pärast sama suure kuhja minu proovitavat ka ära vaadata. Mu arvamust välimuse osas hindab ta kõrgelt, räägib muudkui, et olen meie pere stilist. Sellest on muidugi asi kaugel, aga meie pereliikmetest panen ma tõesti riietusele kõige rohkem rõhku, ema ja õde on rohkem mugavusele rõhujad (ja teinekord ainult mugavusele). Kui ma Saaremaal vanemate juures käin ja vanemad on lähiajal kusalegi üritusele minemas, siis ema laseb mul ka tihti komplekti ette valmis valida. Mulle endale selline asi ei sobi, ma valin küll tihti komplekti ette valmis, aga viimasel hetkel hakkan kahtlema ja otsustan hoopis tuju ajel.

Blogiauhinnad: 2017 aasta muljed

Kes blogi facebooki lehega kursis on, siis juba teab, et ma lõpuks valge kleidi kasuks otsustasin. Ma plaanisin seda Paavli e-poest 6€ eest ostetud kleiti juba kuu-kaks tagasi blogiauhindade üritusel kanda, aga viimasel hetkel polnud kindel ja otsisin lisavariante ka ja isegi laupäeval riietudes proovisin veel teised variandid ka üle. Aga ma tahtsin riietuda erinevalt kui eelmistel aastatel ja mitte selles mõttes, et teist riietust vaid natuke teist stiili. Esimesel aastal kandsin pükse ja pitsilist triiksärki kollase pintsakuga, mis oli selline viisakas ja pigem tagasihoidlik valik, eelmisel aastal oli kirju kleit ja pintsak ja see oli kindlasti silmatorkavam ja lõbusam riietus kui esimesel aastal, samas pintsak lisas viisakust. Sel aastal tundsin, et valge kleit on teiste võimalustega võrreldes moodsam ja stiilsem valik ja ma tahtsin midagi uut proovida ja see panigi mind lõplikult selle kasuks otsustama.

Kleit: Paavli kaltsuka e-pood, kott: Like Twice, kingad: kaltsukast ja enda tuunitud

Blogiauhinnad: mida selga panna?

Enamikel blogiauhindade üritusele minejatest on enda riietuse paika pannud, mina otsustasin, et midagi spetsiaalselt ei osta, vaid valin riidekapis olevatest riietest. Riietus, vähemalt eelmise aasta põhjal, varieerub teksapükstest ballikleitideni. Ma eelistaks sinna vahele jääda. Samuti ei saa mul olema juuksuri poolt tehtud soengut ega meiki, teen kas lokid või sirgendan kodus ja kerge meigiga saan ehk ka sellel tasemel, et päris piinlik ei ole hakkama. Ehk üritan asja mitte suuremaks mõelda kui on. Aga ma ei suuda otsustada, millist riietust kanda, aidake valida!

07.06.2017

Ma parem ei hakka pikemalt rääkimagi sellest, kuidas ma laupäeval reaalselt matkal olles endale pleedi ümber ja kindad kätte tõmbasin, sest no ikka külm oli, esmaspäeval ahju kütsin ja siis kaks päeva kleidi-seelikuga käisin ja sooja ilma nautisin. Mulle muidu meeldib endale õhtuti valmis mõelda, mis järgmine päev selga panna (vahel muidugi hetke tuju ajel muudan ümber), aga nüüd on nii, et täielik loto on, kas võtta talve- või suveriided. Aga eile oli üks neist toredadest suveriiete päevadest, kusjuures see lühike teksajakk on minu enda jaoks täielik suvekuulutaja - kui sellega on mõnus käia, siis järelikult on meil suvi käes.

OOTD: 24.05.2017

Ma olen varemgi kirjutanud, et mu igapäevane riietus on teksad ja T-särk, nö uhkematel päevadel vahetan T-särgi pluusi vastu ja lisan ehk isegi kaelakee. Kõlab eriti pidulikult, eks? Nii pole midagi imestada, et ma kasutan ära iga võimalust end veidigi rohkem lille lüüa. Eile viiski Raiko mind kinno vaatama Kariibi mere piraatide uut osa. Ma filmist endast ei ole õige inimene kirjutama, sest ma muideks ei ole eelnevaid osasid näinud ja kahtlemata ei ole tegemist ka tüüpilise filmiga, mida mina vaataks. Ma lihtsalt olen läbi ja lõhki romantiliste komöödiate tüdruk, aga see ei tähenda muidugi nagu ma kahekesi aega kodust väljas ei oleks nautinud.

Redisain: kingad

Need helesinised kingad on oma kujult ideaalsed, see tähendab, et need ei tee mu jalga visuaalselt suureks ja on jalas hästi mugavad. Kui ma veel degusteerijana töötasin, siis pidin mitu tundi ühel kohal seisma ja nende kingadega jaksas ära olla selle aja. Ostetud on need küll kirbukalt, aga uuena, mis tegi mu pettumuse seda suuremaks, kui üsna ruttu neil küljepealt see nö võrgu osa katki läks.

OOTD: 16.05.2017

Kaltsukas: Klementi kirbuturg (Akadeemia tee 33, Tallinn)

Pood: Klementi kirbuturg
Asukoht: Akadeemia tee 33, Tallinn)
Avatud: E-R: 10.30-18.00, L:11.00-16.00
Maksmine: ainult sularahas (kõrval Konsumi juures SEB automaat)
Boksi hinnad (laud + stange): 40€/kuu, 10€/nädal
Ühistransport: bussid nr 9, 24, 24A, 36 Akadeemia tee peatus ja 11, 20, 20A Kadaka peatus, trollidega 3,1,5 Mustamäe peatus

Uuskasutuskeskus kutsus külla

Uuskasutuskeskus kutsus mind koos paari teise toreda blogijaga endale eelmisel nädalal külla. Ma ei ole just ülemäära paljudel blogijatele mõeldud üritustel käinud, aga ka mõne põhjal tekib võrdlusmoment. Ma ei tea, kas Uuskasutuskeskusel oli miski ürituse korraldamise õpik, aga pekki kui õigesti kõik tehtud oli. Päriselt ka! Ma olen käinud üritusel, kus laual oli pakk küpsiseid ja viinamarjad ja otse pudelist sai endale plasttopsi mullivett ja odavat veini valada ja pärast 5 minutilist sissejuhatust käis lause, et loodetavasti te siis ostate täna meie poest midagi. Ja see oli kogu sisu. Uuskasutuskeskuse üritus algas juba kutsest, mis oli personaalne. Teate kui hea meel mul oli näha paberkandjal kutset, kus oli kirjas "Armas Agnes", mitte üldine hea blogija vms.

Miks ma Sekkarileiud blogiga see aasta blogiauhindadel ei osale

Tõsi on see, et see aasta ma siinset blogi Eesti Blogiauhindadele ei nomineerinud. Kuigi käivad jutud, et osad blogid ei osale üritusel, sest korraldaja on nõme või teatud blogijad olevat liiga eliit selle ürituse jaoks jne, siis minu põhjused on palju lihtsamad - nimelt olete ehk märganud, et viimasel ajal on mu blogi natuke muutunud. 

Olen lisaks tavapärastele outfiti piltidele ja kaltsukate postitustele sõnu ritta seadnud ka veidi muudel teemadel ja see on miski, mida plaanin ka edaspidi teha. Põhirõhk on ja jääb siinses blogis sekkarileidudele, aga see blogi on mu hobi olnud mitmeid aastaid ja ma tahaks siia sisu luua rohkem kui ainult riietuste pildistamine võimaldab. Mul ei ole võimalik iga päev oma riietust üles pildistada, eriti pimedal ajal või päevadel, mis mööduvad lastega koos kodu remontides või hoovis möllates - no need outfitid ei ole midagi, mida vist nii väga näidata tahaks. Niiet võimaluseks tihedamini kirjutada on natuke oma blogi teemat laiendada. Ma luban, et päris kõigest ja kõigist ei kirjuta, aga kui on midagi, mis mind kõnetab, siis saab see edaspidi siin blogis ilmuma. Ja just see on põhjuseks, miks ma see aasta selle blogiga EBA-l ei osale, sest ma pole veel päris kindel, kuhu see kõik välja viib ja milliseks täpselt see blogi muutub ning kas ma enam päris moeblogi olen.