OOTD: 28.06.2016 ja Minimood: 29.06.2016

Eile oli Raiko sünnipäev, niiet lasime tal lõunani magada ja ise käisime hommikul salaja kingitust pakkimas ning tee äärest karikakraid korjamas. Lapsed ei olnud riideid veel mustaks teinud, niiet ma ruttu tegin preilist paar pilti (Raian jäi see kord "mängust" välja, sest ta mähkme ja T-särgiga ringi lippas ja eriline moeguru polnud), seda enam, et ime on sündinud ja pats pähe teha lubati. Kusjuures Mariettel olid pikad peaaegu tagumikuni juuksed, aga kuna ta neid kammida ja patsi panna lubas ainult lasteaia jaoks, siis kodus nohuse-köhasena oli vaatepilt üsna Salgu-Saara, niiet ma need tunduvalt lühemaks lõikasin. Patsi lastakse endiselt erandkordadel pähe teha, aga kammimisega on lood paremaks läinud.

Minu riietus ei ole aga mitte eilsest, vaid hoopis päev varasemast, kui Tallinnas sõbrannaga kokku saime - käisime Mega kirbukas, kust mitte midagi osta polnud. See tähendab, hinnad on seal üsna ulme (nii riietel, jalanõudel kui ka bokside rendihinnad) ja üsna palju ikka kipub sisse seda a´la Shein jms kaupa, teinekord ainult terved boksid seda ongi. See muidugi ei ole poe teha, mis kaupa keegi oma boksis müüb ja mis hinnaga, aga ostjana pole mul sellest hoolimata seal poes väga midagi teha. Niiet me läksime hoopis ära proovitud rada ja liikusime H&M allahindlustele. Ma avastasin, et praegune kaubavalik ei ole väga minu teema - kõik need tikandid ja narmad ja suvine boheemlaslik kraam, aga päris tühjade kätega ka ära ei tulnud. Õhtu lõpetasime klaasi siidri ja hea pastaga St.Patrickus. Ja kui ma peale 11 koju jõudsin, siis lapsed juba õndsalt magasid.

Kaltsukast:

Mariette kleit: tutvusringkond

Pluus

Seelik: moeblogijate kirbuturg

Kott: Humana

Kose kaltsukad

Sõitsime laupäeval Võrumaale sõbra juubeli üllatuspeole. Kuigi kohale pidime jõudma kuueks, siis meie hakkasime juba 11 paiku liikuma, et saaks lastega mõnusalt palju peatusi teha ja natuke tee peale jäävates kaunites paikades ringi kolada. Esimene suurem peatus oli meil Kosel. Mõnusalt väike kohake, kus on klassikalised kaltsukad - need, kus müüakse nii riideid, jalanõusi, kodukaupa, mänguasju, natuke mööblit ja suure tõenäosusega on kuskil poe nurgas ka mõni saag või muu tööriist. Vähemalt esimene kaltsukas, Kila-Kola, selline oli.

Pood on suur, kauba all on mitu ruumi. Asjad ise on nii kuhjades kui ka riidepuudel. Kauba kvaliteet on pigem kehv, aga emotsioon omaette oli külastus küll. No selline ehtne külakaltsukas. Meie peamine missioon oli leida Raianile jalanõud, sest tõstsime ta paljajalu autosse ja mina unustasin papud autosse tõsta. Saime mingid uued crocsilaadsed jalatsid 5€ eest, mis hiljem hõõrusid lapsel jalad täiesti katki, oleks pidanud sokid alla panema, aga ilm oli kuum ja palju see pisike poisipõnn meil ise üldse kõndiski. Õnneks Raian ise ei teinud teist nägu ja lõpuks reisi sihtpunktis sai rohul paljajalu tatsata. Aga kaltsukast leidis preili endale veel 1€ eest ujumisrõnga, millest ta on lihtsalt VAIMUSTUSES! Täna läks magama ujumisrõngas kaisus. Lisaks on praegu tulnud see kõikjale kaasa võtta ja absoluutselt kõikidele inimestele näidata.

Kose kaltsukaid googeldades hüppab ette kohe Kose Kaltsuka facebook (kohalike seas tuntud ka kui Kose Stockmann). Hoone ise on vist vana koolimaja, kultuurimaja vms, sest ruume on seal kõvasti, kaupa samuti. Nagu Kila-Kola kaltsukaski, siis Kose kaltsukas on samuti kõike - lisaks riietele ja jalatsitele on erilisematest asjadest näiteks ratastoole ja muid abivahendeid. Esimesest kaltsukast erinevalt on selles poes ka kaardimakse võimalus. Kuna meil lapsed eelistasid rohkem õues trepi peal mängida kui sees kaupa uurida, siis ma ei jõudnud väga põhjalikult sobrada. Näiteks mul tuli meelde, et nägin ühte ägedat seelikut, mida proovida tahtsin, aga siis jooksin lastele järgi ja sinna riiulisse see seelik jäigi. Aga mida ma peaaegu kohe silmasin oli üks üliäge suur kott - täpselt paras väikesele reisile või trenni võtta ja kui ma nüüd ei eksi, siis on see nahast. See on kindlasti üks mu parimaid leide ever. 

Ma leidsin kunagi aastaid tagasi Sõbralt Sõbrale poest midagi sarnast, aga sellel oli üks suur miinus, mistõttu ma seda kotti sisuliselt ei kasutanudki - selle lukk käis esiteks halvasti, aga enim häiris see, et ta ei avanenud pealt korralikult, vaid umbes 10cm jagu, niiet kotti panna ja võtta sealt midagi normaalselt ei saanudki ja siis käsi alati kraapis vastu lukku. Aga praegune kott on super! Lisaks skoorisin Kose Kaltsukast oma esimese jumpsuidi. Ma ise natuke kahtlesin, sest mu meelest rinnust ei istu päris 100%, aga no Raiko ütles, et ta meelest on kena ja mulle hirmsasti meeldis see seljatagune, mis on seksikas. Raianile sain seljakoti ka. Mariettele leidsin Haapsalust 2€ eest koti ja see meeldib preilile väga, tassib seda alati kaasa, niiet nüüd on poisil ka oma kott. Kogu kraam  (kott, jumpsuit, lapse seljakott) kokku sai kaubeldud 10€ peale.

Kose kaltsukatuuri lõpetasime Vally poes, mille kuulutuse kohaliku toidupoe juurest leidsime. Praegu on pood veidi märkamatu, aga kui ma õigesti aru sain, siis neil on välja tulemas suuremad sildid. Selles poes on erinevalt kahest eelmisest kaltsukast suurem rõhk kodusisustusel, aga riided ja jalanõud on ka täitsa esindatud. Meenutab oma olemuselt Sõbralt Sõbrale poode. Mina ei ostnud midagi, Mariette imetles pisikesi keraamilisi kiisukujukesi ja Raiko sai mingi playstationi värgi, Raian jäi samal ajal eeskujulikult tuttu.

***Täiesti teemaväline, aga avastasin, et Sekkarileiud facebookilehel on 899 meeldimist, üks veel ja 900 on koos! Millal teid nii palju sai? :) Et postituse lõpp eriti imalaks läheks, siis kujutage ette, kuidas ma nüüd veekalkvel silmadega järgmisi sõnu kirja tipin: aitäh Teile, kes Te läbi aegade siin lugemas, kommenteerimas ja kaasa mõtlemas käite, tõstan toosti Teie auks, kes Te kaltsukates kolate ja taaskasutust au sees hoiate!

Väljakutse: kleit 1 euroga! - tulemused

Täpselt kaks nädalat tagasi kuulutasin välja esimese (ja kindlasti mitte viimase) väljakutse oma blogis - leida kaltsukast 1euroga või odavamalt kleit. Mul on hea meel, et lisaks minule teist veel mõned osa võtsid, aitäh! Kui kellelgi on järgmiseks väljakutseks ettepanekuid, võite kommentaarides teada anda. Ja nüüd ilma pikema jututa teiste leiud :)

Triinu kleit, mis ostetud 1euro eest Pärnu kaltsukast (fb-s Pärnu Riidepood). "Tavapäeval see kleit muidugi 1 euro polnud, aga nad teevad pea iga kuu 1-euri päevi, kus kogu kaup 1 euro."

 Manjana kleit Keskturult, hinnaga 50 senti.

Meriti kleit Saaremaalt Kaarma kaltsukast

Kasutatud asjad lastele

Seda juhtub harva, et keegi mu lugejatest mingit konkreetset postitust soovib, aga kui seda tehakse, siis ma annan endast maksimumi, et teile vastu tulla. Nii ma siis kirjutan täna kasutatud (ja natuke ka uutest) lasteasjadest. Ma ise olen laias plaanis seisukohal, et mida rohkem kasutatuna ostetud asju beebile ostetakse, seda parem. Näiteks kui ma teist last ootasin ja perefoorumis meie beebigrupis üks naine kirjutas, et tal läheb kogu lasteasjadele paar tuhat eurot, siis mul jäi ausalt öeldes suu ammuli - minu eelarve oli maksimaalselt paarsada eurot, millest enamiku moodustas ka tandemvanker, sest minu laste vanusevahe on väike.

Ideaalne variant minu silmis oleks see, et ostma (nii uuena kui kasutatuna) peaks lasteasju maksimaalselt vähe, vaid et beebile vajalik ringles suguvõsas käest-kätte. Enne esimese lapse sündi ma halasin, et meil on kõik ostmata, aga piisavalt suurt eelarvet selleks pole. Mini hetk aga hakkas neid titeasju uksest ja aknast sadama, niiet enne kui arugi sain oli mul hoopis asju üle. Ja ma hoidsin neid asju truult alles ning alles nüüd olen hakanud sorteerima ning mõned lemmikud riided alles hoidnud ning teised asjad taaskasutusse suunanud. Kui aga sõpru/tuttavaid/peret, kellelt beebikraami saada ei ole, siis teen väikese ülevaate asjadest, mida võiks uuena ja mida kasutatuna osta.

Kasutatuna soovitan osta riided vähemalt kuni laps aktiivsemalt liikuma ja tegutsema hakkab. Mõni eelistab osta kindlasti see nö haiglast koju tuleku komplekt uuena. Mina ei näe vahet. Samas ma mõtlen, et oleks armas valida mõni sooneutraalne komplekt ja kui perre on plaanitud rohkem kui üks laps, siis sama komplektiga koju tuua kõik lapsed. Aga päris alguses riided suurt ei kulu. Plekid tekivad peamiselt mähkmeleketest ja krooksudega välja aetud piimast ning kohe pestes tulevad mõlemad maha. Pealegi on neid väikseid suurusi kaltsukates kõvasti saada olematu raha eest. Keerulisemaks läheb lugu siis, kui laps hakkab ise sööma (vähemalt katsetama) või õues aktiivsemalt liikuma, eriti kui lubatakse üsna vabalt mänguväljakul või oma hoovis mütata. Mida suuremaks laps saab, seda raskem on kaltsukatest riideid leida, eriti poistele. Õnneks kõikvõimalikes facebooki gruppides on seis parem.

Jalanõude kohta kehtib üsna sama seis.

Ma ei näe midagi halba ka kasutatud turvahälli või -tooli ostmises, ouliseks pean turvatestide tulemusi, kuid võimalusel võiks teha seda tuttava käest. Kuigi, kes oleks selline, et avariilist turvavarustust müüks...? Turvatooli ostsin ma ühele lapsele ise ka kasutatult. Alguses vaatasime kaltsukates ringi ja ühel sobival toolil katet eemaldades vaatas alt päris kole vaatepilt vastu - uriiniplekid ja toidujäätmed. Niiet puhastest katetest tasuks kasutatud tooli ostes ka allapoole kiigata.

Vankri/käru kasutatud ostmise poolt olen ma 100%. Järelturul liigub nii palju erinevate omadustega vankreid ja kärusid, ning nii erinevates hinnaklassides, et igaüks peaks leidma oma. Kaltsuka asemel soovitan vankreid ja kärusid vaadata facebookist Muksula grupist, valik on suur ja tõesti müüakse nii 30€ eest kui 500€ eest vankreid. Ma ise ei näe mingit vahet, kas osta suvakas Poola vanker või kuulus Emmaljunga, peaasi, et omadused sobivad. Mina näiteks pisikeste pöörlevate ratastega vankriga jääksin hätta, samas mul polnud vahet kui palju vanker kaalub. Niiet kõigepealt soovitan teha nimekiri vankri oluistest omadustest (millised rattad, kas sang peab üleviidav olema, kas kaal on oluline, kas peab mahtuma lifti, väikesesse autosse jne) ja kui neile vastab 100€ maksev ja 300€ maksev vanker, siis iga kell valiksin esimese.

Rääkides nüüd kõigest muust, mida väike ilmakodanik vajab. Voodi, kummut, vann, lutid, lutipudel, madrats, voodiriided. Ma leian, et need kõik võivad kasutatud olla, välja arvatud lutid-lutipudelid, need võiks tõesti uued olla. Vanni saab ka tihti sama raha eest poest, mis kasutatult vanni eest küsitakse. Madratsi suhtes olen ma veidi kahevahel - esimese lapsega ostsin uue madratsi, googeldasin erinevate tüüpide häid ja halbu omadusi ja lõpuks valisin kookos-tatra madratsi. Teise lapse sünni ajaks ei tahtnud me veel suuremale veel uut voodit hankida, et ta ei tunneks, et uus laps kuidagi tema asjad kõik endale saab, niiet ostsime sõprade käest ära nende võrevoodi ja madratsi (naeruväärselt väikese summa eest). Siis mõtlesingi, et mis vahet oleks olnud kui sõbra asemel oleks mulle selle voodi ja madratsi müünud suvaline Pille või Malle. Tänapäeval enamus vist kasutavad madratsitel neid alt kummist linasid, mis madratsit kaitsevad. Voodiriideid võib julgelt kasutatuna osta, need saab pealegi ju üsna kõrgel kuumusel läbi pesta.

Laste riiete jaoks oli mul kodus suvaline kummut, millel palju sahtleid oli. Kui mõni kardab, et kasutatud asja ostes toon koju ka hunniku baktereid ja pisikuid ja mida kõike veel, siis kummut on tõesti selline asi, mida puhastada enne käiku võtmist on imelihtne. Ainult need spetsiaalsed mähkimisalusega kummutid kipuvad üsna kallid olema, minu meelest täitsa tavaline kummut teeb sama töö ära. Kui on soov sinna otsa asetada mähkimisalus, siis peaks lihtsalt veidi kõrgust jälgima, et oleks mugav toimetada. 

Mänguasju soovitan ise üldse võimalikult vähe või mitte üldse osta. Vähemalt meie saime katsikuteks mänguasju ja beebile on põnev jälgida kõike - nii emmet-issit kui ümbrust või sobib meelelahutuseks ka suvaline lusikas või prillitoos jne. Seda plastikut hakkab kogunema niigi.

Üldiselt ma soovitan asju ülemäära palju ette mitte osta. Normaalne on valmis varuda natuke suuremaid riideid, aga ei ole vaja osta ette ära aastasele selga mahtuvaid asju, isegi pooleaastasele mitte, sest kui su laps kasvab kiiremini/aeglasemini, siis näiteks varakult valmis varutud talvekombe ehk ei sobigi. Sama moodi ei soovita mina osta igaksjuhuks ära kõhukotti (esimese lapsega kasutasin väga palju, teise lapsega mõned korrad), rinnapumpa, hunnikut erinevaid gaasirohte ja kõike seda mida võib-olla vaja läheb, aga äkki ei lähe ka.  Näiteks Britt on teinud nimekirja beebiasjadest, mida vaja läheb ja mida pigem mitte. Ma olen kõige muuga nõus, aga lamamistool oli meil küll aktiivselt kasutuses.

Milliseid beebiasju ostaksite kasutatuna, mis asjad peaks teie jaoks kindlalt uued olema? Mis olid sellised asjad, mis valmis ostsite, aga üldse vaja ei läinud ja millest puudust tundsite?

Degusteerijana töötamine

Täna kirjutan teile veidi oma tööst - nii sellest, mida degusteerija amet endast kujutab, kui ka sellest, mida tööle selga panna.

Mina alustasin degusteerijana Eesti Leivatööstuses jaanuari lõpust. Olin enne seda teinud erinevaid ajutisi osalise ajaga töid, aga ma tahtsin leida püsivat tööd, mis oleks piisavalt väikese koormusega, et kodust väiksema lapse kõrvalt mitte liiga kauaks ära jääda. Praegu töötan ma üldiselt 3 korda nädalas (neljapäev, reede, laupäev) ja korraga kolm tundi. Tööl käin Keilas kahes kaupluses, niiet maksimaalne töölejõudmise aeg on rattaga minnes 15minutit või isegi veel vähem. Töötasu on mul tunnitasu, niiet sellest palju mu degusteerimise peale tooteid ostetakse palk ei sõltu, mis muidugi ei tähenda, et üldse vahet pole. Kui mul on kahel päeval järjest samade toodete degusteerimine, siis ma alati proovin eelmise päeva tulemusi üle teha. Ma ise pean ennast antud töös heaks - mulle meeldib see töö, ma olen naeratav ja kutsun inimesi maitsma, ma ei istu kunagi töö juures laua taga telefonis ning mis peamine - ma oskan degusteeritavate toodete kohta kaasa rääkida. Tööpäev ise näeb lihtne välja. Ma lähen kohale 20-30minutit enne tööpäeva algust, toon endale laua ja prügikasti, kõrvale kasti toodetega, et inimesed saaks soovi korral kaasa osta ning lasen teha hinnasildid. See järel sätin endal laua peal asjad valmis - lõikan tooted lahti, asetan paika reklaami ja salvrätid jms. Ja laias laastus ongi kõik. Ma pean ka arvestust palju minu juurest meie tooteid ostetakse ning millist tagasisidet antakse - nii see, mis meeldis kui see, mis ei. Pärast kodus kirjutan tagasiside.

Kuna ma kodus lastega olles igapäevaselt olen üsna koduselt ja mugavalt riides, siis tööle minekuks meeldib mulle ennast korda sättida. Tavaliselt läheb mu riietus sinna smart casual kategooriasse. Kuigi iseasi kui palju mu riideid seal keegi vaatab või tähele paneb, lisaks on mul tööpõll ka. Ma ise pean küll tõdema, et mina teiste riideid vaatan - no kui keegi ikka degusteerimist teeb dressides, siis mu meelest ei ole see ilus ega lugupidav ettevõtte ega poe klientide suhtes (iseasi muidugi, kui nüüd mingi sporditoode oleks). Ainult kontsadega leiab mind töölt harva, sest ma terve see aeg seisan ja kui ma peaks veel rattaga ka tulnud olema, siis noh, mugavus teeb oma töö. Ja üks lisakiht kulub alati ära, sest poodides on tavaliselt pigem jahe.

Kui teist keegi mind tööl näeb, siis võib julgelt tere ütlema tulla. Tänaval mind ära ei tunta, vähemalt rääkima ei tulda, paar korda on kaltsukates küll tere öeldud, aga nüüd paari nädala jooksul olen saanud poes nii mitmelt inimeselt oma blogi eest kiita. See on ütlemata hea tunne!

Kaltsukast:
Seelik
Valge jakk
Pluus: osta.ee
Kott: Teise Ringi Riided

EBA 2016

Ma mõtlesin, et kas ma enam kirjutangi blogiauhindade üritusest, enamik tegid seda juba eile hommikul või äärmisel juhul said mõtted kirja õhtuks. Aga no ma lõpuks leidsin Õhtulehe galeriist foto, kus ma näen täitsa võiks öelda isegi et ilus välja. Ma olin siin õnnelik, et kiiresti kodus paar pilti enne üritust lasin teha, sest enamikul piltidel, kus ma figureerin olen ma noh, mitte kõige paremini õnnestunud.

Üritusest endast, siis tore oli näha, et eelmise aasta apsakaid oli hoolega parandatud. Mulle meeldis, et toit ja jook ei olnud ühes kohas, vaid pudelid olid kõigil laudadel ja suupisteid ringi liikudes jagati, niiet ühe ampsu pärast ei pidanud teise ruumi otsa trügima. Seda et ruum liiga väike oli sai Mari-Leen juba isegi aru, aga teine asi, mis mind häiris oli peo lõpp. Just see, et nii kui auhinnad jagatud ruum tühjaks vajus. Ehk oleks aidanud, kui poleks seda lauset "sellega on peo ametlik osa lõppenud" olnud? või oleks võinud veel mingi väikese tegevuse lõppu planeerida võinud, sest ma just oleks tahtnud pärast kohtade jagamist minna osasid blogijaid õnnitlema ja läbi selle juttu tegema.

Kuigi ma plaanisin viimase rongiga koju tulla, siis tekkis spontaanne plaanimuutus ja ma otsustasin ka järelpeole minna. Ma ei taha öelda, et see viga oli, aga ma tundsin ennast võõrkehana. Käisin viimati klubis 5 aastat tagasi ja ausalt, järgmiseks 5 on küll isu läinud - rõvedalt nillivad mehed ja liiga palju joonud inimesed pole minu jaoks. Õnneks Manjana mingi hetk tutvustas mulle hoopis Tallinna pubisid, kus vaikselt hommikuse rongini tiksuda. Nii ma lõpuks kell 7 koju jõudsingi. Enda silmadele tundub praegu seda lugedes nagu oleksin öö läbi hirmsasti pidutsenud ja joonud, tegelikult ma alkoholi vaevu puutusin.

Sekkarileiud blogiga kandideeris ma moeblogijate valdkonnas, maandusin suurepärasele 6ndale kohale 213 häälega. Suur kniks ja kummardus, ma poleks päriselt ka arvanud, et üle kahesaja inimese ei pea mu blogi mitte heaks, vaid paremaks kui teisi selle valdkonna tegijaid. Aitäh!

Teise koha tõin ma koju aga hoopis remondi- ja sisustusblogides Meie Kodu Lugu pesakesega.

Õhtuleht/Mari Luud

Kaltsukast:

Kleit: Like Twice

Pintsak: Aarete Laegas

Väljakutse: kleit 1 euroga!

Manjana blogis tuli arutelu selle üle, et kaltsukast ei ole võimalik kleiti 1 euro eest (või alla) saada. Otsustasin väljakutse vastu võtta ja proovida. Võtsin ette Keila kaltsukad ja kuigi ma kogu ettevõtmist filmisin (kuniks aku ootamatult tühjaks sai), siis see on nii kehva kvaliteediga, et seda ei kinnita siia panna (nüüd ma vähemalt tean, mis soovinimekirja juubeliks panna).

Esimeseks poeks oli Misjonikaubad Rootsist Norrast (Paldiski mnt 2, Keila), mis on kõige odavam pood, mida ma Keilas tean. Kõik kleidid maksidki poes 1€, niiet väljakutse kohalt ideaalne, ainult et neid polnud just väga suur valik ja kolmest proovitust üks istus enam-vähem, aga ma nägin sellega välja nagu noorem versioon oma Mammast. Enamus poes müüdavast kaubast ongi selline 60+ vanustele (või siis käsitööga tegelejatele, kes asju ümber teevad, sest hinnad on neil konkreetselt sendid).

Järgmisena läksime kohe seal lähedal asuvasse Odavate riiete kaltsukasse (Keskväljak 12a, Keila). Hindade poolest on see pigem keskmine või kallim kaltsukas, lisaks on vähemalt varasemalt seal väga nipsakad müüjad töötanud, aga neil oli väljas trepi peal 1€ kast, niiet otsustasin ligi astuda. Seal oli kahjuks ainult üks kleit ja seegi mitu numbrit mulle suur.

Sealt edasi liikusime Taaskasutuspoodi Latern (Keskväljak 13a, Keila). Ka nende hinnaklass on pigem keskmine või kõrgem, aga kaup on väga ilus. Ma polnud seal ennem käinudki ja lähen millalgi kindlasti tagasi uudistama. Kleitide hinnatase oli minu väljakutse hinnaklassist väljas, aga õnneks oli ka neil 1€ kast, kleiti mida proovida saaks, siiski ei leidnud.

Uus tänav 7 kaltsukale olen ma juba ammu mitu võimalust andnud, aga ma jätkuvalt ei suuda selle võlu näha. Riided on pigem kulunud ja vanamoelised, aga hinnatase on kõrge - näiteks kleit maksab 10eurot või ühed kingad, mille alla piilusin maksid 12€ ja need polnud sugugi täiesti kriimudeta.

Lõpetuseks olime ringiga jalutanud Keila turuni ja kuhu mujale kui ikka vanasse heasse turu kaltsukasse läksime. Ka sealne hinnatase on keskmine või veidi kõrgem, kuid neil on väljas suur laud riietega, mis on seisma jäänud või millel on väike defekt ning kõik maksavad 1€. Sealt lappasingi isuga ja leidsin proovimiseks tegelikult täitsa mitu kleiti. Lõpuks valisin välja kaks: punane minikleit, mis on seksikas ja pigem näiteks kluppi minekuks, igatahes näiteks suvisele sünnipäevale ilmumiseks oleks ta minu meelest liig, mõnele rokk-kontserdile aga vabalt ja teine, mis on selline universaalsem - sobib nii suvisele aiapeole, kohtingule kui suvel igapäevaseks kandmiseks ka.

Mis on teie imeodavad kaltsukaleiud? 

Ja nüüd on mul kõigile teile väljakutse - leidke kaltsukast 1€ (või odavamalt) eest kleit ja saatke mulle foto. Kahe nädala pärast kogun fotod kokku ja panen blogisse ülesse. Pilt võib olla nii seljas, riidepuul või te ei pea kleiti isegi ära ostma vaid võite hoopis poes pilti teha. Ma loodan, et te kõik rõõmsalt osa võtate :) Saatke fotod: sekkarileiud@gmail.com või fb postkasti. 

OOTD: 01.06.2016

Blogi facebooki lehel kergelt mainisin oma haiglas olemist. Kaks päeva ja tänane hommik ilma värske õhu ja päikeseta. Päris kurb oli facebooki lahti teha, sest muudkui vaatasid vastu ujumise, päevitamise ja hea toidu pildid - kõik millest ilma tol hetkel olin. Täna lõunal haiglast välja päikese kätte astusin küll suure naeratusega ja kui hästi õhk lõhnas - isegi Tallinna kohta!

Ma jagasin palatit 5 pensionäriga, niiet ma tundsin puudust nii ajaviitest, kõrvatroppidest, pikemast pesemisvõimalusest kui 3 minutit kui ka vaikuses magamisest.  Mul ei ole eakate inimeste vastu midagi, aga äärmiselt huvitav (ja samas väsitav) oli jälgida, kuidas inimesed oma kehva tervisesse suhtuvad - kui üks suutis oma lähedast sõimata ja pommitada tunni aja jooksul 20 kõnega, millest pooltes oli tige, et kodus tema kassi juures juba poldud, siis teine proua, kes oli küll veidi lärmaka häälega, oli ülemeelik ja lõbus. Selle viimase eest sai ta muidugi tigeda palatikaaslaselt omakorda halvakspanu. Ma igatahes loodan ise pensionieas see teine variant olla ja arvestades mu valjuhäälsust, siis äkki kunagi olengi!?

Minu tervis on igatahes parem, pean ainult usinalt magneesiumi ja kaaliumi võtma ning ehk tsipake vähem rapsima. Nüüd olen kodus, käinud vannis (ma ei suudaks vist pikaajaliselt vannita elada või kui, siis täiesti depressiivset elu), teinud preilile lasteaeda järgi minnes oma kohalolekuga üllatuse (sest ma polnud veel eile kindel, kas saan koju ja nii arvas tema, et ta tuleb mind õhtul vaatama), kastnud ära oma veidi lohakile jäänud taimed ja isegi kiirkorras tänase riietuse üles pildistanud (see tähendab pärast koju jõudmist selg aetud riided muidugi, sinnani oli cool dressipüks ja haiglapluus). 

Kui ma blogi algusaegadel pildistasin päris palju ise statiivi abil, siis nüüd pole ma seda ammu teinud. Täna tegin. Üldmulje saab jäädvustatud, aga riietuse detailidega on veidi raskem. Kandmiseks valisin õhukese eest lühema suvise kleidi, mille ostus ma algul kahtlesin, sest mulle tundus, et see ei istu kuigi hästi, aga kuna kleidil on äge tiigripeadega muster ja ta maksis ainult 3€, siis ikkagi ostsin. Ja nüüd, kui mu rinnapartii on pärast imetamise lõppu vähenenud, istub see mu meelest isegi paremini, mis on veider, sest toona tundus kleit mulle just pigem suur ja seega peaks see nüüd veel halvemini seljas istuma. Aga ehk on asi selles, et kleit nüüd natuke boheemlaslikumalt lohvalt hoiab?!

 

Kaltsukast:

Kleit