29.03.2018

Sellest nädalast olen ma sisuliselt pärast aastat trennilainel. Viimane stabiilne trennis käimine (mis kestis kauem kui kuu-kaks) jäi tegelikult enne teist rasedust ehk nii nelja aasta taha. Prrr... hirmus mõelda. Ma siin mõned katsed olen ikka hiljem ka teinud, aga no need ei ole lõpuks ikka püsima jäänud. Suuresti küll igapäevase graafikute klapitamise tõttu ja kuigi mul on tegelikult velotrenažöör kodus ka, millelt võiks ju tegelikult tolmukihi tagumikuga maha nühkida, siis ajaks, mil lapsed magavad suudan ma ainult end nii palju liigutada, et kätt millegi magusa järgi sirutada.

OOTD: 1.september

Mu tavapärane tööl käimise riietus on teksad ja pluus, hästi lihtne ja mugav. Üldiselt on selline riietus meil kogu kollektiivi iseloomustav, aga esimesel septembril oli meil majatäis pidulikes riietes naisi.

OOTD: 24.05.2017

Ma olen varemgi kirjutanud, et mu igapäevane riietus on teksad ja T-särk, nö uhkematel päevadel vahetan T-särgi pluusi vastu ja lisan ehk isegi kaelakee. Kõlab eriti pidulikult, eks? Nii pole midagi imestada, et ma kasutan ära iga võimalust end veidigi rohkem lille lüüa. Eile viiski Raiko mind kinno vaatama Kariibi mere piraatide uut osa. Ma filmist endast ei ole õige inimene kirjutama, sest ma muideks ei ole eelnevaid osasid näinud ja kahtlemata ei ole tegemist ka tüüpilise filmiga, mida mina vaataks. Ma lihtsalt olen läbi ja lõhki romantiliste komöödiate tüdruk, aga see ei tähenda muidugi nagu ma kahekesi aega kodust väljas ei oleks nautinud.

OOTD: 12.04.2017

Eilne postitus jäi vahele, sest lapsed jäid nohuseks ja olin nendega kodus. Kusjuures see on esimene kord poole aasta jooksul kui olen töölt puudunud, veider oli. Ühelt poolt tundsin ma süütunnet, et tööl ei ole, seda võimendas kindlasti ka see, et lapsed sellest väiksest nohust hoolimata end hästi tundsid, niiet me pigem õues päeva mööda saatsime ja lapsed otseselt haiged ei tundunud. Nagu klassikaline nädalavahetuse päev. Ainult sinepipulbriga jalavannid ja aeg-ajalt laste ninade nuuskamine reetsid, et puudun töölt põhjusega. Teisest küljest ma nii nautisingi seda vaba päeva lillepeenart rohides ja lastega mängides.

OOTD: 03.01.2017

Terve igaviku (täpsemalt septembri keskpaigast) ei ole siia jõudnud mitte ühtegi outfiti postitust. Ja ometi on need mu enda ühed lemmikud. Aga mul tõesõna on väga raske leida aega, et oma riietust tööpäevadel pildile püüda, kõik see valge aja puudumine ja muud jutud, no ja nädalavahetused on mul enamasti lastega üsna kodused. Aga praegu on mul veel uue nädala alguseni puhkus ja proovin siin lisaks pikkadele unedele, pisiremondile ja paljudele raamatutele ka mõned riietused ruttu fotole püüda. Lisaks on mul õde reedel külla tulemas, niiet saan talle ka fotograafi rolli peale sundida.

Aasta lemmikud! Mida tõi 2016? Mida on oodata uuelt aastalt?

2016 on minu jaoks olnud hea aasta, palju on olnud muutusi, aga need ainult heas suunas. Aastat alustasin ma ajutiselt osalise ajaga tööle minnes. Käisin iga päev paariks tunniks koristamas. Raian oli siis veel alla aastane ja sai rinnapiima, kuid kuna Raiko oli lapsehoolduspuhkusel, siis osalise ajaga töö oli hea variant alustada töömaastikul. Veebruarist läksin tööle Eesti Leivatööstusesse ja kuni poole septembrini töötasin Keilas degusteerijana. See oli väga huvitav aeg, ma sain esiteks hästi palju enda jaoks uusi tooteid proovida (millele söödik minus ütleb jaaa!), lisaks uusi sõpru ja tuttavaid. Mõni siiani tänava peal tunneb ära ja teretab. Oktoobri algusest läksin ma esimest korda elus oma erialasele tööle ja siiani olen ma küll väga rahul. Ma mingi aeg pelgasin, et kas ma üldse erialasele tööle lähen, mul oli pärast kooli lõppu tekkinud rohkem kui 3 aastane paus ja ma veidi tundsin, et ma äkki ei oskagi enam midagi. Praegu õnneks võib vist öelda, et need hirmud olid alusetud ja kõik sujub hästi. Lisaks on mul maailma ägedamad töökaaslased, klappisime esimesest hetkest peale.

Degusteerijana töötamine

Täna kirjutan teile veidi oma tööst - nii sellest, mida degusteerija amet endast kujutab, kui ka sellest, mida tööle selga panna.

Mina alustasin degusteerijana Eesti Leivatööstuses jaanuari lõpust. Olin enne seda teinud erinevaid ajutisi osalise ajaga töid, aga ma tahtsin leida püsivat tööd, mis oleks piisavalt väikese koormusega, et kodust väiksema lapse kõrvalt mitte liiga kauaks ära jääda. Praegu töötan ma üldiselt 3 korda nädalas (neljapäev, reede, laupäev) ja korraga kolm tundi. Tööl käin Keilas kahes kaupluses, niiet maksimaalne töölejõudmise aeg on rattaga minnes 15minutit või isegi veel vähem. Töötasu on mul tunnitasu, niiet sellest palju mu degusteerimise peale tooteid ostetakse palk ei sõltu, mis muidugi ei tähenda, et üldse vahet pole. Kui mul on kahel päeval järjest samade toodete degusteerimine, siis ma alati proovin eelmise päeva tulemusi üle teha. Ma ise pean ennast antud töös heaks - mulle meeldib see töö, ma olen naeratav ja kutsun inimesi maitsma, ma ei istu kunagi töö juures laua taga telefonis ning mis peamine - ma oskan degusteeritavate toodete kohta kaasa rääkida. Tööpäev ise näeb lihtne välja. Ma lähen kohale 20-30minutit enne tööpäeva algust, toon endale laua ja prügikasti, kõrvale kasti toodetega, et inimesed saaks soovi korral kaasa osta ning lasen teha hinnasildid. See järel sätin endal laua peal asjad valmis - lõikan tooted lahti, asetan paika reklaami ja salvrätid jms. Ja laias laastus ongi kõik. Ma pean ka arvestust palju minu juurest meie tooteid ostetakse ning millist tagasisidet antakse - nii see, mis meeldis kui see, mis ei. Pärast kodus kirjutan tagasiside.

Kuna ma kodus lastega olles igapäevaselt olen üsna koduselt ja mugavalt riides, siis tööle minekuks meeldib mulle ennast korda sättida. Tavaliselt läheb mu riietus sinna smart casual kategooriasse. Kuigi iseasi kui palju mu riideid seal keegi vaatab või tähele paneb, lisaks on mul tööpõll ka. Ma ise pean küll tõdema, et mina teiste riideid vaatan - no kui keegi ikka degusteerimist teeb dressides, siis mu meelest ei ole see ilus ega lugupidav ettevõtte ega poe klientide suhtes (iseasi muidugi, kui nüüd mingi sporditoode oleks). Ainult kontsadega leiab mind töölt harva, sest ma terve see aeg seisan ja kui ma peaks veel rattaga ka tulnud olema, siis noh, mugavus teeb oma töö. Ja üks lisakiht kulub alati ära, sest poodides on tavaliselt pigem jahe.

Kui teist keegi mind tööl näeb, siis võib julgelt tere ütlema tulla. Tänaval mind ära ei tunta, vähemalt rääkima ei tulda, paar korda on kaltsukates küll tere öeldud, aga nüüd paari nädala jooksul olen saanud poes nii mitmelt inimeselt oma blogi eest kiita. See on ütlemata hea tunne!

Kaltsukast:
Seelik
Valge jakk
Pluus: osta.ee
Kott: Teise Ringi Riided

Kaltsukas: Teise Ringi Riided (Karja 17, Haapsalu)

Pood: Teise Ringi Riided
Koht: Karja 17, Haapsalu
Avatud: T-R: 10-17, L: 10-14
Maksmine: sularahas
Poe facebook

Eelmine nädal oli Raikol Haapsalussse asja ja mina sõitsin ka kaasa. Ma olen Haapsalus hästi vähe käinud, kokku nüüd siis 3 korda ja tegelikult seal ringi jalutanud pole ma kunagi. Võtsime nüüd plaani, et suvel lastega lähme - jalutame linnas ja sööme jäätist, lähme kolame kaltsukates ja sulistame rannas. Igatahes nüüdki oli meil aega hirmus napilt ja pärast Raiko toimetusi jäi aega pool tunnikest ringi uudistamiseks. Küsisin blogi facebookilehel ka arvamust, et kuhu kaltsukasse minna tasuks, sest kuna minek tuli ekspromt, siis mingit eeltööd mul tehtud ei olnud. Lõpuks soovitatud Samaaria poodidesse ja Humana2 ma ei jõudnudki, vaid leidsin Karja tänavalt hoopis ühe väga armsa poe.

Pood on hästi armas - puhas, heledate seintega ja valgusküllane, aktsenti annavad need imeilusad värvist puhastatud puituksed. Ja see lastenurk - viimasepeal! Kui päris tihti on lastenurkadeks kaltsukates suvaline nurk hunniku pehmete kaisukatega ja kindermuna mänguasjadega, siis selles poes on see küll väike, aga nii vahvate leludega. Te saate vast ise vahest aru kui kauaks pakub üks karvane mänguasi lapsele tegevust või kui kaua teeb seda kassaaparaat ning aabits. Vahe on märgatav. Lisaks saab poodi sisse ka mugavalt vankriga, sest õues on lisaks trepile ka kaldtee, niiet pisikesed on sinna poodi tõesti väga oodatud.

Kui kauba kvaliteet Haapsalu kaltsukates (selle vähese põhjal, mida mina nägin) on väga erinev, siis müüjad on küll eranditult väga sõbralikud.

Poe valikus on riided, jalanõud ja aksessuaarid kogu perele, aga põhirõhk on minu silmis siiski naiste riietel. Kaup pärineb Inglismaalt ja on kõik ilus ja puhas ning kaasaegne ning kaup poes üleval vastavalt hooajale, ehk nüüd on juba üleval kevad-suve riided. Hinnad on odavad kuni keskmised, kuna ma ikka ühtteist ostsin ka, siis toon hinnanäited enda ostude puhul.
Mariette on suur Hello Kitty fänn ja kuigi  ma ise eelistaks talle natuke teistmoodi riideid, siis ta on nii kange preili, et enamasti ta otsustab ise, mis selga paneb, mina lihtsalt vaatan, et kogu kupatus lõpuks piisavalt soe oleks. Samas, mulle ei meeldiks ka kui keegi teine valiks mulle riided, niiet kui lapsele meeldib, siis las olla see Kitty. Mariette seelik maksis 2.50€, triibuline pluus 2€ ja Hello Kittyga pluus 1€. Endale sain ühe eriti mõnusa värviga koti (6€), millel saab võtta ära nii pika sanga kui selle kaunistuse. Lisaks kahed püksid, vasakpoolsed kuldse-mustaga Zara püksid maksid 5€ ja teised hallid (6€), on küll mulle veidi laiad, aga need olid nii ilusad jalas, et ma ei suutnud ostmata jätta ja plaanin lasta need veidi väiksemaks teha.