Olen lastega meie peaaegu nädala kestnud puhkuselt Soomest tagasi. Või no tegelikult läksime mu õele külla, aga see oli ausalt täielik puhkus. Kui just laeva minek välja arvata - see oli katastroof. Nimelt ma kuidagi vaatasin laeva väljumisaega väga valesti, mis tähendab, et me jäime õigest laevast maha. Saime viimase hetke pileti teisele laevale siis, kui just teatati, et pardale minek on lõppenud. Mis tähendas, et me pidime jõudma laeva ülihelikiirusel. Nii palju siis plaanist, et me vaikselt laeva kulgeme, sest käru ma Raianile kaasa ei võtnud.
Lõpuks üritasingi majandada nii, et Raian oli süles, Mariette oma pisikese kohvriga kõrval ja mina vedasin järgi meie kohvrit ja Raiani reisivoodit. Ei toiminud hästi - voodi kukkus kogu aeg kohvri pealt alla, Raian nuttis süles ja Mariette kartis seda nö tunnelit, mida mööda laeva minnakse. Lõpuks nutsime sisuliselt kõik. Õnneks ühed toredad noormehed aitasid mind ja võtsid Raiani oma sülle. Lõpp hea, kõik hea, aga laeva jõudes mu käed täiesti silmnähtavalt värisesid pingest.
Laevas endas oli juba hästi, maandusime mängunurgas ja sealt enam ei liikunud kaugemale kui WCsse. Mahatulek oli juba ka helgem ja õe nägu sadamas meid ootamas näha oli totaalne kergendus. Sealt edasi oli puhkus idüll, mis sisaldas endas rohkelt mänguväljakul viibimist, mitmeid kordi rannas käimist, maitsvat (ja veidi liiga palju) sööki ja kohalikke kaltsukaid.
Kusjuures randa saime me lastega see suvi alles kolmandat korda. Esimene kord käisin lastega üksinda rannas ja pärast 15 minutit keerasin otsa ringi ja tulin koju ära. Toona oli ilm tuuline ka, niiet Mariette kartis merd või no pigem laineid ja Raian tahtsi pea ees vette minna. Ja siis lõpuks oli tüli majas ja nutt lahti, sest üks nuttis kui ta veest liivale tõstsin, teine kui vee äärde läksin. Oma meelest olin küll hästi ette valmistunud ja võtsime terve kotitäie mänguasju kaasa, et liivalossi teha, aga ei miskit. Teine kord olin juba targem ja läksin koos sõbranna ja tema lapsega. Siis juba toimis. Aga ujuma sain ma alles nüüd Soomes ja ma ei tea, kas Eestis ka vesi nii soe on, aga seal järve ääres oli küll mõnus. Niiet kõik kolm korda, mis me rannas käisime läksin ma ujuma ka.
Kaltsukatest eraldi ülevaate postitusi ma kirjutama ei hakka, sest paljud teist ikka Eestist Nummelasse kaltsukatesse kondama lähevad (juhul kui kellelgi peaks olema sealt kandi sekkarite kohta küsimusi, siis vastan ikka). Meie käisime kokku 4 kaltsukas, hinnaklassilt täiesti erinevad - nii sellised, kus sületäie sai viie euro eest, kui bokse rentivates. Ja ma skoorisin ülimalt ägedat kraami, aga vaatan, et see postitus veniks muidu pikaks, niiet need jätan järgmise postituse jaoks. Üks asi aga, mida ma Eesti kaltsukates näinud ei ole ja Soomes mitmes poes kohtasin on poe lapsevanker, mis klientidele kasutada on. Väga mugav variant minu arust! Eriti kui pood asub näiteks teisel või kõrgemal korrusel. Igatahes minu arvates oleks see küll midagi, mille peale Eestis ka mõelda võiks.
Ma ei tea, kas keegi teist mäletab, et eelmine aasta Soomes käies kirjutasin ühe kaltsuka eriti nõmedast mängunurgast, mis oli ehitusmaterjalide ja lambikuplite vahel. Mul oli nii hea meel näha, et selles poes on nüüd uus ja tore mängunurk lastele.
 |
| Mängunurk ennem... |
 |
| ... ja nüüd. |
No comments:
Post a Comment