9 fakti minust

Kuigi ma üritan oma blogi hoida võimalikult teemakohase, siis täna teen väikese erandi ja annan natuke rohkem aimu sellest, et kes ma olen. Loodetavasti on teil neid fakte põnev lugeda ja mõne punktiga saate ehk isegi samastuda.

1. Ma kardan helistada. Või õigem on ehk öelda, et see tekitab minus tohutut ebamugavust. Kes mind reaalses elus teab, siis sellele võib see väga veider tunduda, sest igapäevaselt olen ma tohutu latatara ja võin võhivõõrale pool elulugu ära rääkida. Helistades tekib mul aga kramp, niiet isegi hambaarstile aja panemiseks helistades kirjutan paberile: "Tere! Sooviksin endale selleks ja selleks ajaks aega panna."

Üldiselt kipun ma võimalikult palju kõnesi lükkama mehe kohustuste hulka ja neid, mida tema kaela lükata ei anna teen teises toas - kui ma lõpuks helistamiseks julguse kokku saan, siis teen seda teisest toast, sest helistamine nii, et keegi kõrval on, on veel eriti hirmus.

Küll on aga mõned inimesed, kellele ma nüüdseks helistan mingi probleemita: vanemad, mamma, abikaasa. Aga isegi sõbrannale eelistan sms saata helistamise asemel.

Kõigest hoolimata olen ma käinud telefonimüügi töö proovipäeval. Ma ei võtnud küll seda tööd vastu, aga mitte helistamise pärast, vaid põhjusel, et pakutav oli p*sk.

2. Pisikesena olid mu lemmikloomad hiired. Just need kõige tavalisemad koduhiired olid minu silmis kõige armsamad. Hiirte toast püüdmiseks maamajas panid mu vanemad lõksud salaja üles ja võtsid sealt hiired öösel ära, sest vastasel juhul nutsin ma terve mere ja viisin selle hiire laiba kiviaia vahele ning käisin sinna päevi juustu ja piima viimas. Ma olin enam kui kindel, et see hiir käib söömas ja saab terveks.

Natuke suuremana sain ma endale liivahiire ja rotte on mul ka elujooksul 3 olnud.

3. Teine kord kaltsukates käies leian ma midagi, mis vajaks pisut putitamist - kas natuke lühemaks õmblemist või muidu väikest muutust. Ja siis meenuvad mulle põhikoolis endale õmmeldud püksid, mis mahtusid mu isale jalga (ja mu paps ei ole just päris kleenuke poiss) ja olid ühest säärest märgatavalt pikemad.

Eelmise aasta lõpus ostsin ma endale küll õmblusmasina, sest mis need väiksed riiete ümber tegemised siis ära ei ole. Tegelikkuses olen ma ikka üsna kohutav ja masin seisab nurgas, aga väidetavalt on õmblemine õpitav, niiet üks päev...

4. Nuuskamine on jäle, minu jaoks üsna samal skaalal tänavale rõgastava mehega. Lähedased juba teavad, et ma nuuskamise häält jälestan ja hoiatavad ette ning siis ma hoian kõrvu kinni seni.

5. Ma ei saa mehega näod vastamisi magada, sest ma tunnen, et ta hingab kogu hapniku ära. Ma reaalselt hakkan õhku ahmima. Lisaks magame me eraldi tekkidega, sest minul peab tekk jalgade ümber käänatud olema.

6. Suhte esimesed kaks aastat, kui mina veel Saaremaal elasin ja koolis käisin, reisisin ma pea iga nädalavahetus mandrile Raiko juurde hääletades. Muideks ma kohtusin oma abikaasaga nii, et tema mind oma sõpradega tee äärest peale võttis kui koju hääletasin, olin toona 16 ja tema 21. Ja ma never ei luba oma tütrel hääletada!

7. Hääletamislugudest veel, siis kord kui Saaremaalt Viljandisse läksin lõpetasin Ikla piiripunktis. Rekkajuht oli venelane ja mu vene keel ei ole just kiita, küll aga lubas ta mind Viljandi tee otsas maha panna (ta ise sõitiski Lätti). Noh, ilmselgelt me rääkisime teineteisest mööda ja mul õnneks oli oidu Iklas autost maha ronida.

8. Ja kui ma ise juhtumisi autoroolis olen, siis tavapärane on see, et iste on väga ette tõmmatud ja istmesoendus sisse lülitatud ning soojustus näkku puhuma suunatud. Mul peab autot juhtides pigem liiga soe olema, kui et jahe.
Kaarti ma lugeda ei oska, need mõned korrad kui seda teinud olen on lõppenud sarnaselt eelmises punktis kirjeldatule. Jumal tänatud GPSi eest, muidu peaks ma vist alati igale poole poole pikema sõiduaja arvestama.

9. Ma maadlen juba pikemat aega veritsevate igemete probleemiga. Seni ei ole ma abi saanud ei hambaarstilt ega erinevatest spetsiaalsetest hambapastadest. Ainuke, mis olukorda on veidi paremaks teinud on Paradontaxi suuvesi.

Uued ostud: nahast saapad/OOTD: 21.10.2015

Videos mainisin, et sain endale Keila turu kaltsukast saapad (6€). Täisnahast ja ilusti ümber sääre! Kusjuures mul ei ole kunagi olnud saapaid, mis ilusti ümber sääre oleks, niiet neid seelikuga ilus kanda oleks. Vaimustus on kohe nii suur, et ma olen viimased paar päeva seelikut kandnud. Üldiselt mida külmemaks läheb, seda vähem näeb seelikuid-kleite mu seljas ja praeguste ilmadega on see muidu pigem erand. Aga saabaste pildistamisega sai ühtlasi eilne riietus ka üles pildistatud.

P.S! Homme liigun ma Põlva ja Võru suunas ning kui kellelgi oleks soovitusi, millistesse kaltsukatesse kiigata, siis andke kommentaaridesse teada. Ma ei tea kui palju mul laste kõrvalt sekkaritesse kolamiseks aega jääb, aga mõnesse ometi tahaks kiire tiiru teha.

Kaltsukast:

Sall, seelik, saapad: Keila turu kaltsukas

Uued ostud: Paavli sünnipäevanädal ja väike pettumus

Paavli kaltsukas on hetkel sünnipäevanädal, kus iga päev on mingi kaubagrupp soodsam ja igal teemapäeval just seda kaupa eriti palju:

E - ilusad asjad, retrokaup

T - lasteriided -20%

K - naiste- ja meesteriided -20%

N - tekstiil ja raamatud -20%

R - saab endale täringuga allahindluse visata

Mul oli veel alles Raikolt sünnipäevaks saadud Paavli kaltsuka kinkekaarte ja kuigi ma algul plaanisin eile Paavlisse minna, siis asjaolude kokkulangemisel ei jõudnudki, niiet läksin hoopis täna, seda enam, et täna oli naisteriietel soodushinnad ka ja valik tavapärasest suurem.

Kohale jõudsin umbes pool tundi peale avamist, paras sagimine käis ja peaaegu igal vastutuleval naisel oli käru kuhjas täis :) Ise tegin vist rekord kaltsukakülastuse üldse - kaks tundi ühes kaltsukas.

Esimese asjana suundusin vaatama mantleid, kahjuks ühtegi sobivat ei leidnud. Teisena mõtlesin kudumite peale, aga seal ei olnud ka midagi vaadata, kui mantlitest ma vähemalt kahte proovisin, siis kampsunitest ei leidnud ühtegi proovida. Aga see-eest oli jalanõusi täna tohutu valik: kokku kuhjasin kärusse endale sobinutest kahed saapad, ühed lillad kingad, hallid tennised. Tiirutasin seal ühte ja teistpidi, vahepeal tegin riietusruumisin Raianile kerge power snacki. Üsna lõpus leidsin endale imeliuse jope, see oli küll kohe algusest peale kindel valik. Kuna ma tahtsin kogu ostu teha ainult kinkekaartide eest (mõni euro üle oli lubatud, aga otseselt raha eest osta ei plaaninud), siis kogu aeg arvutasin, et mida võtta ja mida jätta. Jope hind oli 20€, aga see on nii ilus ja korralik ja kuna ma arvutasin, et 20% läheb veel maha, siis täitsa OK hind.

!!! Kassas sain aga ebameeldiva üllatuse osaliseks. Kui maksan kinkekaartidega, siis päeva allahindlust ei saa. Lihtsalt nii olla! Mulle tundus see väga veider, sest kinkekaart on ju samaväärne rahaga, jah, kui summa väiksem, siis tagasi tõesti raha ei saa, aga et asja hind on kinkekaardiga makstes teine kui see raha eest ostes oleks?! Facebookis sünnipäeva ürituse juures on neil kirjas, et sünnipäevaallahindlusele kliendikaardi soodustust lisaks ei tule, kinkekaartide kohta küll midagi kirjas pole. Mis nende kinkekaartide point siis on? Järgmine kord võib mees mulle hoopis sularaha siis ümbrikusse panna ja ütelda, et see on kaltsukas shoppamiseks. Igatahes pettusin!

Lõpuks siis valisin uusi olusid arvestades saapad(10€), jope(20€) ja teksad(8€). Kõik on väga ilusad ja korralikud ning saapad sisuliselt uued, aga mõru maik jäi külastusest veidi ikkagi juurde.

Videopostitus: Lastega Keilas

Käisin reedel lastega Keilas ja tegin sellest ühe pisikese väga kodukootud video. Ma ei oska siia juurde mitte midagi kirjutada, eks te ise vaatate ja kritiseerite.

OOTD: 15.10.2015

Ilma pikema jututa eilne riietus. Preili on veel veidi tõbine (lasteaiaga alustamine toimib tavalise seaduspärasuse alusel - nädal lasteaias, kaks kodus), niiet mul on olnud väga kodune nädal. Ma ise naeran, et kaks väikest last võrdub alati üks mittemagav laps, niiet kuigi ma alustasin ühte faktipostitust, siis see ootab veidi veel oma aega. Ma lihtsalt mõtlesin, et vahelduseks oleks tore teile natuke aimu anda, milline ma väljaspool blogis paistvat olen ja mõned võib-olla teistmoodi faktid minust annaks sellest ehk aimu.

Aga riietuse juurde. Kuna eile oli küllalt soe, siis mõtlesin, et viimane aeg seelikud kapist välja otsida. Proovisin ühte ja proovisin teist, miski polnud nagu päris see, aga antud valik tundus võimalikest parim. Lisaks sellele, et jalanõudest kogu aeg puudus on, avastasin, et hädasti oleks külmemaks ajaks kõrge kraega sviitreid vaja. Natuke leevendab seda jalanõude muret asjaolu, et fotol olevad saapad ära parandasin. Jap, ma liimingi lahtiläinud saapatalda ise. Ma ei näe põhjust kingsepale maksta selle eest ~10€ kui terve tuub liimi maksis kaks eurot sentidega.

Kaltsukast:

Sall
Seelik: Keila turu kaltsukas
Tagi: Like Twice

OOTD: 08.10.2015, beebikino

Ma olen väga kehv facebooki jagamistes osaleja. Ma ausalt öeldes väga ei mõista neid inimesi, kelle lehele minnes võibki kerima jääda enne kui mõne muu postituse kui loosimismängu jagamise leiab. Ma ise mõned korrad kvartalis ka mõnes ikka osalen, peamiselt kodu või aiaga seotud loosimistes, aga eile jätsin oma kommentaari Libero beebikas postituse alla ja võitsin beebikino külastuse. Hurrei!

Esimese lapsega ma kordagi beebikinos ei käinud ja ma kahtlustan, et ta ei suudaks praegugi, veidi rohkem kui 2. aastasena, seal terve filmi ajal vastu pidada. Raian on täiesti teistmoodi laps, kes võib vabalt tissi otsa tuttu jääda ja hea meelega seltskonnas viibib. Umbes tunnike vaatas Raian saalis ringi ja enne filmi algust mängis kinoekraani ees põrandal mänguasjadega, siis kustus sülle ära ja filmi lõpus pidin ta ise üles äratama.

Kuna ma ei olnud kunagi varem beebikinos käinud, siis polnud mul õrna aimugi, et kus ma vajadusel mähkmeid vahetada saan, kui palju saalis valgust on ja kas üle filmi kostub hoopis beebikisa. Kuigi ma mähkmeid lapsel vahetama ei pidanud, siis mähkimislaud oli saali ukse taga ja saalis jäeti tuled põlema ning beebikisa ka ei olnud, mõni laps aeg-ajalt natuke häält tegi, aga see oli ka kõik. Meie saalis (lisaks sellele oli samal ajal ka kahes teises saalis beebikino) oli üldse üsna vähe inimesi, ehk kusagil 10 inimest oma lastega. Vaatasin "Paan: Reis Eikunagimaale" ja kuigi ma ei ole üldse selliste kogupere fantaasiafilmide austaja, siis tegelikult oli päris huvitav. Ja Garret Hedlund (mulle küll täiesti tundmatu nimi, aga pean tunnistama, et ma tean ehk kokku 5 näitlejat) on oi kui seksikas! ja kodus välja saada oli tore. Veidi beebinänni sai ka proovimiseks: püreesid ja beebivõimlemise kinkekaart ja Libero mähkmeid jms pudi-padi.

Kaltsukas:
Jalanõud: Paavli kaltsukas
Kott: Balti jaama turg
Jakk: Keila turu kaltsukas
Pluus: Keila turu kaltsukas
Sall: Keila turu kaltsukas

Uued ostud: kleit Paavlist

Eelmises postituses kirjutasin, et osad Paavlist ostetud asjad on veel näitamata. Täna teen algust ja ühte kleiti näitan (8€), siis jääb veel preilile soetatud nuku ja üks minu pluus. Ja kui need ka üles pildistatud saavad, siis on vist aeg uuesti poodi minna :)

Pildistamine läks natuke metsa: enamus pildid tulid udused, Mariette ei olnud mitte kuidagi nõus kaadrist välja astuma ja lisaks oli seal maja ääres üks õnnetu kodutu kiisu, kellele me ennem poest ostetud saia ja pasteeti andsime. Aga kuna ma ei ole kindel, millal mul oleks koos Raikoga aega seda pildistamist uuesti teha, siis valisin kaks pilti näitamiseks ikkagi välja. Lisaks avastasin ma pildistamiseks sättides, et kui riideid, mida selga panna, veel kapist leiab, siis jalanõudega on küll kurb lugu. Algne mõte oli jalga panna tennised ja pigem selline bohotšiki välimus kokku panna, aga nagu öeldud, siis sobivaid jalanõusid polnud. Niiet järgmistel kaltsukate külastustel võtan eesmärgiks eelkõige jalanõude riiuleid revideerida (mitte, et kaltsukates väga see lähen-otsin-konkreetset-asja toimiks).

Kaltsukatest ostmine

Täna tahan kirjutada natuke teisel teemal ja kuigi ajendatud on see mu viimasest Paavli kaltsukast pärinevast ostust, siis etteruttavalt ütlen, et kedagi ma ei süüdista ega näpuga näita. Lugu saab siia kirja pigem selleks, et teie, armsad lugejad, veidi tähelepanelikumad oleksite.

Nimelt ostsin viimane kord Paavlis käies portsu asju (millest ainult teksaseid näidanud olen, õige pea jõuan teiste asjadeni ka), sealhulgas ka imeilusa tumesinise valgete täppidega kleidi. Kergelt vintagehõnguline, mõnusalt lendlev ja piisavalt klassikaline, et minna välja õhtusöögile või parki kergele piknikule. Kõik ilus tore, kuni kodus pilte tehes avastasin, et kõik keskosal olevad õmblused on rebenenud. Kleidi vooder on veniv, aga pealisriie mitte, niiet suure tõenäosusega kärisesid need õmblused veidi, kui keegi kleiti selga proovis. Loomulikult mu enda viga, et poes kõiki õmblusi üle ei kontrollinud enne kleidi eest maksmist. Tavaliselt ma vaatan kaltsukatest ostes asju üsna hoolega, aga vot ei jäänud silma. Kuna kleit ise mulle väga meeldis, siis ma poega ühendust üldse ei võtnud, et kas nad võtaksid kleidi tagasi või pakuksid mingit lahendust hoolimata sellest, et kaltsukad üldiselt kaupa tagasi ei võta (kasutatud riiete e-pood on teine asi).
Läksin hoopis õmbleja juurde, kurtsin mure ära ja lasin õmblused korda teha: nii vooder kui pealisriie võeti lahti, õmblused õmmeldi üle ja tugevduseks, et need enam ei rebeneks, sai veel eraldi riie õmbluste alla (ma ise ei tea õmblemist midagi, aga midagi sellist õmbleja mulle rääkis). Muidugi tegi kogu protsess kleiti mõne cm võrra väiksemaks, aga õnneks oli ennem pisikese varuga ja no nagu naised ikka kogu aeg räägivad, siis mõni kilo on kohe-kohe ära minemas :)

Kui ma oleks aga kleidi algset seisukorda poes märganud, siis aus olles ei oleks ma seda kleiti ostnud. Kleit ise maksis 8€ ja õmblejale tasusin 10€, seega tuli kleidi hinnaks ju tegelikult 18€ ja ka selle raha eest oleksin jätnud kleidi poodi. Küll aga nagu alguses öeldud, ei taha ma kellelegi näpuga näidata, sest selliste rebenenud õmblustega eseme võid sa saada ka uut asja ostes. Ma lihtsalt tahtsin südamele panna, et enne kui ükskõik millises poes asjaga kassasse suundute esemed üle kontrolliksite.

Kas kellelgi on veel juhtunud kaltsukatest ostes (või miks mitte ka tavapoes), et märkamata on jäänud plekk, mis pesus välja ei tule või avastanud kodus, et õmblustest on ese katki või muidu defektiga toode?

OOTD: 22.09.2015

"Abikaasa valikust" jõudis teieni kaks outfiti, mille Raiko mulle kandmiseks kokku pani. Kuigi reedeks valis ta mulle ka riietuse, siis oli ilm vihmane ja nii see üles pildistamata jäigi ning nädalavahetusel olime täielikult remondilainel ja need ei olnud riided, mida ma siinse blogi jaoks näidata tahaks (aga võin saladuskatte all öelda, et kandsin värviplekilisi dresse). Tänasest jätkan jälle enda kokku kombineeritud riietustega, aga kunagi näeb ehk jälle abikaasa valitud riideid ja ma ei jõua ära oodata, et preili veidi vanemaks kasvab ja temaga sama ettevõtmine läbi teha :)

Nii nagu ilmad on täitsa sügiseseks läinud on sama teed läinud ka mu riietused. Kuigi mütsiga pilt siia täna ei jõua, siis oli mul juba mütski peas, see küll rohkem motiveerimaks tõbist preilit enda omagi hoolega peas hoidma. Jakk on eelmise nädala Keila turu kaltsukaleid (10€) ja kuigi Raiko selle peale tõsiselt nina kirtsutab ja "abikaasa valiku" ajal väitis, et seda ei anna mitte millegagi kombineerida, siis mu meelest on see jakk lihtsalt ülivõrdes äge! Litritega varrukad on juba piisavalt silmapaistvad, niiet sobitasin seda võimalikult lihtsate asjadega - valged teksad ja hall pluus. 

Kaltsukast:

Püksid: Humana

Jakk: Keila turu kaltsukas

OOTD: 17.09.2015 - Abikaasa valik

Tundub, et väljakutse, mulle nädal aega riided välja valida, võeti vastu, sest õhtul sigines laua nurgale uus komplekt riideid. Lisaks on näha, et Raiko mu blogipostituse ka hoolega läbi luges, sest tänase riietuse kott oli oletatavasti eilsest postitusest lähtudes erkpunane valitud :) Muidu on väga minulik ja lastega kodus olemiseks (eriti nüüd, kus plika nohuseks jäi ja lasteaiast koju jäi) eriti mõnus riietus, parajalt igapäevane ja mugav, aga siiski silmale ilus vaadata. Aga... Vot koti oleks ma küll järjekordselt teise valinud, oleksin ise hoopis oma mõnusa seljakoti siia juurde valinud. Mu meelest oleks see nahkjakiga perfektne kombo!

Raikolt nurusin ka kommentaari välja, et miks just need riided:

"Järgmine komplekt pidi tulema mugavam, sest eelmise kohta sain kurta, et liiga formaalne ning et jalad hakkasid valutama. Seega vähe mugavam setup tundus ok. Läksin värvi poolest tumedamaks, rohkem Eesti sügist. Punane kott on lihtsalt värvi pärast, sest minu jaoks must ja punane on hea kombinatsioon."

Kaltsukast

Jalanõud

Pluus: Keila turu kaltsukast

Kott: osta.ee

Nahkjakk: Like Twice

OOTD: 16.09.2015 - abikaasa valik

Kes mu blogi facebooki piilumas käib, siis teab, et tänase riietuse valis mulle välja abikaasa. Ma tegelikult tahtsin, et ta teeks seda terve nädala, sest ma ise leian, et üheks päevaks on lihtne riideid valida, eelistades komplekti, mida  ta on varem mu seljas näinud, seitsmeks päevaks erinevat riietust kokku panna aga märksa raskem. Hetkel on see seitse päeva veel läbirääkimisel.

Raiko ise kirjutab oma valiku kohta nii:

"Kui Agnes ütles, et võiksin talle riideid valida, siis koheselt läks peas alarm tööle - LÕKS. See ei lõppe kunagi hästi, kui mingisuguseid riideid valin ning olin kindel, et tõmban oma naisest mõned pisarad välja, kui nö "valed" komplektid valin. Veidi mõtlesin ning hakkasin tajuma, et tegelikult oleks täiesti huvitav enda tähelepanevõimet proovile panna ning proovide imiteerida viisi, kuidas Agnes ennast riidesse paneb. Esimene kostüüm või komplekt sai kokkupandud pluusi järgi. Kõigepealt vaatasin pluusi, mis oleks korralik, poolametlik ja mugav. Peale seda otsisin pükse, mis oli juba keerulisem, kuid kahe vahel oli valida, siis silmale tundus, et need heledamad on mugavamad. Jakiga oli tegelikult lihtne - lihtsalt vaatasin, et ei tekiks liigset kontrasti ning oligi kõik. Kingad lähtusid juba üldisest muljest, mida kostüüm andis - ehk siis poolametlik ning avatum värvitoon, millest siis ka sellised kingad. Korraks mõtlesin musti lahtiseid ja madala kontsaga, kuid tundus, et tähelepanu läheks kõik valesse kohta. Koti valik oli suvaline - lihtsalt must ja väike pidi olema."

Mina oleksin kohe kindlasti valinud teised jalanõud. Kingad ei ole lastega mitte üks teps praktilised. Hommikul on mul ühe käe otsas üks laps ja teise käe otsas turvahällis beebi ja turvahällis beebi kaalub terve varanduse! Ja kui mõni hommik on vaja veel lasteaia hoovis preiiga võidu joosta... Niiet ma oleks valinud kindlasti madalad jalanõud, nii oleks ka kogu riietus minu meelest natuke igapäevasem olnud. Lisaks ei meeldi mulle kontsadega autot juhtida, tavaliselt on mul sel juhul madalad jalanõud autos kaasas.

Teise asjana oleksin ma suure tõenäosusega valinud erksamat värvi koti, et natuke värvi riietusele lisada, sest noh... jakk on beež, püksid on beežid ja kingad on ka kreemikad. 

Kaltsukast:

Jakk: Soome kaltsukast

Pluus: Keila turu kaltsukast

Püksid: Leiupood

Kott: Paide taaskasutuskeskus

OOTD: 15.09.2015

Ma olen täna otseses mõttes nagu orav rattas ringi jooksnud: laps lasteaeda, koju teisega tegelema, siis laps lasteaiast ära, beebivõimlemisse, lastele lõunasöök ja lõunaunne. Lisaks on õhtul lasteaias lastevanemate koosolek, niiet veel üks ring lasteaeda täna ning Mariette seniks vanaema juurde. Igatahes kuna selline paras sagimist täis päev on, siis valisin riietuseks midagi mugavat,et oleks hea beebivõimlemises harjutusi teha, aga samas piisavalt viisakat, et aitaks ka lasteaeda koosolekule minna. Püksid on riidekapis uued, see tähendab eilsest Paavlis käigust, hinnaks oli 6€.

Kaltsukast:

Jalatsid

Kott: Humana

Pluus; Keila turu kaltsukas

Jakk; Keila turu kaltsukas

Püksid: Paavli kaltsukas

OOTD: 09.09.2015, Pimeõhtusöök

Eile oli mul esimene lastevaba õhtu blogiauhindade üritusest saadik. Nimelt sain ma eelmine aasta sünnipäevaks sõbrannalt kingituseks kinkekaardi pimeõhtusöögile ja kui tema mõtles, et saame seda abikaasaga kahekesi nautima minna, siis mina jätsin mehe hoopis lastega koju ja haarasin selle sama sõbranna kaasa.

Pimeõhtusöögid Krua restoranis algasidki eilsega juba kolmandat hooaega. Korraga einestas ühe pika laua taga 20 inimest, et tegemist on pika lauaga sain ma teada alles 2-tunnise õhtusöögi lõpus, ma nimelt olin päris veendunud, et tegemist on L-kujulise lauaga või on inimesed mitmesse lauda paigutatud. Õhtusöök algas eesruumis silmaklappide pähe panekuga, niiet seetõttu ei olnudki mul lauast ega ruumist vähimatki aimu. Pärast väikest tutvustusringi võis silmaklapid eest ära võtta, ruum nimelt oli ka absoluutselt pime. Selline lahendus, et ruum on pime on mu meelest parim, muidu tekib ikka teiste sööjate pärast kohmetus, et kui ma ikka plätserdan või veider olen, siis teised ju näevad ning tekiks kange tahtmine vahepeal klappide alt piiluda. Lisaks oli ilma silmaklappideta natuke vabam ja mugavam olla. Ruum ise oli natuke liiga umbne ja palav, aga kuna kõik õhuavad, kust valgust võiks immitseda on kinni pandud, siis eks see sellest tuligi. Õhtu meelelahutuse ja sujuva vestluse eest hoolitses Julia, kelle jaoks iga õhtusöök on tema nägemispuude tõttu pimeõhtusöök.  Õhtu lõpus saime meie aga näha, kes oli meie naabriks ja milline oli ruum ning milline nägi see maitsev kolmekäiguline õhtusöök välja (minu jaoks oli pearoog natuke liiga vürtsine, oma veepudeli jõin selle kõrvale tühjaks ja magustoiduks oleks ma ka ehk eelistanud pigem üht koogitükki, aga eelroog oli lihtsalt suurepärane).

Ja lõpuks riietusest ka. Mu kindel soov oli kleiti kanda, sest ma ei pidanud imetamise peale mõtlema. Lõpuks jäi sõelale kaks kleiti - üks natuke pidulikum, kuid lühem ja ilma varrukateta ning teine - pigem igapäevasem, kuid see-eest pikem ja varrukatega. Kuigi ilmaga eile vedas, siis õhtud on ikka päris jahedad juba ja valisin ikkagi igapäevasema, mis on soojem. Lohutasin end mõttega, et keegi ei näe, mis mul seljas on ja mustriliselt kleidilt paistab sülle aetud toidust tekkinud plekid vähem välja :)

Kaltsukast:

Kingad

Jakk

Kott: Like Twice

Kleit: Leiupood

OOTD: 31.08.2015

Mõni postitus tagasi kirjutasin enda õel Soomes külas käimisest, siis nüüd tuli tema nädalaks Eestisse. Võtsin lapsed kaasa ja vurasime koos õega nädalaks Saaremaale vanemate juurde "suvitama". Jutumärgid seetõttu, et suveilmadest oli asi üsna kaugel, enamus päevadest sadas vihma ja viimasel hetkel kaasa haaratud lühikesed püksid jäidki kohvrisse. Kõik muu kaasa pakitu leidis aga ohtralt kasutust, sest kui ma ise olen selline, kes ka kaheks päevaks kodust lahkudes suure kohvri kaasa pakib, siis õe pisikesse autosse mahtus lisaks vankritele ja muudele laste ja õe asjadele väga minimaalselt. Niiet riietus, millega Saaremaale sõitsin oli ka üsna üks-ühele outfitiga, millega eile koju naasin.

Ja kuna eile oli mu sünnipäev, siis koju jõudes ootasid mind lilled, tort ja kaks kätt ümber kaela :) Lisaks oli ta mulle vahva mängu ette valmistanud, niiet pidin vihjete järgi maja pealt ülesse leidma Paavli kaltsuka kinkekaardid, kokku 60€ väärtuses, niiet nagu abikaasa ütles, siis isegi kui raha pole, siis kaltsukatesse saan ikka. Ettenägelikult on need 5euroste kinkekaartidena, nii ei teki olukorda, kus peaksin asju lihtsalt ostma, et mingi suurem summa kokku saada, sest nagu kinkekaartidega ikka, siis väiksema summa puhul raha tagasi ei saa. Millal ma esimese käigu ette võtan, ma veel ei tea, aga arvatavasti peale seda, kui olen lasteriietes suurema sorteerimise teinud. Siis saan üleliigse Paavlisse viia, sest nad võtavad ka riideid vastu ja arvatavasti on lastele ka ühtteist soojemat juurde vaja. Sellest aga mõni teine kord :)

Kaltsukast:

Püksid: Leiupood

Jalanõud: Paavli kaltsukas

Pluus: Paavli kaltsukas

Pintsak: Soome kaltsukast

Kott: Keskväljak 12a, Keila

Kaltsukas: Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskus (Haapsalu mnt 57d, Keila)

Pood: Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskus
Asukoht: Haapsalu mnt 57d, Keila (tehnoülevaatuse kõrval)
Avatud: T-R 10.00-18.00, L 10.00-15.00
Maksmine: sularahas

Poe facebook

Veebruaris avas oma uksed Keila Kirbukas&Taasksutuskeskus, mis on ainuke sellise kontseptsiooniga pood Keilas ning ka linna suurim sekkar - boksirenti pakkuv kaltsukas, vahendustasuga müük ning lisaks on poel ka enda kaup, niiet kui inimesed ise kaupa müüki ei peaks tooma, siis pood sellest veel tühjaks ei jää. Seda viimast ma aga ei usu, sest seni on boksidele pigem järjekord või heal juhul on kolmekümnest boksist mõni vaba. Samuti saab poodi ära anda riideid, jalanõusid, mänguasju jms - mul endal on küll kordi ära andmiseks mõeldud kott voodi all kuid seisnud, sest Keilast Tallinna sõites olen unustanud selle ühtlasi kaasa võtta.

Kui inimene rendib boksi, siis tal on õigus müüa seal kõike, mida soovib ja enda valitud hinnaga. nii leiabki paarikümne sendi eest müüdavat kui paarikümne euro eest müügis olevaid  esemeid, poel on ka korv tasuta võtmiseks asjadega. Sama erinev on ka müüki toodud kaup, erinevate stiilide esindatus on bokse rentivate kaltsukate suurimaks plussiks minu silmis.

Lisaks riietele, aksessuaaridele, jalanõudele ja muule sellisele tüüpilisele on poel eraldi ruum vahendustasuga müügis olevate rataste, lastevankrite, turvahällide, söötmistoolidega. Mööbel on paigutatud poe tagaosasse, kus on laiad uksed, niiet eriti hea on transporti korraldada, mitte ei pea stangede vahel kapikesega nikerdama.

Mehe, kes riideid shopata ei soovi saab leti juures olevale tumbale istuma jätta või siis hoopis poe tagaosas olevat külmkappi või mõnda muud tehnikat uurima suunata või nagu mina teen, siis lapsele poes järgi jooksma, sest mängunurka neil kahjuks pole, aga vankriga mahub õnneks ilusti liikuma. Väikeseks miinuseks on ka kaardimakse puudumine, aga kohe üle Rõõmu kaubamaja parkla on pangaautomaadid olemas.

Pood on kohalike seas väga hästi omaks võetud: "Endiselt iga päev kuuleme positiivset tagasisidet. Inimestele meeldib, et saavad ise müüki tuua, osta ja tootevalik on mitmekesine." 

Sekkarileiud facebookist leiab mõnesid siia mitte jõudnud pilte lisaks.

OOTD: 21.08.2015

Mu algne mõte oli selga panna oma pitsist lühikesed püksid, aga enne kodust väljumist avastasin jalalt eriti tobeda sääse või mõnu muu putuka hammustuse ja see suur punane kupp häiris mind nii palju, et vahetasin lühikesed püksid maani seeliku vastu.  Ma kipun putukahammustuste suhtes üsna tundlik olema, niiet enamasti lähevad need mul suureks ja punaseks ja sügelevad hullumoodi.

Mariette kleit on tegelikult ostetud jõuludeks, aga ta on üsna kribu, niiet mahub veel ilusti selga.

Raiko ütles esimest pilti nähes, et olen selle pildi peal ehtne ema. Täpsustust ma ei saanud, aga alles esmaspäeval Raianiga ortopeedil käies imestas arst, et mul on 2 last ja uuris kahtlevalt mu vanust. Ütles, et näen välja nagu oleksin 17-18. Nüüd siis tean, miks need hukkamõistvad pilgud tänavatel, kui lastega jalutamas olen, inimesed lihtsalt eeldavad et ma olen teismeline hariduseta kahe lapse ema.

*See viimane on kirjutatud läbi kerge huumoriprisma, keegi midagi otseselt ette heitma pole tulnud, aga teinekord ma kergeid pilke siiski tajun.

Kaltsukast:
Pluus: Keila turu kaltsukas
Seelik: Soome kaltsukast
Mariette kleit: Keila turu kaltsukas
Mariette kingad: Keila turu kaltsukas

Uued ostud: kaltsukad Soomes

Lisaks riietusele tahtsin oma Soomes käimisest veel rääkida kahest kaltsukast - mul oli kindel plaan vähemalt ühte kaltsukasse jõuda ja need kaks jäid teel õe juurde põhimõtteliselt tee äärde. Silte nägime isegi rohkem, aga ma ei tahtnud ka liialt suurt osa shoppamisele kulutada, vaid jätta ka aega õe juures vaikselt jalutamiseks ja jutustamiseks, mul oli ju nii lühike reis.

Esimene kaltsukas oli Lohjan Keskuskirpputori. Tohtu suur kaltsukas, kokku 186 boksi, lisaks mitu vahekäiku mööblit (peamiselt vanaaegset ja tegelikult täitsa mõistliku hinnaga). Mööbli osast ma hoidsin heaga eemale, sest ma ei tahtnud endale üldse mingit kiusatust tekitada, pealegi olin ma Soomes ilma autota ja mingi vanaaegse mööblitüki jaoks polnud ka vaba raha. Aga mulle nii meeldib vana mööbel, kusjuures üks päev just rääkisime kodus mehega, et meil on ainult kaks uuena ostetud mööblitükki terves majas! - voodi ja riiul. Aga nüüd tagasi kaltsuka juurde...

Lasteriiete valik oli hea, palju oli väga korralikke kombekaid, nii õhukesemaid kui paksemaid, ja täitsa normaalse hinnaga, naisteriiete valik oli aga pigem niru. Ses suhtes, et asju oli palju, aga hinnad kippusid pigem üsna krõbedad olema ja peamiselt oli igast T-särke ja pusasi ja dresse, viisakamaid riideid tuli tikutulega taga otsida. Samuti oli üllataval kombel üsna vähe mänguasju, just selliseid suuremaid: nukuvankrid, rattad, suured kaisukad, pealeistutavad autod jne, mis meie suuremates bokse rentivates kaltsukates üsna tavapärased on. Lisaks oli igast vanasid klaase, topse jms pudi-padi üsna palju. Pean muidugi ausalt tõdema, et ma mõnda kitsamasse vahesse üldse ei kiiganud ja 186 boksi ükshaaval läbi ei lapanud.

Kui ma nüüd nende kodulehelt õigesti välja lugesin siis 7 müügipäeva maksab 25€, siis see on ju sama hinnatase, mis meil Eestiski ja nüüd tuleb tüüpilise eestlase hala, aga palgad Soomes...!

Mina ostsin sealt poest endale ühe jaki, mis on nii ägeda kiiksuga, nimelt saab eest lukku kinnitada kahes variandis - ehk vastavalt sellele kui "paks" ma parajasti olen :) Ma polegi ennem ühelgi riidel sellist varianti näinud, geniaalne ju. Hind oli kaltsuka jaoks natuke palju, 13€, niiet ma veidi aega kaalusin, kas võtta või jätta, aga ma lohutasin et kui nüüd kunagi kontoritöö peaksin saama, siis mul on pool kappi juba sobivat riietust täis ja see on lihtsalt üks lisa investeering, mis pealegi "paksul päeval" selga läheb. Lisaks Mariettele kiisu pildiga T-särgi, 3€, ja Raianile 3 bodi, 0.50€/tk.

Teine kaltsukas oli samuti bokse rentiv sekkar, nime kahjuks ühelgi fotol ei ole, aga aadressiks on Paloilmoitin 2. Veidi väiksem kui esimene kaltsukas, aga see-eest palju parema kaubavalikuga ja hinnatase oli ka tunduvalt sõbralikum ja poekäruga mahtus normaalselt liikuma, isegi kaardimakse oli (poekäru ja kaardimakse oli esimeses ka). Poekäru on suurtes kaltsukates üldse üks ütlemata äge asi (eriti kui beebi kaasas on, siis on nii hea teda natukeseks turvahälliga sinna sisse tõsta või suuremana istuma panna ja lisaks kõik proovitav kraam).  Lisaks oli sellel kaltsukas õues hästi hubane ja mõnus terass laudade-toolidega, kuigi nad müüsid vist ainult limonaadi, kohvi ja shokolaadi, mingit koogikest kindlasti polnud, aga mõte sõbrannaga kaltsukasse minna ja siis ühtlasi terassil teed juua tundub küll armas.

Siit sain endale maani vanaroosa pitsseeliku, millel on taga lõhik, 6.50€ ja valge pintsaku, 4€, millel on küll krael imepisike plekk, aga ma ise usun, et tuleb pesus välja (või häda pärast varjan prossiga).

Kas te seda lastenurga fotot nägite? Ütlus "hea, et midagi on" siin küll ei kehti - lisaks sellele, et see lampi ehitusmaterjalide, klaasist lambikuplite, metallist torude jms segamini on, oli see veel räpane ka. Ma ei tea, mis sellel poel arus oli! Loogiline oleks see riiul sealt ära võtta ja vaba nurk mängunurgaks teha, praegusel kujul täiesti absurd ja ohtlik.

Pireti pulmad

Mul on ootamas teine postitus mu Soomes käimisest, aga lükkan selle homsesse, sest täna tahan midagi rahvuslikumat näidata. Riietus, millega mais ühe oma parima sõbranna pulmas käisin on selleks ideaalne - sini-must-valge ja rahvusliku tikandiga vöö!

Minu pulmavärviks oli kollane ja Piret tuli imeilusalt kollases kleidis, minu jaoks oli loogiline, et mina tema pulmas tema pulmavärvile vastavalt riietun. Sinist kleiti, milles imetada ka õnnestuks, sest Raian oli toona 3-nädalane ja me võtsime ta kaasa, oli pea võimatu leida. Seda enam, et ma olin just sünnitanud ja ilma proovimata ei tahtnud ka kuidagi osta ja erilist aega poodides käia ka polnud. Ja tegelikult oli mul soov kasutatud kleit leida, enne sünnitust käisin siiski ka suuremates kaubanduskeskustes ringi, aga tulutult. Niiet pisikese beebiga sihtisin pärast peamiselt Keila kaltsukaid. 

Lõpuks leidsin Keila Komisjonipoest (Keskväljak 13, Keila) ühe maani pitsist seeliku. Mulle küll veidi liiga pikk, aga kõrged kontsad aitasid välja. See ei olnud sugugi see, mis mul algselt mõttes olnud oli ja ostsin ta tagavaraks, kui enam midagi muud ei leia ja noh, ei leidnudki. Seeliku kombineerisin valge pluusiga, seelikule vöö, et kogu komplektile natuke särtsu anda, tekitasin ise (siiski emme öösel enne pulmapäeva) ja jalga läksid mustad kingad.

Kaltsukast:

Pluus: Keila turu väliletid

Seelik: Keila Komisjonipood

OOTD: 14.08.2015-15.08.2015

Sekkarileiud facebooki lehel ma juba hõiskasin oma Soome reisist. Mu õde kolis Soome pärast keskkooli ning läks sinna edasi õppima. Nüüdseks elab ta seal juba üheksandat aastat ja mina olen nende aastate jooksul talle piinlikult vähe külla jõudnud. Sel aastal küll veidi rohkem, see tähendab teist korda, aga enne seda ma ei jõudnud sinna mitu aastat. Kuna laevas kahe väikese lapsega oleks üksinda päris keeruline, sest kahene on just selline paras, kes kõike näppida tahab ja igale poole minna, siis reisisin ainult beebiga ja suurem laps jäi koju. Nii oligi mul poolteist päeva täielikku puhkust. Pilte on mul reisist paras ports, mida ja kui palju ma blogisse lisan ma veel ei tea, aga täna toon teieni oma kahe päeva riietuse.

Ma lootsin heale ilmale ja väga soojalt ei pakkinud, sest vajadusel saab alati õe riidekappi rüüstama minna (ühed püksid saingi endale, mida õe kodus ta pisikesel aiamaal nokitsemiseks kasutasin, niiet vähene pagas tasus end igati ära) ja ilmaga mul ka vedas - mõlemal päeval oli ilus päikseline ilm. Muus osas arvestasin riiete valikul, et mul oleks hea laevas imetada, piisavalt mugav (eriti jalanõude valikul) ja et vajadusel oleks kaks komplekti omavahel kombineeritavad. Nii esimese riietuse pluus kui teise riietuse seelik on viimasest Keila turu ostutuurist, ma lihtsalt kibelesin neid kandma ja teile seljas pilte näitama. Ja ma jätkuvalt lihtsalt armastan seda seelikut!

Kaltsukast:

Pluus: Keila turu kaltsukas

Püksid: Humana

Kaltsukast:
T-särk: Keila Sõbralt Sõbrale
Seelik: Keila turu kaltsukas