Ma ei ole selline inimene, kes ennast 10 minutiga valmis saaks. Olgem ausad, mul läheb enamasti isegi pesemisele rohkem aega - mulle meeldib pikalt vannis mõnuleda koos raamatu ja snäkitaldrikuga. Noh ja siis ühtlasi pesta ka. Isegi siis kui mul on mõni konkreetne üritus või sündmus ette teada ja ma olen varem riietuse valmis vaadanud, siis kipun viimasel hetkel ikka leidma, et peaks midagi muud selga panema. Niiet lõpuks on tuba välimuselt nagu oleks meil vargad käinud ja mina ajagraafikuga totaalselt jännis. Seega kui Raiko täna ütles, et tal on vaja korra Kohilas käia ja kas ma tahan kaasa tulla, siis jäin ma hetkeks kõhklema. Mulle aga suure suuga lubati, et seal on vähemalt üks kaltsukas ka. Noh, olin müüdud! Ja see omakorda tähendas kümne minutiga mullastest õueriietest normaalseks vahetamist. Õnneks on mõned esemed, millele saab alati kindel olla ja kuna ilm ka lõpuks päiksega veidi helgem oli, siis valisingi pitsilise roosa kleidi ja selle peale maskuliinsema tagi. Meigini ei jõudnud, niiet päikseprillid lükkasin ninale ja sõrmedega tõmbasin juustest läbi. Raianiga oli lihtsam - tema tuli täpselt nii nagu ta õues oli.
Muideks, kaltsukas oli Kohilas täitsa olemas, lausa kaks. Aga nagu paljud teisedki kaltsukad esmaspäeviti, olid need mõlemad kinni. Niiet lisan oma kunagi-külastan-nimekirja.
Kaltsukast:
Kleit: Keila turu kaltsukas
Tagi: Like Twice
No comments:
Post a Comment