OOTD

Pilte ühest soojast pühapäevast septembri alguses, kui sai perega üks vahva päev Nõmmel veedetud. Mariette avastas sellel päeval enda jaoks pihlakamarjad, nüüd iga kord kui pihlakast mööda jalutame nõuab preili valjuhäälselt välja sirutatud käega puu all marju. 

Kaltsukast:
Tuunika: Leiupood
Retuusid: Kalevi kirbukas
Jalatsid: Leiu2
Kott: Balti jaama turg

OOTD: Lace shorts

Mul on hea meel, et ilmad jahedamaks läksid, sest tööl on palavaga raske ja vähe napimat riietust ka kanda ei või. Seda viimast ma õppisin muidugi raskel moel ehk kui esimest korda need väga soojad ilmad tulid läksin tööle lühikeste pükstega, kohe palju mugavam oli olla. Aga... Mõne aja pärast tuli eestöötaja ja küsis, kas mul kapis vahetuspükse on ja veidi pärast teda tuli tiimivanem ja ütles, et tänane päev ole siis lõpuni, aga enam ära küll nii lühkeste pükstega tööle tule. Selgituseks, et ei olnud sugugi selline paar, et kannikad välja paistaks, vaid tavalised viisakad püksid ja lisaks käib tööl riietuse peale veel pikem kaitsepõll. Olen ka päris kindel, et sellist punkti ei ole ka sisekorraeeskirjades. Seega põhjus, miks lühikesed püksid keelatud on jäigi teadmata, sest keegi ei põhjendanud ka. Ega midagi, lasin mehel endale töö juurde pikad teksad tuua.

Aga vabal ajal saab lühikesi pükse kanda küll. Need pitspüksid on neile, kes blogi facebooki jälgivad juba tuttavad. Ostetud on Leiupoest ja maksid 4.90€. Suveilmad hakkavad vaikselt otsa saama, aga kampsuni ja madalate saabastega annab veel sügiselgi kanda. Mina kombineerisin need õhulise pluusi ja beežide kingadega. Käekoti jätsin üldse koju, vaid kasutasin hoopis rahakotti, kuhu telefon ka ära mahub.

Kaltsukast:
Lühikesed püksid: Leiupood
Pluus: Rõõmus Kirbukas Keilas

Kaltsukas: LEIU2 (Paldiski mnt 77, Tallinn)

Koht: LEIU2

Asukoht: Paldiski mnt 77, Tallinn

Avatud: T-R 11-18, L 10-14

Maksmine: sularaha, kaardimakse

Mais avas Leiupood enda teise poe - LEIU2. Tallinnasse sõidan ma peamiselt mõõda Paldiski maanteed, niiet olin tegelikult mitu korda poe silti silmanud, aga alles nüüd jõudsin poodi sisse. Minu jaoks on asukoht väga hea ja hakkan nende kahest poest just viimast eelistama. Lisaks on selle poe ees ka klientidele paar parkimiskohta ja peale trepi ka kaldtee, niiet lapsevankriga on super ligipääs. Ka sees on ruumi ja avarust, mis on lihtsalt silmale ilus vaadata ja endale mugav, rääkimata lapsevankriga liikumisest. Samuti on neil armas mängunurk lastele, mis on kaltsukates üsna harv nähtus.

Kaubavalikust leiab riideid, jalanõusid ja kotte kogu perele, kuid peamine rõhk on siiski naistele mõeldud kaubal (juhuuu!). Oma facebookis reklaamivad nad, et hinnad on kuni 10€. Üle otseselt ei kontrollinud, aga ükski minu ostetud ega proovitud asi üle selle küll ei olnud, niiet peab paika. Kaup on nagu Leiupoeski ilus, puhas ja kaasaegne, ruumid puhtad ja müüja meeldiv. Proovimine on mugav ja lihtne, kabiine on lausa kaks. Muideks, poodide omanikeks on üks armas abielupaar ja kui Tartu maantee omas on müüjaks naine, siis Paldiski maantee poes ta abikaasa. Äärmiselt armas meesterahvas, kuid ärge kartke, ei hakka ta ise teile kaupa peale pressima või muidu tüütama. 

Minu arvustust nende esimesest poest saab lugada SIIT.

Poe facebook, kus uuel kaubavalikul ja poe tegemistel silma peal hoida asub SIIN.

Kui keegi veel aru ei saanud, siis soovitan kahe käega seda poodi! Ise hakkan sinna küll kergesti sattuma.

Kas teist keegi on seal juba käinud? Kuidas meeldis?

OOTD: 10.08.2014

Lisaks sellele, et eile Telliskivi kirbukal seljakotte kandvad inimesed silma jäid, märkasin ka tumedaks võõbatud huuli. Ja tundsin kerget kahetsust, et ei olnud ise huulepulka kaasa võtnud. Täna sai viga parandatud!

Pildid on tehtud Merekeskuse ees, mille teisel korrusel üleeile avati uus kirbukas - Mega kirbukas. Praegu on pood enamuses tühi ja osta polnud midagi. Usun, et lähen kuskil kuu aja pärast uuesti vaatama, kas olukord on parem.

Kaltsukast:
T-särk: Sõbralt Sõbrale
Kott: Mikumardi (Uus tänav 7, Keila)
Kingad: Leiu2 (Paldiski mnt 77, Tallinn)

Uued ostud: backpack

Soov ühte seljakotti omada ei tulnud algselt mitte selle aina kasvavast populaarsusest, vaid praktilisest vajadusest. Mitte, et mu meelest iga uus ost praktiline vajadus ei oleks - vähemalt nii räägin ma endale ja abikaasale.

Ma käin tööl rattaga ja seni kasutasin veidi suuremat üleõlakotti, mis aga aeg-ajalt kippus nurkapidi tagaratta vastu minema. Tegelikult on mul üks eriti mõnus nõukaaegne mündirohekas turisti jalgratas (ka kaltsukaleid!), mis hetkel küll ootab nokitsemist kuuri all, aga ma juba vaimusilmas kujutan ette, kuidas tal on ees uhke punutud korv ja siis ei pea ma üldse muretsema, mis kotti kanda. Seni aga käin uhkelt ringi oma seljakotiga.

Balti jaama turu kaltsukast 4.50€

Sattusin paar päeva tagasi vaatama tänavamoe pilte käekottidest ja mind pani veidi hämmastama seal loo all olnud kommentaar: "see seljakoti teema tundub veel veits võõras. ise ei kannaks veel.". Mulle tundub küll, et seljakotid on inimeste südamed vallutanud, täna Telliskivi kibukal võis näha neid päris mõnusas koguses - nii inimeste seljas, näpu otsas kui müügilettidel.

Kuidas teile tundub - kas seljakotid on juba massimoodi jõudnud või ikka veel esimestele julgetele? Kas ise kannate seljakotti?

P.S! Olete ehk märganud, et viimased postitused on ainult eesti keeles. Ma ei tundnud, et mu inglise keel oleks piisavalt hea ja seetõttu lasin aeg-ajalt sõbrannal või mehel tõlkida või ingliskeelne tekst üle vaadata. Kakskeelsena hoidsin blogi peamiselt mõne välismaa tuttava jaoks, kes on siinse pesa alalised lugejad ja seega vaagisin otsust üsna pikalt. Nüüd on positamine tunduvalt kiirem, mis tähendab, et ma jõuan tihedamini postitada.

Pulmaeri: OOTD - järgmine päev

Ei naisevõtt pole naljaasi ega mehele minek pole rehele minek!

Blogist võib leida nüüd mõnda aega pulmateemalisi postitusi, aga neid ikka võimalikult taaskasutuse võtmes. Ma ei kavatse jagada kõige isiklikumaid hetki siia blogisse, kuid killukesi oma maagilisest päevast siiski.

Nagu pealkiri ütleb, siis tänane postitus tuleb pulmale järgnenud päeva riietusest, kus kandsin oma ema pulmakleiti ja jah, ta kleit ei olnud ei valge ega maani, vaid tema soov oli kleit, mida ka hiljem kanda. 

Minu algne mõte oli kanda järgmine päev kollast kleiti, mis mul kapis juba olemas oli, aga kevadel suurpuhastuse ajal riidekappe sorteerides proovisin ema kleiti ja ta pakkus välja, et ehk tahaksin järgmisel päeval tema kleiti kanda.

Kleidi suurim miinus on see, et see paistab läbi ja vajab aluskleiti, lisaks peab kindlasti täiendama ehetega, et üldmulje liiga pruun ja igav ei oleks.

OOTD - 26.07.2014

Täna oli paras shoppamise päev, mis algas üle pika aja Telliskivi kirbuturuga. Ei tea, kas asi on kuumuses või lihtsalt inimsed naudivad suve, aga pole ammu nii tühja kirbukat näinud - ei müüjate ega ostjate osas. Minu meelest polnud ka tänane kaup suurem asi. Leidsin küll ühe ägeda osaliselt teksast jaki, aga käistest lühike, nii ei ostnudki sealt täna midagi.

Pärast sai Rocca Al Mares käidud. Otsisin endale pulmakleidi alla ilusat pesukompleti ja poes müüja tuleb uurib, et kas saab aidata. Räägin ära, mida otsin ja natukese aja pärast müüja küsib. "Kas E-korv jääb suureks?" Vastan veidi tigedalt, et ilmselgelt. Natuke liiga hilja taipan, et küsimus oli hoopis B-korvi kohta.

Tänase riietuse kombineerimist alustasin mustast õhuliselt pluusist. Mu õlad on viimasel ajal üsna palju päikest saanud ja tahtsin, et nad täna kaetud oleksid, aga ei tahtnud midagi paksust kangast ka selle palavusega kanda. See pluus on aga mõnusalt õhuke. Juurde lisasin sinise maksiseeliku ja mugavust silmas pidades üleõla koti.

Kaltsukast:
Pluus: Keila turu kaltsukas
Kott: Paavli kaltsukas

OOTD: 12.07 -13.07.2014

Sõitsin eile Saaremaale suguvõsa kokkutulekule ja kui selliseid üritusi üldjuhul peetakse igavateks keskealiste ja eakamate üritusteks, siis mul oli väga vahva. Kui muutunud inimesed on - nägin neist osasi viimati kümme aastat tagasi, ma oleks võinud neist osadest vabalt tänaval mööda kõndida.

Kõik oli suurepärane, inimesed olid võtnud endale aega ja nautisid ilma ning seltskonda, imemiatsvat sööki ja koduõlut. Ilm muidugi oli nii hea, et ma üldse ei tundnudki, et päike väga võtnud oleks ja sain veidi liiga. Õnneks valisin riietuseks maksikleidi, niiet suures osas olin siiski kaetud. Kusjuures see on esimene kord kui seda kleiti pärast rasedust kannan. Rasedana on maksikleidid üks mugavaimad valikuid, kui mehe T-särk välja jätta ja lõpuks seostuski see kleit mulle rasedusega ja nüüd muutkui seisis kapis, niiet oli viimane aeg ta jälle aktiivsesse kasutusse võtta.

Täna tegime veel enne mandrile tagasi sõitmist kiire tiiru Kuressaarde ja selle lähiümbrusesse. Käisime vaatamas Pihtla mõisa. Ma tahtsin osa pulmapiltidest seal pildistada, aga nüüd olen kahtleval seisukohal. Maja välimus annab küll aimu hoone endisest suursugususest, aga seest on asi hullemas seisukorras kui arvasin ja ma ei ole kindel, kas päris nii suureks ronimiseks pulmakleidiga valmis olen. Elukaaslane juba manas mulle ette musta stsenaariumi, kuidas ma pulmapäeval seal vanas mõisas ringi ronin, kleidi ära rikun ja siis närvitsen.

Tänase riietuse valisin selle järgi, et eile liialt päikest saanud õlad kaetud jääksid. Ainuke pluus, mis selleks sobis oli õelt tema kapi suurpuhastuse käigus saadud suvine tikanditega H&Mi pluus. Kui ma oleks laulupeole läinud, siis see pluus oleks olnud mu kindel valik.

Kaltsukast:
Maksikleit: Leiupood (Tartu mnt 64, Tallinn)
Kott: Hilbukas (Haapsalu mnt 31, Keila)

OOTD - 07.07.2014

Pealkiri on tegelikult vale, sest tööl käin ma jätkuvalt teksad-ja-T-särk komboga, aga seda enam tahtsin õhtul end naiselikuna tunda ning otsustasin kontsade ja seeliku kasuks. Pealegi sai täna kolm vahvat aastat blogimist täis ja see on üht veidi pidulikumat outfiti väärt küll! Lisaks riietusin täiesti juhuslikult varbast-pealaeni kaltsukaleidudesse.

P.S! Mis aga postituste hõredusse puutub, siis aktiivsem olen blogi facebookis, aga peale augusti algust hakkab ka siin jälle kiirem elu peale. Seni aga teen veel viimaseid ettevalmistusi oma ilusaks pulmapäevaks.

My outfit for work is jeans and T-shirt, so I imagined half day what to wear after work while going in Tallinn. A my everyday outfit at work is really simple and practical I was craving for feminine clothes. And today is my blog birthday - 3 years since first post, so outfit was perfect for so important day. 
Funny coincidence that I was wearing from head to toe thrifted items!
About blogging quite rarely hear lately, don´t worry, I start blogging more in August again. Until that I have some last wedding preparations to do.

Kaltukast/ thrifted:
Kingad/ shoes: Telliskivi kirbuturg
Seelik/ skirt: Misjoni kaubad Keilas
Pluus/ blouse: Komisjonipood KOMKA
Kott/ bag: Paavli kaltsukas

Eesti Loomakaitse Seltsi PopUp poe üritus

Sain kutse Eesti Loomakaitse Seltsi PopUp poes toimuvale üritusele. Mäletan, et eelmine blogijatele mõeldud üritus, kuhu kutse sain, oli umbes 2 nädalat peale lapse sündi ja ausalt öeldes, nägin ma seda kutset nii nädal aega peale ürituse toimumist, seega olin ma nüüdse kutse üle väga põnevil.

Eesti Loomakaitse Seltsi PopUp pood on ajutine kaltsukas (juuni lõpuni), kus kogu kaup on annetatud. Nad võtavad ka praegu veel asju vastu, niiet kui kellelgi on midagi üleliigset, mis on korralik, siis võite väga vabalt need asjad sinna viia. Lisaks riietele ja jalanõudele leiab neilt ehteid, aga ka käsitööd ja erinevaid raamatuid. Pood ei ole väga suur ja mu esimene kaltsukavalik Tallinnas kindlasti ei oleks, aga kogu tulu läheb loomade hüvanguks ja see muudab palju.
Poe facebooki leiab SIIT.

Üritusest rääkides, siis tegemist oli pisikese üritusega, mis oli mõeldud mõnedele blogijatele ja nende kaaslastele, mina kutsusin kaasa enda sõbranna Pireti. Küll aga oli minu jaoks natuke segane ürituse sihtgrupp. Miks peaks nö tavalisele blogijale Loomakaitse Seltsi tegevus suuremal määral korda minema. Hiljem hakkasin mõtlema, et tegelikult olid kutsutud ju väga teadlikult valitud: mina kirjutan kaltsukatest, ka Marianni blogis on päris mitu korda kaltsukatest juttu olnud, Merje on seltsi vabatahtlik, Triinu Liis on suur loomasõber, kellel kodus mitmeid loomi jne.

Gerttu, Eesti Loomakaitseseltsi vabatahtlik, oli ürituse peamine korraldaja ja alustuseks rääkis natuke pikemalt seltsi tööst ja nende põhimõtetest. Gerttu puhul on tegemist äärmiselt sooja inimesega, kes tegutseb Eesti Loomakaitses tõelise innuga.
Riietust valides oli mu ainukeseks mõtteks kleit, kanna esmaspäevast reedeni tööl pükse ja needki võivad minimaalselt põlvedeni olla. Niiet mul oli suur soov end natuke naiselikumana tunda. Üldmulje värvilisemaks muutmiseks lisasin muidu roosakale-beežikale komplektile kollase pintsaku.

I was invited to a small bloggers' event. It took place in thrift store that belongs to Estonian Society for the Protection of Animals. All items in store are donated, you can find there clothes, bags, shoes, but also handicraft, jewelry and books. Store is open until the end of June. In Tallinn it wouldn't  be my first thrift store choice, but all profit will be used for helping animals and for me it is a reason to buy from there. Also I plan to look though my closet and donate some items I don´t need anymore.

Kaltsukast/ from second hand:
Pintsak/ blazer: Telliskivi kirbuturg
Kleit/ dress: Keila turu kaltsukas 

Nädalavahetus Saaremaal

Veetsin nädalavahetuse Saaremaal ja nagu ikka, siis aeg läheb seal nii kiiresti - enamasti ongi päris tihe päevakava, sest tahan külla jõuda Mammale ja ideaalis ka Kuressaares klassiõele, soovin võtta aega külateedel jalutamiseks ja looduse imetlemiseks. Juba Saaremaale minnes tean, et lahkun sealt kilo-kaks raskemana, sest eks ta paras söögiorgia ole, vanemad varuvad ekstra minu lemmiktoite selleks ajaks.

Tüüpilisi outfiti pilte mul nädalavahetusest ei ole, kuigi oleks võinud teha, sest emal on nii ilusad õitsevad lillepeenrad ja põõsad ning armsad kiviaiad, mis oleks ideaalseks taustaks jäänud. Aga selle taksidega pluusi, mille eelvaate facebookist leidis, näete ära. Rannas tuule käes olen ma sellega küll fotol nii vähemalt 5 kilo raskem muidugi. Lisaks näeb mõnda fotot Kuressaarest ja selle lähiümbrusest ja lapsega foto on vanemate juures tehtud.

I spent weekend in Saaremaa, visited my family. Like usual time just flies away there - I always visit my granny and I try to have a cup of tea with my friend from gymnasium. I also like to have time for long walk in the countryside and just enjoy this beautiful nature.

I don´t have typical outfit pictures from this weekend, but I have some nature photos I want to share with you.