Manjana kirjutas pika postituse keskkonnateadlikust käitumisest. Ma lugesin ta postitust ja mõtlesin, et ohoo, ma olen vist ka keskmisest eestlasest teadlikum, ma ju ikkagi ohtralt tegelen taaskasutamisega ja sorteerin prügi. Siis võtan aga lahi Nullkulu blogi ja tõmban oma illusioonile vee peale (ja olgugi, et kõnekäänd, siis näe, juba raiskan vett).
Prügi sorteerime me kodus küll ja seda, et me prahti maha ei viska pole mõtet rääkidagi. Isegi mu kolme aastane preili teab, et need, kes prügi maha viskavad on rumalad (ja just täna arenguvestlusest lugesin, et laps oli öelnud, et prügi ei tohi maha visata, sest muidu võib selle peal libiseda).
 |
| Üks pilt meie kodust maja ostes. Nüüdseks on saanud sellest ruumist osa meie elutoast. |
Millega jõuamegi pesu pesemiseni. Ma üritan pesu pesta pigem nädalavahetusel kui elekter on odavam, lisaks ei viitsi ma tööpäeva õhtul neid 110 laste väikest sokikest riputada kuivama. Nädalas tuleb tavaliselt 2-3 masinatäit (tuleks ehk rohkem, aga kuivatamispind saab otsa), peamiselt laste riided, sest neile lihtsalt läheb pidevalt midagi riietele. Tavaliselt pesen mingi igapäevaseks pesuks mõeldud programmiga, mis on tavaprogrammist lühem ja säästlikum. Enda pesemise suhtes ma olen küll raiskaja. Mulle meeldib vannis käia ja isegi kui dušši all pesen, siis selline 5 minuti pesija pole ma ikka, niiet ma ei teagi, kumb säästlikum on, kas pikk dušš või vanniskäik. Pea shampoonitamise ajaks vett ka kinni ei keera, külm hakkab muidu ju. Nõusid peseme masinaga ja üldiselt paneme selle tööle ööseks. Samas oleks mõistlik lihtsalt veetassid või mahlaklaasid kohe üle loputada selle asemel, et neid masinasse panna.
Poes igapäevaselt ma ei mõtle, et valiksin pakendamata toitu või millisesse pakendisse toit pandud on. Ostan, mis maitseb. Nii palju küll üritan jälgida, et päris igale puuviljale kilekotikest ei võtaks ja oma poekott on ka enamasti kaasas, aga kilekottidele mõeldud sahtel on enamasti ikka punnis. Neid võiks küll vähem kasutada, harjumus poekott autosse tagavaraks viia oleks hea. Lisaks põleb meil lampe ka liiga palju - jätame osad ööseks põlema, et näeks liikuda kui laps ärkab, aga muidu ka ei pea koridoris ikka tuli põlema kui me perega elutoas oleme. Paremini saaks kasutada paberiülejääke, just kui näiteks lehest midagi välja lõikad, saaks ülejäänu märkmepaberiks võtta või lapsele joonistamiseks anda. Tulevikus tahaks ma tunduvalt vähem elektrikütet kasutada (need toad, kus ahju veel valmis pole) või mis korraliku soojustuse puudumise tõttu jahedad on ja milles radikatega juurde kütame. Kodupoodi võiks ka rohkem jalutada autoga sõitmise asemel.
Aga see-eest olen ma taaskasutuses kibe käsi. Lisaks sellele, et ma riided enamus kasutatuna ostan (ka lastele ja mehele), siis proovime me taaskasutusest lähtudes ka maja remontida. Näiteks vanad põrandalauad saavad meil uue otstarbe köögiriiulitena ja aknalaudadena, ühest seinast maha võetud lauad saab ära kasutada teise seina ehituseks ja mis muuks ei kõlba läheb tavaliselt kütteks. Lisaks on meil pea kogu mööbel majas kasutatuna soetatud ja asjad, mida meie ei vaja rändavad omakorda taaskasutusse, mitte prügisse.
Kui keskkonnateadlikud teie olete? Kas sorteerite prügi ja millises mahus, kustutate ruumist lahkudes alati tule ja poes käite riidest ostukotiga?
Sorteerime pakendeid, pappi, klaasi ja taara läheb ikka taarapunkti. Riidekott(id) on endal üldiselt kaasas poes ja juurikate jaoks on korduvkasutatavad võrkkotid kodus, mida kaasas tassin. Prügikotid ostsin mingid biolagunevad spets omad.
ReplyDeleteRiided on enamasti kasutatult ostetud/saadud, väga riietehordija ei ole, seega selles osas on okei. Jalatseid ei julge väga kasutatuna osta, ma kardan küüneseent ja konnasilmi jms :D Pesu ostame ka ikka uuena.
Kodu osas, siis sisustatud üürikas hetkel, seega oma on ainult hiljuti soetatud madrats+kattemadrats. Selle soetasime ka uuena, kuna nagu mainisin, siis kardan igasugu satikaid jms. Seega ma pelgan kasutatud mööblit, eriti veel pehmet, noh nagu nt madratsid ja pehmed diivanid/tugitoolid jms.
Koerad ja (hoiu)kassid on meil kõige suuremad reostajad oma junnidega...
Tulesi mina põlema jätta ei luba ja veel niisama joosta ei lase. Pesus käies olen üsna säästlik, kuid samas igakord ei viitsi vett kinni keerata, kui pead pesen. Pesu pesen ka nädalavahetusel aga sellessuhtes, et see säästab ainult enda jaoks raha, keskkonda ta ju ei säästa :D Aaa ja kodukeemia on võimalikult öko meil, niipalju kui rahakott lubab.
Ma kirjutasin millalgi ka alles pikemalt sellest, mis meil siin toimub. Pm lühiülevaade kommentaaris ka olemas :)
Ja ikka tahaks säästlikum olla, kuid viitsimisest jääb natukene puudu. Tulevikus, kui oma aed on, siis kavatsen küll ise hakata aiasaadusi kasvatama nt. Olme saab siis ka ilmselt olmesse, praegu ma ausalt ei viitsi, kuna see haiseks lihtsalt kapis, kuni välja viiksin.
Ja kui poes kuivaineid valin, siis pooldan paberist pakendis tooteid. Tahaks rohkem teha, kuid jälle asi viitsimise ja rahakoti taga kinni, rohkem vast ikka viitsimise. Kui inimene viitsib ja tahab, siis ta ka teeb ja jõuab.
Te olete väga tublid!
DeleteMa madratsit eelistan ka uuena osta, aga samas diivani puhul mul pole vahet. Jalanõude puhul ma ka ei karda küüneseent saada, mulle tundub, et nii suur võimalus on seda ka ujulast vms kohast saada, aga ma totaalselt saan aru, miks teised pelgavad ja see on väga okei.
Aiamaa on mul olemas ja selles osas olen ma üsna tubli, aga päris talvevarusid ma kasvatada ei suuda - selleks jääb maad puudu ja mul kelder ei hoia piisavalt sooja (juurikad külmuvad suure külmaga ära). Aga õnneks on vanematel päris põllumaa ja nendelt saan talve jooksul jao kaupa juurde.
Jaa, nädalavahetusel pesu pesemine säästab ainult raha, aga kui valida ka lühem ja säästlikum programm, siis on kasu ka keskkonnale.
Ma pean tunnistama, et kuivaineid valin ma küll puhtalt hinna järgi (ja paljusid asju veel). Õnneks enamikus asjades saab keskkonnale head teha ilma, et see su rahakotti mõjutaks või hoopis mõjutab positiivses suunas.
See on teema, millele mõtlen ka aina enam. Olen nüüd pea aasta olnud olukorras, kus ei saa endale lubada nii palju, kui varem, kuna enda sissetulek puudub pea üldse ja see on korralikult muutnud ka minu tarbimisharjumusi. Kui ennegi olin juba just riiete osas innukas taaskasutaja, siis nüüd olen seda veel rohkem, kuid märksa vähemaks on jäänud ka läbikaalumata impulssoste. Mulle tundub, et nüüdseks olen saavutanud olukorra, kus enamikke Olemasolevaid riideid reaalselt ka kasutan ja oman ülevaadet oma garderoobis leiduvadt. Lapse riiete osas ma veel nii tubli ei ole. Ikka tundub, et neid on pisut liiga palju varutud, mis siis, et palju asju nö teise ringi kaup, aga kõike ta ei jõuagi ära kanda, enne kui on väikseks jäänud.
ReplyDeletePrügi sorteerime ka, aga meil siis eraldi biojäätmed, segajäätmed, paber/papp,klaastaara. Kui laps kandis mähkmeid, tekkis prügi ahastamapanevalt palju, aga ka mina ei suutnud loobuda ühekordsete mähkmete mugavusest. Elame väikses korteris, kus pesu kuivatamine paras peavalu niigi. Ei tahaks, et elutuba pidevalt kuivavaid lappe täis oleks olnud.
Elektriga üritan nii, et seal, kus ei ole, ei hoia ka lampe sees, käin ka teiste pereliikmete järgi tulesid kustutamas.
Poodi minnes üritan meeles pidada kaasa võtta riidest kotid kauba koju toomiseks, kuid ikka tuleb ette olukordi, kus kott ununeb. Eelistatult ostan siis paberkoti, mida kasutan ka hiljem. Sisseoste tehes siiski üritan vältida liigsete kilekottide koju tassimist, ei lase apteegis, raamatupoes jm kohtades kaupa kuhugi kilekotti veel panna.
Aga kindlasti ei saa ma paraku pidada ennast väga keskkonnasõbralikuks tarbijaks. Ehk ajas siiski see teadlikkus veel ka suureneb.
Ühest küljest on armastus taaskasutuse suhtes ka minult tulnud piiratud rahalistest võimalustest, aga samas on see kasvanud elustiili osaks.
DeleteLasteriiete osas olen ma ostnud ise üsna vähe - nii kasutatuna ja veel vähem uuena. Suur osa on tulnud tutvusringkonna vanematelt lastelt ja nii on ka osad talveriided näiteks üheks hooajaks liiga suured ja järgmiseks aastaks juba väiksed.
Mul on talvel riiete kuivatamisega jama - suvel on lihtne õues kuivatada, aga talvel saab masinatäie korraga kuivatada ja tegelikult ei ole pesu toas kuivatamine majale hea. Kui meil rohkem lapsi on, siis tulevikus ma ikkagi mõtlen kuivati peale ka, et vihmase perioodiga ja talvel kuivatiga kuivatada, ilusa ilmaga viiks ikka õue.
Apteegis võtan ma koti siis, kui olen poes ainult rahakotiga ja midagi väga delikaatset ostan.
Tulede osas mina ka kustutan ja lapsed ka üldiselt teavad, aga kui nad tubade vahet teineteist taga ajavad, siis on küll mitmes toas tuled põlemas, sest paar minutit ollakse ühes toas ja siis jooksuga tagasi.
Mulle tundub, et enda käitumise reaalne teadustamine on suur asi ja sellest saab ju ainult positiivses suunas edasi minna.
Sa ju nii tubli!
ReplyDeleteMa leian, et olen täitsa tubli, aga kitsaskohti on omajagu, aga üks samm korraga ja teadmine, mis saaks paremini annab hea aluspõhja asjade parandamiseks.
DeleteSa ju nii tubli!
ReplyDeleteMa usin, et teil käib samamoodi pakendiauto nagu meil (ma Keilas linnas sees) pakend läheb iga 4 nädala tagant. Mul telefonis meeldetuletus pandud eelnevaks õhtuks, muidu ka ei püsiks meeles.
ReplyDeleteJah, lihtsalt ma olen oma asukohaga küll linna ääres, aga ametlikult käin valla alla ja suurel osal vallast pakendiauto ei käi.
DeleteMeil muidu kalendri märgitud, aga paar korda oleme jooksuga läinud kuurist kotti tooma, sest koer hakkab haukuma ja siis tuleb meelde, et kott välja panemata.
1. säästupirnid ;)
ReplyDelete2. Meil on ka öötuli, sest elame maal ja siin on öösel nii kottpime, et tõesti midagi ei näe. Linnas paistab ikka mingi valguskuma kuskilt aknast sisse. Väikeste lastega majas on öine valgus minu meelest paratamatu. Meil on kasutuses selline ööpirn, mida saab pistikupesasse panna ja annab hästi mahedat ja väheintensiivset valgust.
3. Ma üritan rihtida seda, et tootel oleks võimalikult vähe pakendit ümber või kui on pakend, siis oleks keskkonnasõbralikum variant. Munad pappkarbis vs plast (või veel hullem PP) karbis. Suurem pakend vs väiksem pakend. Nt pisikesi topsijogurteid ja -magustoite ei kannata ma üldse just seepärast, et 1L kohta tuleb kordi rohkem pakendeid kui nt liitrise jogurti ostmisel. Eks ma mõnikord laste rõõmuks ostan, aga selliseid juhuseid on pigem kord kvartalis või veel harvem. Meie peres teeb enamuse oste mu mees, sest ta käib linnas tööl ja ma maal, st logistiliselt on tema poeskäimine mõistlikum. Kahjuks ei analüüsi ta oma pakendivalikuid ja kilekottidest ma parem ei räägigi... Vaikselt töötlen :)
4. Üritan vältida ühekordseid nõusid. Peo, ka aiapeo, püüan siiski päris nõudega teha. Väljas käies kohvi ostes joon võimalusel kohapeal tassist, mitte papptopsist. Mul pole seni meeles olnud termost kaasa võtta, et nt tee peal ka papptopsi asemel hoopis termosesse kohv tellida aga see oleks hea lüke küll. Õnneks joon ma niimoodi tee peal kohvi harva.
Meil on hetkel lastetoa öötulena jõulutuled :)
DeleteSee teema, et mees keskkonnasäästliku eluviisiga palju aeglasemalt kaasa tuleb on tuttav teema. :) Sama teema oli mul siis, kui mina tahtsin väga täpselt nädala toidukoguse ära osta ja ta ikka salaja mingi külmutatud pitsa koju tõi :D
Ma olen ka viimasel ajal proovinud asendada papptaldrikud sünnipäevapidudel päris nõudega ja tuletan endale meelde, et jooki saab edukalt tassi äärest juua, ei ole läbi kõrre imeda vaja :)