Uued ostud: nädalavahetus Saares

Laupäeval peale minu tööpäeva sõitsime Saaremaale. Me ei olnud terve perega juba tükk aega koos Saaremaal käinud - viimane kord käisin mina pojaga ja enne seda mõlema lapsega, niiet Raiko arvaski, et tema ei olnud vist peaaegu aasta aega minu vanemate juures käinud. Nüüd oli aga põhjust käia rohkem kui muidu, Mamma sai pühapäeval 89! Ja kui ma olen alati arvanud, et inimestele õige kingituse tegemine on raske, siis vanematele inimestele on veel raskem. Meie viisime lõpuks koogi ja kepikõnni kepid, mitte et mul vanaema nii kangesti kepikõndi teeks, vaid ta teinekord võtab kõndimisel toeks mingi suvalise kaika. Kepikõnni kepp aga on kergem, lisaks on tal käetugi ja noh, on ilusam ka.

Kui me tavaliselt oleme pühapäeval koju tagasi liikunud, siis see kord sättisime ära mineku esmaspäeva hommikuks, niiet meil jäi veidi aega ringi kolamiseks. Käisime Orissaares Manny/Nanny kaltsukas (ma ei tea, kumb nimi õige on, sest maja ees sildil oli üks ja seina peal teine nimi). Avatud E-R 10-15, L 10-14.

Ma poest seest ühtegi pilti ei teinud, aga tegemist on küllaltki suure poega. Kaubavalik on suur, aga kvaliteet kõigub - pigem on selline keskmine kvaliteet, mille seast võib leida odavalt tõelisi pärle ja ägedaid vintage leide (näiteks vintage kott oli neil küll mõnuga). Me ülemäära pikalt ei sobranud, vaid viskasime pigem kiire pilgu asjadele. Mariettele saime ühed retuusid ja Raianile kahed sukapüksid - ei midagi erilist, vaid rohkem sellised igapäevaseks koduseks kandmiseks. Kuna Raian veel ei kõnni, siis sukapükstel kipuvad põlved kergesti läbi kuluma. Raiko sai endale ilusa musta mantli kõigest 5€ eest, aga kuna ta sellega praegu väljas on, siis sellest pilti pole, aga enda Nike botaseid, mis maksid samuti 5€ näitan küll.

Teise kohana käisime Muhus Piiril asuvas taaskasutuskeskuses. Avatud E, T, R, L 10-17. Tegelikult näitab neil tee äärest silt ka, aga seda on raske märgata, lihtsam on orienteeruda bussipeatuse järgi.

Tegemist on vanade kino ruumidega, kus nüüd juba kolmandat aastat taaskasutuskeskus tegutseb (ja kuigi ma olen ju nii öelda kohalik, siis kuulsin ma neist esimest korda). Kaupa on palju - nii riided, jalatsid kui ka natuke mööblit ja suuremas koguses tasse-taldrikuid. Riietel hinnasilte peal ei ole, vaid üldiselt on kõik ühte sorti asjad sama hinnaga, näiteks pikad seelikud 3€, lühikesed ja keskmise pikkusega 2€ jne. Üldiselt on ta selles suhtes üsna samasugune nagu see Orissaare kaltsukas - kaupa on palju, aga kvaliteet mitte just nii hea, kuid tänu sellele, et kõik samasugused asjad on sama hinnaga võid leida ägedaid firmakaid või muidu kihvte leide peaaegu muidu.

Mina leidsin 5€ eest tagi. Ma juba mõnda aega vaatasin osta.ee-s ja facebooki gruppides ringi, aga ühtegi sobivat ei leidnud. Mu vana tagi, mis Telliskivi kirbukalt ostetud on, on üsna ära kulunud, niiet see oli küll super leid.

OOTD: 09.03.2016

Kevad on kohe-kohe ukse ees, vähemalt ma loodan seda, ja paras aeg on värvid kapist välja otsida. Tegelikult sai mu värviline riietus alguse küünelakist (Max Factor - burgundy crush) - ma ei ole ilmatu aeg küüsi värviliseks lakkinud, sest noh, see võtab omajagu aega ja tulenevalt mu eelmise töö iseloomust poleks tulemus kuigi kaua püsinud. Lisaks tunnen ma ennast tumedamate lakkidega kergelt ebakindlalt, sest iga pisi viga jääb kohe silma. Aga kui kord küüned lakitud on, siis tunnen ma end alati tükk maad pikema ja mitu kilo kõhnemana.

Sama moodi toimivad tõelise egoboostina ka mu eilse outfiti juurde kuuluvad kõrvarõngad. Tegemist on Leetal Kalmansoni kõrvarõngastega, mis ma kingituseks sain, et oma sekkarioutfitte veidi vürtsitada. Ma ei olnud neist kuulnud enne Thaya´s toimunud iluõhtut (Eestis ongi LK ehted ainult Thaya ilusalongis müügil) mitte midagi, aga tegemist on, kui mu abielu- ja kihlasõrmus välja arvata, kõige hinnalisemate ehetega mu ehtekarbis. Kõik Leetal Kalmansoni ehted on valmistatud käsitsi, väga kvaliteetsed ja hoolimata oma suurusest ja silmapaistvusest väga kerged ning iga ehet on ainult üks eksemplar. Lisaks on ehted niklivabad, niiet ma saan neid rahulikult terve päeva kanda. Niiet kui ma eile juba kord värvide teed läksin, siis olid need kõrvakad ainuõige valik.

Kaltsukast;
Kott: Roosna-Alliku kaltsukas
Kardigan: Pärli kirbukas
Vöö: Telliskivi kirbuturg
Püksid: Paavli kaltsukas
Saapad: Paavli kaltsukas

OOTD: 07.03.2016

Minu jaoks on igapäevaseid komplekte palju raskem kokku panna kui pidulikke või stiilselt šikke riietusi. Ma ei mõtle neid päris koduseid, kus ma aeg-ajalt mehe pusa kannan või pluusil on lapse tehtud moosiplekk, vaid selliseid, millega minna lihtsalt poodi või lapsega mängutuppa. Mulle meeldib palju pintsakuid kanda, aga mängima minemiseks on see tihti natuke too much, dressid on aga liiga äärmus ja nende kahe vahel tasakaalu leida on raske. Täna just üks selline lihtne ja igapäevane riietus teile näitamiseks tulebki.

Olgu öeldud, et seda jopet olen ma kandnud talv läbi, aga näed, pildile sattus alles nüüd. Ma alati tundsin, et ma ju kannan seda kogu aeg, et mida sellest pildistada on.

Lisaks plaanin ma lähiajal ühte sisustuspostitust, ikka taaskasutusest lähtuvalt (ma suure tõenäosusega ruttan jälle asjadest ette natuke). Loodetavasti varsti-varsti!

Kaltsukast:

Sall

Kampsun: Roosna-Alliku kaltsukas

Püksid: Paavli kaltsukas

Jope: Paavli kaltsukas

Jalanõud: Aarete Laegas

Pluus: Leiupood

OOTD: 26.02.2016

Blogis on piinlikult vaikne olnud, võtsin teadlikult väikese pausi, et kahe (olgugi, et osalise ajaga) töö kõrvalt maksimaalselt lastega olla. Pealegi ei ole praegu õhtul õues pildistamiseks veel piisavat valgust, niiet mul ei olnudki materjali, mida siin näidata. Aga varsti on jälle nii valge, et riietust saab üles pildistada kasvõi enne magama minemist. Küll on mul aga hea meel teie üle, kes te oma tee siia blogisse hoolimata siinsest vaikusest igapäevaselt leidsite ja uuest nädalast (ja kui lumi ka ära sulab) peaks siit jälle tihedamalt postitusi leidma.

Kaltsukast:
Kleit: Paavli kaltsukas

Iluõhtu Thaya Shop&Salon´is

Kui ma sain kutse blogijatele mõeldud iluõhtule Thaya salongi, siis eeskätt olin ma muidugi rõõmus, kuna kaltsukablogi ei anna just ülemäära paljudeks koostöödeks võimalusi, siis saan ma kutseid üritustele harva. Esimese blogijatele mõeldud kutse sain 2013 suvel paar päeva pärast esimese lapse sündi ja ausalt öeldes ma nägin seda kutset nii nädal pärast selle toimumist, muidu oleks ehk isegi pooleks tunniks beebiga koos läbi jalutanud. Teisalt tundsin ma nüüdse kutse üle ka veidi hirmu, no mida mina tean ilumaailmast - mina üldjuhul kasutan enda jaoks mõnesid ära proovitud lemmikuid ja teise poole mu õblukesest ilutoodete varust moodustavad suvalised hea hinnaga tooted. Ma ei olnud selline tüdruk, kes väikese plikana ema kosmeetikavarusid imetlemas ja salaja proovimas käis, emps on mul lihtne naine, kes piirdub niisutava kreemiga, õega on üsna sama lugu ja kuigi ilutooted mind alati on paelunud, siis ma vist suuresti olen alles ilumaailma teekonna alguses.

Igatahes reedel ma proovisin läbi hunniku outfitte, millest ükski ei olnud justkui õige. Kas teksad on liiga igapäevased? Ilma varrukateta kleit praeguse ilmaga liiga paljastav? Kui lisan jaki, kas siis pole liiga ametlik? Ja nii ma ketrasin muudkui, kurtsin mehele, et midagi selga pole panna ja ehk ma ikka ei peaks minema, sest no kui ma juba riideid valida ei oska, siis mis ma veel üritusel endal peale hakkan :) Olgu öeldud, et lõpuks sain riided ikka selga, valisin mustad teksad ja musta nahast pluusi - noh, et äkki riietus tagab enesekindluse ka.

Pluus: Paavli kaltsukas

Üritusel olid kohal erinevate brändide esindajad, kes oma tooteid paari minuti jooksul tutvustasid ja kui kõik olid ära rääkinud, siis hiljem oli võimalus toodetega lähemalt tutvuda. Mõni toode kõnetas mind rohkem, mõni vähem. Sain proovimiseks Gold Professional Haircare brändi Repair shampooni, mis on mõeldud kahjustatud juuste tugevdamiseks ja taastamiseks ning sama brändi Silk Drops seerumi. Ma olen oma juustesse mõnda aega liiga ükskõikselt suhtunud, pesnud neid suvalise parabeeni ja sulfaate sisalduva shampooniga.. Kahe pesukorraga imet just juhtunud ei ole, aga kahusust on küll vähem ning juuksed on mõnusalt siledad, lisaks sisaldab toode kuuma- ja UV-kiirte kaitset, mida pean tunnistama,  mu juuksed varem näinud pole. Niiet nüüd saavad mu juuksed armastust tunda :) Emilia Elizabeth on oma blogis Gold juuksehooldustoodete kohta põhjalikumalt kirjutanud, lugege SIIT.

Lisaks sain katsetamiseks Ciaté küünetugevdaja. Ma puutun palju veega kokku, noh beebisid tuleb ju üsna palju pesta, niiet mul on üsna katkised ja kihistuvad küüned.

Ahjaa, makroone söin ka esimest korda ja ma ei saa aru, millest kogu see kära nende ümber. Need olid küll head ja kahtlemata väga ilusad, aga mulle läksid laual olnud viinamarjad märksa paremini peale.

Kaltsukas: Aarete Laeka toetuspood (Madala 3, Tallinn)

Pood: Aarete Laegas

Koht: Madala 3 teine korrus, Tallinn

Avatud: E-R 10.00 - 18.00, L 10.00 - 16.00

Maksmine: sularahas, kaardiga

Poe facebook, koduleht

"MTÜ Aarete Laegas on heategevuslik organisatsioon, mille kaudu aidatakse inimesi riiete ja teiste hädavajalike asjade hankimisel. Me ei taotle kasumit, vaid soovime olla toeks neile, kellel on tõesti abi vaja - olgu siis põhjuseks mõne õnnetuse läbi kodu või vajalike esemete kaotamine ja vajadus ootamatult otsast alustada või majanduslikud raskused, mille tõttu ei ole endal hästi võimalik kõike soovitut poest osta. Samuti pakume head võimalust keskkonnast hoolivatele inimestele oma asjad teisele ringile saata teadmisega, et vähendame raiskamist ja ühele ebavajalik saab osaks teisele, kellele see just hädavajalikuks osutus." (Tekst Aarete Laeka kodulehelt)

Kui varasemalt ma olen enda vanu, kuid korralikke asju viinud peamiselt Humana riidekastidesse, sest nii on kõige mugavam, siis juba aasta lõpust saati ootas mul toa nurgas kaks kotti riietega, mida ma ausalt öeldes ei raatsinud Humanasse viia, kuigi ka Humana tegeleb heategevusega, siis mina tahtsin aidata meie riigi elanikke. Ma ei taha öelda, et välismaale jõudvate riiete annetamine vale valik oleks, aga tihti on hädas hoopis meie naaber või kõrvaltänaval elav pere, kes uusi riideid vajaks ja paratamatult puudutavad nemad mu hinge natuke rohkem.
Kes tahab oma üleliigset nende poodi viia, siis visake pilk peale nende kodulehel asuvale korduma kippuvate küsimuste rubriigile.

Igatahes olin ma juba tükk aega plaaninud need riided ära viia ja ühtlasi Aarete Laeka poele pilk peale visata. Mõttes oli mul suurem plaan oma riiete viimisel kui uute asemele ostmisel, aga lõpuks ostsin ikka sületäie asju asemele. Aasta lõpuni olid neil neljapäev boonuspäev, kus vähemalt kaks asja ostes oli odavam tasuta. Kuigi boonuspäevi neil hetkel enam ei ole, siis tasub poe facebooki lehel silm peal hoida, sest tihti on neil erinevaid allahindlusi, näiteks veebruaris on sõbrapäeva puhul kõik punased ja roosad riided 1euro.

Nagu ma ütlesin, siis pood ise on hästi suur (jääb samasse suurusjärku Paavliga) ja kaupa leidub kõigile - laste-, naiste- ja meesteriided, jalanõud, kotid, ehted, kodukaup. Lisaks on neil müügis imeodavalt vintage riideid, näiteks ma proovisin ühte 1-eurost kaunist vintagejakkki. Ja mänguasju, neid leidub kuhjaga, niiet pood on teinud armsa mängunurga, kust võib tasuta kaisuka kaasa võtta. Selle viimase üle on mul nii hea meel, sest olgugi, et meil kodus mänguasju minu meelest liigagi palju on, siis lapsega koos kaltsukas käies leiab ta alati ka endale midagi ja tavaliselt on selleks mingi pehme kaisukas, mis maksab meelega liiga palju ja mille ma olen pisarate vältimiseks sunnitud ära ostma ja kuu aega hiljem järgmisse annetuskasti viima. Lapsega poodi külastades peaks aga arvestama, et vankriga nende juurde naljalt ei pääse, sest pood asub teisel korrusel, kui just mõni hea hing vankrit ei aita, sest poes iseenesest mahub vankriga liikuma küll, 

Räägime rahast ka ehk siis hindadest. Hinnad jäävad keskmise või sellest natuke odavama kaltsuka piiridesse. Aarete Laegas ise ütleb: "Me hoiame oma hinnataseme võimalikult madalal, et mitte kellelgi ei jääks vajalik ostmata raha pärast. Pealegi on meie põhitegevus ju tasuta abipakkide koostamine. Hinnad algavad ca viiest sendist ja harva on mõni ese kallim kümnest eurost. See on hea võimalus oma garderoobi rahakoti- ja keskkonnasõbralikult täiendada. Usume, et meie poest on abi väga paljudele inimestele ja see on ühtlasi võimalus toetada heategevust."
Väike hinnanäode minu ostude põhjal:

4€----------------------------------------------------------------------------2.50€

4€-------------------------------------------------------6€-------------------------------------------------------8€

Kas te olete Aarete Laekas käinud? Kuidas rahule jäite? Kuhu te tavaliselt oma korralikud, kuid endale mittesobivad riided viite?

Redisain: Lühter

Kuigi mul on üks uue poe postitus ootamas ja sealt ostetud kotitäis riideid pildistamise järjekorras, siis ma alati olen kõikidest koduteemalistest projektidest nii õhinas, et lükkan veidi seda kaltsukapostitust edasi. Täna näitan ühte lampi, mille aastaid tagasi osta.ee-st skoorisin ja kuigi ta meeldis mulle algsel kujul ka väga, kohe nii, et ma mõtlesin kusagilt selle projekti jaoks mõni muu lamp osta. Samas polnud ma kindel, kas sellisel kujul see lamp meile majja oleks sobinud, vähemalt oleks pidanud ta oma aega ootama mitu head aastat enne kui sobivasse tuppa oma remondijärjega jõudnud oleksime, niiet lõpuks otsustasin ikkagi pintsli käiku lasta.

Värvisin täiesti tavalise mööblivärviga, mis mul kodus juba olemas oli (kokku 2 kihti, lisaks väike vahelihv), pärlid on ostetud Kangadzunglist (mainin ära, et läbipaistvad odavad pärlid on paras defitsiit). Lambi puhul on hea asi see, et kuna ta lakke läheb, siis iga pisiviga ei hakka reaalsuses nii silma - näiteks jäi pintsliga värvides tulemus ikkagi kergelt jutiline ja värv veidi ebaühtlase paksusega, ideaalis oleks hea selliseid asju värvipüstoliga teha.

Lamp hakkab ilutsema meie magamistoas, aga kuna see hetkel on alles pahteldamise faasis ja lagi on alles tegemata, siis peab sellega mõnda aega ootama. Aga kui tuba valmis saab, siis näitan teilegi, sest erinevaid DIY projekte ja kaltsukaleide tuleb sinna teisigi. Etteruttavalt võin öelda, et tuleb nagu lühtri põhjal võib aimata, selline pigem naiselik toake, kus mees ainult magamas käib, aga mina iga vaba hetke veetma hakkan :)

OOTD: 19.01.2016

Kus on, sinna tuleb juurde! Ja nii ongi, mida positiivsem ma olen, seda rohkem head asjad minuga juhtuvad. Ma olen üldiselt vähese kannatusega ja mulle meeldib kui asjad lähevad nii nagu mina tahan ja võimalik, et kui nii ei ole, siis mina ei mängi. Ma lasen ennast emotsioonidest kergesti juhtida ja kui mu lemmik saapad peaksid näiteks enne välja minemist katki minema, siis ma olen täiesti võimeline koju teki alla pugema ja mossitama ja jääma koju ja siis kõikide teiste tuju ka alla kiskuma. Aga ma tahtsin ju hoopis sellest kirjutada, kuidas uus aasta ja uus algus jne. Ma lubadusi uueks aastaks üldiselt ei anna (see aasta siiski ühe andsin - et sõbrannaga välja lähme) ja muidu seda, et uuel aastal olen tublim, parem jne ei usu, aga see aasta on küll nii imeliselt alanud. Ma olen ise palju positiivsem, saan rohkem tehtud ja mida rohkem ma selline olen, seda rohkem häid asju ma ligi tõmban. Ja kui ma detsembris kirjutasin, et kahe väikese lapse kõrvalt töö leidmine on omamoodi võimatu missioon, siis ka see mure on lahenenud.

Aga nüüd riiete juurde. Selle aasta esimene outfit siin blogis. Käisime Raiani beebiballil, kaks aastat tagasi oli preili oma ja sisu on täpselt sama - paar kõne, lasteaialaste esinemine, väike kingitus ja natuke kooki. Parajalt lühike, et väga suurt titekisa ei jõudnud tulla.

Kuna Raiko mind töölt peale võttis, siis vahetasin ma riideid autos ja kui küsisin, et kas ta mu saapad ka võttis, siis muidugi olid need koju ununud. Korraks tuli see sama mossitav Agnes välja, kes pobises, aga tegelikult tuli välja, et jalanõud peab koridori jätma, niiet mure lahenes iseenesest ja kodus piltide tegemiseks lippasin korraks tuppa ja vahetasin saapad ringi.

Kaltsukast/ kasutatud;Mariette kampsun
Raiani riided
Saapad - Keila turu kaltsukas
Kleit: Bloggersmarket

2015 lemmikud!

Aeg on valida järjekordsed aasta lemmikud. Andke teada, millised minu 2015 aasta kaltsukaostudest teie lemmikud on, kas ühtivad minu välja valitutega või hoopis midagi muud või kui oled hoopis ise kaltsukas käinud, siis mida head aasta jooksul skoorisid?

1. Pluus - 3.50€ - Keila turu kaltsukas

See on üks mu sagedamini kantavaid pluuse, mis sobib üllatavalt paljude asjadega ja just sel põhjusel on see aasta lemmikute seas. Aitab alati hädast välja kui ei tea, mida selga panna või on vaja kiiresti valmis saada.

2. Seelik - 3€ - Keila turu kaltsukas

See seelik on nii äge! Ma lihtsalt tunnen ennast seda kandes stiilse ja moodsana ja ilusana. See ongi peamine - kui hästi ma ennast seda kandes tunnen.

3. Kott - 7€ - Roosna-Alliku kaltsukas

Ma valisin kahe koti vahel, mõlemad mustad. Aga otsustasin selle viimase alles hiljuti ostetu kasuks. Ma ise kutsun seda kontorikotiks, niiet mine tea, kui töö leian, siis see on ehk osa mu tööoutfittidest.

OOTD: 28.12.2015

Kaltsukast:

Tuunika

Saapad: Paavli kaltsukas

Kott: Roosna-Alliku kaltsukas

Jõulud

Kui seni oleme kõik viimased aastad jõulud Raiko perega koos veetnud, siis see aasta otsustasime olla oma pisiperega kodus. Kirjutasin juba varem, et Raiko ei ole suur traditsioonilise jõululõuna armastaja - sülti ja verivorsti ei söö ta näiteks üldse, niiet klassikalise jõululaua tegime ära nädal tagasi kui minu pere külas oli ja me varajasi jõule pidasime. Eile aga alustasime pühasid hoopis pannkookidega ja kui Raian lõunaunne läks, siis vaatasime filmi ja sõime pitsat. Ja hoolimata sellest, et see teile arvatavasti sugugi pühadene ei tundu, siis me pole mitu kuud koos diivanil kaisus vedeledes filmi vaadanud (ega eilegi tulid multikad appi, et preilit tegevuses hoida) ja mõnus oli ilma kokkamisele mõtlemata olla. Õhtul käisime Keila kiriku juures jalutamas ja kuigi ma usklik ei ole, siis ma natuke tunnen puudust sellest pühadel kirikus käimisest ja pärast seda surnuaeda sõitmisest.

Täna aga veetsime ühe mõnusa tunnikese Tabasalu ujulas, mis on minu arvates selle piirkonna parim - Laulasmaa oma on liiga krõbe, arvestades seda, et enamus aega möödub lastebasseinis, Keila ujula aga nii kole ja katki, lisaks enamasti üsna jahe, Tabasalu omas on aga lausa kaks lastebasseini.
Panen siia väikese pildivaliku meie kahest päevast, kvaliteet kõigub fotodel seinast seina, sest osad on telefoniklõpsud. Siin-seal vilksatab paar kaltsukast pärit eset ka, aga ei hakka neid see kord välja tooma, kes märkab see märkab.

Uued ostud: Roosna-Alliku kaltsukast

Ma olen blogimaastikult veidi kadunud olnud - ühest küljest võib "süüdistada" juba alanud jõuluhooaega. Paar päeva tagasi tuli mul õde Soomest külla, käisime koos tema ja lastega metsast kuuske tuppa toomas (ligi tund aega erinevate kuuskede vahel metsas valimist ja lõpuks otsustasime ikka esimese paari minuti jooksul nähtud kuuse kasuks), tegime piparkooke, meisterdasime viimaseid jõulukaarte ja mängisime palju peitust (see tähendab preili ja tädi Andra mängisid). Lisaks tulid mu vanemad ja vend Saaremaalt külla ja pidasime varajast jõulupidu. Ütlemata mõnus aeg!

Laupäeval sõitsime aga Järvamaale onu ja tema naisele külla (kus ma ei olnud veidi rohkem kui kaks aastat käinud). Kui vanaisa veel elas, siis sattusin ma sinna veidi tihedamini ja sealjuures ka mõneminutilise autosõidu kaugusel asuvasse kaltsukasse. Sellest aga kohe, ennem tahan veidi kirjutada ühest teisest teemast, mis mind veidi painanud on.

Nimelt võib teiseks põhjuseks, miks siin veidi vaiksem on olla mu kahenädalane tööots (haiguslehel oleva töötaja asendaja). Ma juba pikemat aega vaatan töömaastikul ringi ja otsin osalise ajaga tööd ja kuigi neid, mis omakorda minule sobiks ei ole kuigi palju, siis olen ma usinasti CV-sid saatnud. Vastuseks muidugi ei midagi. Ja nüüd ma tean miks, sest potentsiaalne tööandja tõstab mind kohe sujuvalt hunnikusse "ei" kui näeb, et mul on kaks väikest last. Ma kahenädalane tööots oli õhtune koristustöö ja ma sõna otseses mõttes pidin tööandjat mitmeid kordi veenma, et mu lapsed ei hakka kodus hüsteeritsema (tema sõnad) kui mind õhtuti mõni tund ei ole ning et mu abikaasa saab nendega kodus ilusti hakkama ka siis, kui nad natuke nohused peaks olema. Ma ühest küljest saan aru, et tööandja kardab, et mul jäävad lapsed haigeks ja ma kahe päeva pärast ütlen, et ma ei saa tulla ja ta peab uut inimest otsima või ise töö ära tegema, aga kui ma kinnitan, et sellest ei tule probleemi ja mult ikka mitu korda üle küsitakse, siis on küll selline tunne, et kas lastega emadel on üldse võimalust tööd saada. Mõtlen, et ehk peaks üldse CV-st laste olemasolu välja jätma. Pealegi mulle endale tundub tööle minek siis palju keerulisem kui teine laps ka lasteaaeda läheb, sest praegu on küll preili rohkem kodus haige kui lasteaias, kuna ma olen poisiga kodus siis ei ole sellest suurt probleemi, aga kui poiss peaks ka sedasi kogu aeg haige olema, siis saan küll vist aasta enne tööle minekut kodus lihtsalt oodata.

Aga tagasi selle Roosna-Alliku kaltsuka juurde. Ma suures tuhinas ei vaadanud selle aadressi ega teinud majast väljast pilti, aga ta on kohe toidupoest üle tee punase laudvoodriga majas. Ma eeldan, et see on Roosna-Alliku ainuke kaltsukas, niiet kohalikud kindlasti teavad. Tegemist on pigem pisikese kaltsukaga, kus leiab nii naiste-, laste- kui meesteriideid ja jalanõusi, veidi ka pudi-padi ja mänguasju. Lasteriided olid eriti armsad, aga kuna mul tegelikult lastele hetkel midagi vaja pole ja kummutisahtlid niigi kehvasti kinni lähevad, siis piirdusin ühe Nexti kleidiga preilile lasteaia jaoks. Endale sain tutika River Islandi koti ja pealuudega paksu kardigani ja kuigi pealuud ei ole pigem nii väga minu teema, siis see kardigan on esiteks hästi soe ja teiseks selline mõnusalt igapäevane, et saab kiirelt millegi peale visata ja sobib suvalise pluusi ja pükstega.  Kott on tegelikkuses veel ilusam, fotole ei tahtnud kuidagi nii hästi jääda, aga ma luban ta järgmistele outfitifotodele püüda. Ja kui ma nüüd järgi mõtlen, siis tegi see naine mulle vist allahindlust ka veel.

4.50€

7€

2.70€

Photoshoot: jõulupildistamine

Mainisin eelmise postituse lõpus, et käisime jõulupilte tegemas. Täna sain pildid kätte, nüüd jääb veel paberkandjale ilmutada ja albumisse panna ning mõni neist leiab tee mu vanemate ja vanaema kingipakki.

Mis riietesse puutub, siis minu kleit on ainuke konkreetselt kaltsukaost (Keila turu kaltsukast), Mariette imearmas ja talvine kampsun on aga ühelt riiete jagamiselt ja kõik Raiani riided on lihtsalt sõprade käest saadud beebiriiete seast. Kusjuures lasteriietes peaks tegema ühe korraliku sorteerimise, sest hetkel võiks ma veel vabalt kaks beebit ära riietada ja kuigi meil on abikaasaga plaan tulevikus kaks mudilast veel saada, siis ma ei tahaks neid kõiki riideid mõttega, et äkki läheb vaja küll viite aastat hoida.

Fotod: Evelin Talvar Photography

 

Mida kanda jõulupeol? - klassikaline ja pidulik

Must kleit on aegumatu klassika hoolimata sündmusest, ainult pulma ma üldjuhul ise mustaga ei läheks, aga ka sinna sobib must kleit veidi rõõmsamate aksessuaaridega sobitades hästi. Mul endal on kapis kokku kolm musta kleiti - kaks neist kaltsukast. See, mida täna jõuludel kandmiseks soovitan on neist figuuri suhtes kõige vähemnõudlikum - ma ise armastann väga liha süüa, abikaasa nii väga mitte ja lapse portsjonid on nii palju väikesed, et suurt lihapraadi küpsetan ma kodus väga harva ja nii kipun ma olema üks neist inimestest, kes jõulupidudel liiga palju sööb. Kõik on alati lihtsalt nii hea, et tahan kõike proovida ja märkamatult ongi kõht liiga täis. Ja nii mu keha järgiv must kleit jõuludeks kappi jääbki, sest veidi punnitav kõht on sellega kohe näha.

Ka eelmise aasta jõuluseerias oli must kleit esindatud, seekordne kleit on oma kivikestest kaunistuse ja taskutega veidi lõbusam ja nooruslikum. Mina valisin juurde heleda pisikese koti ja helesinised kingad, nii jäi üldmulje õrnem ja mahedam. Aga musta kleidi eeliseks on see, et see sobib kõigega, niiet valige kingad vastavalt tujule ja ikka läheb täppi.

Käisin eelmisel nädalal ka selle kleidiga jõulupilte tegemas ning kui need pildid kätte saan, siis näitan siin ka. Ma ise ei jõua juba ära oodata. Ühelt seetõttu, et meil on mõlema lapsega koos perepilte ainult kaks ja needki on pigem sellised juhuslikud klõpsud, teisalt ma juba tean, et lapsed jäid neil nii armsad ja mu vanaema saab kindlasti jõuludeks portsu fotosid :)

OOTD: 01.12.2015

Ma kandsin seda kampsunit viimati siis kui raseduspilte tegemas käisin ja juba toona oli tal mul koju tassitud hoopis mõttega tast padjakate teha - teate küll neid kootud armsaid ilupatju, mille eest umbes 20€ küsitakse. Aga siiani on ta seisnud ja täna vaatasin, et oh, päris armas teine ikka, lisaks neid padjakatte kampsuneid on mul mõni veel :) 

Seelikut olen ka üsna vähe kandnud, käisin eelmine aasta jõulupeol sellega, aga siis oli ka rasedust juba nii palju, et läks üsna piiri pealt selga ja soojaks ajaks sai kapist ära pakitud, niiet tänase riietuse kaks põhieset on mõlemad asjad, mida ainult üksikud korrad kandnud olen.

Kaltsukast:

Kampsun

Sall

Seelik: Keila turu kaltsukas

Saapad: Keila turu kaltsukas

Kott: Keskväljak 12a, Keila