21 August 2015

Uued ostud: kaltsukad Soomes


Lisaks riietusele tahtsin oma Soomes käimisest veel rääkida kahest kaltsukast - mul oli kindel plaan vähemalt ühte kaltsukasse jõuda ja need kaks jäid teel õe juurde põhimõtteliselt tee äärde. Silte nägime isegi rohkem, aga ma ei tahtnud ka liialt suurt osa shoppamisele kulutada, vaid jätta ka aega õe juures vaikselt jalutamiseks ja jutustamiseks, mul oli ju nii lühike reis.


Esimene kaltsukas oli Lohjan Keskuskirpputori. Tohtu suur kaltsukas, kokku 186 boksi, lisaks mitu vahekäiku mööblit (peamiselt vanaaegset ja tegelikult täitsa mõistliku hinnaga). Mööbli osast ma hoidsin heaga eemale, sest ma ei tahtnud endale üldse mingit kiusatust tekitada, pealegi olin ma Soomes ilma autota ja mingi vanaaegse mööblitüki jaoks polnud ka vaba raha. Aga mulle nii meeldib vana mööbel, kusjuures üks päev just rääkisime kodus mehega, et meil on ainult kaks uuena ostetud mööblitükki terves majas! - voodi ja riiul. Aga nüüd tagasi kaltsuka juurde...
Lasteriiete valik oli hea, palju oli väga korralikke kombekaid, nii õhukesemaid kui paksemaid, ja täitsa normaalse hinnaga, naisteriiete valik oli aga pigem niru. Ses suhtes, et asju oli palju, aga hinnad kippusid pigem üsna krõbedad olema ja peamiselt oli igast T-särke ja pusasi ja dresse, viisakamaid riideid tuli tikutulega taga otsida. Samuti oli üllataval kombel üsna vähe mänguasju, just selliseid suuremaid: nukuvankrid, rattad, suured kaisukad, pealeistutavad autod jne, mis meie suuremates bokse rentivates kaltsukates üsna tavapärased on. Lisaks oli igast vanasid klaase, topse jms pudi-padi üsna palju. Pean muidugi ausalt tõdema, et ma mõnda kitsamasse vahesse üldse ei kiiganud ja 186 boksi ükshaaval läbi ei lapanud.


Kui ma nüüd nende kodulehelt õigesti välja lugesin siis 7 müügipäeva maksab 25€, siis see on ju sama hinnatase, mis meil Eestiski ja nüüd tuleb tüüpilise eestlase hala, aga palgad Soomes...!

Mina ostsin sealt poest endale ühe jaki, mis on nii ägeda kiiksuga, nimelt saab eest lukku kinnitada kahes variandis - ehk vastavalt sellele kui "paks" ma parajasti olen :) Ma polegi ennem ühelgi riidel sellist varianti näinud, geniaalne ju. Hind oli kaltsuka jaoks natuke palju, 13€, niiet ma veidi aega kaalusin, kas võtta või jätta, aga ma lohutasin et kui nüüd kunagi kontoritöö peaksin saama, siis mul on pool kappi juba sobivat riietust täis ja see on lihtsalt üks lisa investeering, mis pealegi "paksul päeval" selga läheb. Lisaks Mariettele kiisu pildiga T-särgi, 3€, ja Raianile 3 bodi, 0.50€/tk.

Teine kaltsukas oli samuti bokse rentiv sekkar, nime kahjuks ühelgi fotol ei ole, aga aadressiks on Paloilmoitin 2. Veidi väiksem kui esimene kaltsukas, aga see-eest palju parema kaubavalikuga ja hinnatase oli ka tunduvalt sõbralikum ja poekäruga mahtus normaalselt liikuma, isegi kaardimakse oli (poekäru ja kaardimakse oli esimeses ka). Poekäru on suurtes kaltsukates üldse üks ütlemata äge asi (eriti kui beebi kaasas on, siis on nii hea teda natukeseks turvahälliga sinna sisse tõsta või suuremana istuma panna ja lisaks kõik proovitav kraam).  Lisaks oli sellel kaltsukas õues hästi hubane ja mõnus terass laudade-toolidega, kuigi nad müüsid vist ainult limonaadi, kohvi ja shokolaadi, mingit koogikest kindlasti polnud, aga mõte sõbrannaga kaltsukasse minna ja siis ühtlasi terassil teed juua tundub küll armas.

Siit sain endale maani vanaroosa pitsseeliku, millel on taga lõhik, 6.50€ ja valge pintsaku, 4€, millel on küll krael imepisike plekk, aga ma ise usun, et tuleb pesus välja (või häda pärast varjan prossiga).

Kas te seda lastenurga fotot nägite? Ütlus "hea, et midagi on" siin küll ei kehti - lisaks sellele, et see lampi ehitusmaterjalide, klaasist lambikuplite, metallist torude jms segamini on, oli see veel räpane ka. Ma ei tea, mis sellel poel arus oli! Loogiline oleks see riiul sealt ära võtta ja vaba nurk mängunurgaks teha, praegusel kujul täiesti absurd ja ohtlik.



20 August 2015

Pireti pulmad

Mul on ootamas teine postitus mu Soomes käimisest, aga lükkan selle homsesse, sest täna tahan midagi rahvuslikumat näidata. Riietus, millega mais ühe oma parima sõbranna pulmas käisin on selleks ideaalne - sini-must-valge ja rahvusliku tikandiga vöö!
Minu pulmavärviks oli kollane ja Piret tuli imeilusalt kollases kleidis, minu jaoks oli loogiline, et mina tema pulmas tema pulmavärvile vastavalt riietun. Sinist kleiti, milles imetada ka õnnestuks, sest Raian oli toona 3-nädalane ja me võtsime ta kaasa, oli pea võimatu leida. Seda enam, et ma olin just sünnitanud ja ilma proovimata ei tahtnud ka kuidagi osta ja erilist aega poodides käia ka polnud. Ja tegelikult oli mul soov kasutatud kleit leida, enne sünnitust käisin siiski ka suuremates kaubanduskeskustes ringi, aga tulutult. Niiet pisikese beebiga sihtisin pärast peamiselt Keila kaltsukaid. 
Lõpuks leidsin Keila Komisjonipoest (Keskväljak 13, Keila) ühe maani pitsist seeliku. Mulle küll veidi liiga pikk, aga kõrged kontsad aitasid välja. See ei olnud sugugi see, mis mul algselt mõttes olnud oli ja ostsin ta tagavaraks, kui enam midagi muud ei leia ja noh, ei leidnudki. Seeliku kombineerisin valge pluusiga, seelikule vöö, et kogu komplektile natuke särtsu anda, tekitasin ise (siiski emme öösel enne pulmapäeva) ja jalga läksid mustad kingad.


Kaltsukast:
Pluus: Keila turu väliletid

16 August 2015

OOTD: 14.08.2015-15.08.2015

Sekkarileiud facebooki lehel ma juba hõiskasin oma Soome reisist. Mu õde kolis Soome pärast keskkooli ning läks sinna edasi õppima. Nüüdseks elab ta seal juba üheksandat aastat ja mina olen nende aastate jooksul talle piinlikult vähe külla jõudnud. Sel aastal küll veidi rohkem, see tähendab teist korda, aga enne seda ma ei jõudnud sinna mitu aastat. Kuna laevas kahe väikese lapsega oleks üksinda päris keeruline, sest kahene on just selline paras, kes kõike näppida tahab ja igale poole minna, siis reisisin ainult beebiga ja suurem laps jäi koju. Nii oligi mul poolteist päeva täielikku puhkust. Pilte on mul reisist paras ports, mida ja kui palju ma blogisse lisan ma veel ei tea, aga täna toon teieni oma kahe päeva riietuse.
Ma lootsin heale ilmale ja väga soojalt ei pakkinud, sest vajadusel saab alati õe riidekappi rüüstama minna (ühed püksid saingi endale, mida õe kodus ta pisikesel aiamaal nokitsemiseks kasutasin, niiet vähene pagas tasus end igati ära) ja ilmaga mul ka vedas - mõlemal päeval oli ilus päikseline ilm. Muus osas arvestasin riiete valikul, et mul oleks hea laevas imetada, piisavalt mugav (eriti jalanõude valikul) ja et vajadusel oleks kaks komplekti omavahel kombineeritavad. Nii esimese riietuse pluus kui teise riietuse seelik on viimasest Keila turu ostutuurist, ma lihtsalt kibelesin neid kandma ja teile seljas pilte näitama. Ja ma jätkuvalt lihtsalt armastan seda seelikut!

Kaltsukast:
Pluus: Keila turu kaltsukas
Püksid: Humana

Kaltsukast:
T-särk: Keila Sõbralt Sõbrale
Seelik: Keila turu kaltsukas

10 August 2015

Uued ostud: nädalavahetus turul

Pärast reedest ebaõnnestunud, just ostude mõttes, sest ma nimelt ei ostnud midagi,  käiku Nõmme kaltsukatesse seadsin laupäeva hommikul sammud Keila turule. Keila turu kaltsukas on minu jaoks alati kindla peale minek, sest midagi ilusat ikka leiab. Lisaks meeldib mulle see laupäevane turul sagimine, ise ma värskeid aiasaadusi ostmas sealt ei käi - mul on endal ka väike aiamaa, kust hernest, kartulit, kurki jms suviseks tarbimiseks maas on. Mina ikka lähen turule kaltsukasse. Ma tegin nüüd veidi aega tagasi riidekapis suuremat sorti suurpuhastust - mõned asjad lähevad ehk müüki, enamus aga ära andmiseks. Ja selle koristuse tulemusena on pluuside osakaal väga väikseks jäänud, niiet ma eelkõige tahtsin pluuse saada. Kaltsukatega on aga see reegel, et üldiselt ei ole sinna mõtet midagi konkreetset ostma minna, vaid vaadata, mis silma jääb.
Mu enda lemmik seekordsetest ostudest on kindlasti seelik, Raikole meeldis kleit enim. Mis antud ostudest teie lemmik on?


Keila turu kaltsukast:
Seelik: 3€
Pluus: 3.50€
Kleit: 5.50€
Mariette kingad: 4€

Turu välislettidelt:
Raiani pusa: 2€

03 August 2015

OOTD - 02.08.2015

Kes Sekkarileiud facebooki jälgib, siis juba teab, et tähistasin eile esimest pulma-aastapäeva. Midagi suurt ette ei võtnud, kahe väikese lapsega on see küllaltki keeruline ja pealegi olid mul vanemad ja vend remondig (loe: lammutustöödega) abiks. Tänu neile saimegi eile mehega paariks tunniks kahekesi välja minna. Esimest korda pärast poja sündi kusjuures. Kuna meie aeg oli üsna piiratud, siis otsustasime vanalinnas jalutamise, Oleviste kiriku tornist vaate nautimise ja kohvikus jäätise söömise kasuks.
Tahtsin riietuda veidi erilisemalt, kuid samas lihtsalt ja jalutamiseks mugavalt. Imetamise pärast ei pidanud pead vaevama, seega leidsin, et vahelduseks oleks tore kleiti kanda. Koti valisin puhtalt selle järgi, et oleks võimalikult väike aga fotokas ära mahuks ja tuule eest kaitseks viskasin väikse kootud jaki peale.




Kaltsukast:
Jalanõud
Kleit: Like Twice
Jakk: Paavli kaltsukas

25 July 2015

Uued ostud: kodukaup

Käisin paar päeva tagasi lastega üsna traditsioonilist jalutuskäiku Raiani uneajal tegemas. See on hea võimalus Mariettega mänguväljakul aega veeta ja nagu meil juba tavaks saanud, siis Keilas jaama juurest putkast saiakesi osta. Jalutasime ka Keila Sõbralt Sõbrale poest mööda ja mõtlesin korra sisse kiigata (neil on aeg-ajalt ägedat mööblit, mida uuele elule äratada) ja silmasin nelja pisikest kaussi, hinnaga 50 senti tükk. Samal hommikul kukkus mul kaks taldrikut kodus kildudeks ja loodus teadupärast tühja kohta ei salli. Meie looduslähedasse ja kergelt maahõngulisse koju ideaalsed.


P.S! Sellel paremal alumisel kausil ei ole kild väljas, vaid rohelisel triibul veidi värvi puudu :)

22 July 2015

OOTD: 22.07.2015 ja Uued ostud: valged teksad

Ma olen üks neist õnnelikest, kes lahkus haiglast pärast sünnitust raseduseelse kaaluga, kuid sellest hoolimata ei lähe suur osa mu varasematest riietest mulle selga. Peamiselt natuke suurema puusajoone pärast, aga oma pisike roll on mõne kõhul üleliigse sentimeetri pärast ka. Nii ma üks päev avastasin, et mulle ei lähe pooled varasematest pükstest jalga. Väikeste lastega on aga pooled riided mul alati pesus, seega ei jäägi justkui väga palju valikut selga panemiseks.
Pühapäeval sattusin Mustika keskusesse, peamiselt küll Abakhani riidevärvi ostma, aga tegin kiire kõrvalpõike Humanasse ka. Ja mida ma nägin - kolm paari valgeid teksaseid, kõik minu suuruses. Endale napsasin muidugi kõige ilusama paari :) Maksid 5.50€.


Tänase outfiti kohta pean muidugi üles tunnistama, et päeval kodus olles ma vahetasin need kodusemate riiete vastu ümber ja õhtul külla minnes panin uuesti selga. Muidu need valged püksid poleks küll ühtuni puhtana vastu pidanud.
Nagu näha, siis juuksed läbisid ka kerge uuenduskuuri. Lõikas hoopis mehe õde ja pisaraid ka ei valanud, niiet tunduvalt edukam kui mu viimatine juukselõikus juuksuri juures. 

Kaltsukast:
Tuunika
Jalanõud
Tagi: Like Twice
Teksad: Humana
Kott: Balti jaama turg

Uued ostud: beebimood

Üldiselt olen ma oma lastele seni väga vähe riideid ise ostnud, nii uusi kui kasutatuid. Lihtsalt lasteriided on sellised asjad, mis väga palju liiguvad käest-kätte, eriti kui on natuke vanemaid sugulasi. Samuti leiavad asjad, mida ma oma järgmistele lastele hoida ei soovi minu tuttavatele või taaskasutuskeskusesse, mõned üksikud asjad olen ka ära müünud. Seega ei ole ma lihtsalt näinud mõtet osta lastele juurde riideid kui nad neid tegelikult ei vaja, mõned eriti armsad erandid olen siiski teinud. Ja eile oli üks neist, kui ma täiesti ekspromt läksin Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskusesse, pigem pilku peale viskama kui midagi ostma, sest kaasas oli mul ainult 3eurot. Aga võta näpust, ühed lihtsalt nii ägedad sipukad jäid silma, et ostsin ära. Lisaks meelitas nende peaaegu olematu hind - kõigest 1.50€.


20 July 2015

OOTD: 20.07.2015

Eestimaa ilm on juba kord selline, et kampsuneid pole mõte pärast talve ära panna, sest suvel läheb neid sama tihti vaja. Et riietus aga päris talviseks ei kisuks, siis kombineerisin kampsuni siiski miniseelikuga, seljakott osutus valikuks puhtalt mugavusest, sest läksin lastega Keila peale vankriga. Kodust välja minnes mõtlesin korraks, et ehk ikka on kampsun liiast, aga tegelikult jäime paduvihma kätte, niiet kaks tundi hiljem koju jõudes olin nagu uppunud rott. Ei kujuta ette kui külm mul veel siis oleks olnud, kui midagi suvisemat oleksin valinud ja thank god, et statiivi ja taimeriga ennem mõned pildid tegin.

Kaltsukast:
Jalanõud
Kott: Balti jaama turg
Kampsun: Keila turu kaltsukas

07 July 2015

Uued ostud: kraega kleit

Õhtul lastega jalutades ja preiliga lilli korjates kasutasin juhust ja jäädvustasin oma uue kleidi, mis ostetud küll juba nii kaks kuud tagasi 5€eest Keila Kirbukas&Taaskasutuskeskusest. Ostsin selle proovimata, mida ma peaaegu kunagi kaltsukas ei tee, aga too päev oli Raian veidi viril ja ma juba sättisin end kodu poole. Istub tegelt ilusti, mind ennast ainult häirib, et mu kõht pole nii trimmis kui võiks, aga ega kleit selles ju süüdi ole :)

21 June 2015

20.06.2015

Täna jagan veidi vabamaid outfiti pilte eilsest, kui käisime perega Mariette sõbranna sünnipäeval (ma ei tea, kas need fotod outfiti kategooriasse päris lähevad, poseerimata ja ilma mingi töötluseta ka, aga vahelduseks midagi lihtsamat). Mulle laste sünnipäevad meeldivad, palju lihtsam kui täiskasvanute oma - üldiselt on ka kõik teised inimesed lapsevanemad, niiet kui pole muud jututeemat, siis lastest saab ikka rääkida. Lisaks saab ise vabamalt olla, lapsed mängivad kambakesi koos ja teised lapsevanemad hoiavad ka sinu omal ühtlasi silma peal.
Ilm oli eile paras naljanumber. ühel hetkel sadas korralikult ja juba natukese pärast sillerdas päike. Kuna sünnipäev pidi õues olema, kui just lausa padukat ei saja, siis paningi lapsele kummikud ja kilepüksid - hirmus pidulik küll :) Õnneks võtsin talle kleidi ka kaasa, juhuks kui pidu tuppa kolib. Ilm läks aga nii ilusaks, et vahetasime kohe peo algul lapse riided ümber.
Paar sõna minu jakist ka. Ma olen seda tänamatult vähe kandnud, peamiselt seetõttu et kevadeks on ta külm ja siis on ilmad märkamatult nii soojad, et jakki pole enam vaja. Aga need vähesed korrad, mil seda kandnud olen, olen iga kord komplimente saanud.

Fotod: Merili Pärnpuu



Kaltsukast:
Jakk: osta.ee
Mariette kleit: täditütre riidekapist

14 June 2015

OOTD: 11.06.2015 ja #EBA2015


Neljapäeval toimunud Eesti Blogiauhindade üritusest on juba nii palju juttu olnud, et mõtlesin ise sel teemal sõna mitte võtta. Täna hommikul lugesin aga Mari-Leenu postitust ja siis tundsin, et mõni asi ikka veidi kripeldab.
Üldiselt ühtivad mu mõtted suures osas Liisi kirjutatuga, lisaks veel nii palju et korraldajad peaks hoolimata oma iseloomust ja ebameeldivusest mõnede auhinna saanute suhtes suutma jääda viisakaks ja vähemalt avalikult sellisel üritusel teiste suunas käivaid negatiivseid kommentaare mitte loopima. Oleks näiteks mina olnud nende kahe blogija sõber või suur poolehoidja, kelle kohta Mariann arvamust avaldas, oleks mul ikka väga ebamugav olnud seda kuulata ja märgata.
Lisaks Mari-Leenu kirjutatu:
"Kohale ronisid vaid rotid
Kuulsin seda eile õhtul kellegi huulilt. Tõesti, ka mind pani imestama, et suurem osa seltskonnast tuli kohale, istus lauda ja ootas. Ma ei tea mida, et kuldmune sadama hakkaks. Väga vähe oli neid, kes oleks baarist tellinud endale juua, kusjuures Butterfly kokteilid on ühed linna parimad."
"Minu jaoks on lihtsalt elementaarne, et sa ei käitu nagu rott. Suurem osa inimesi teadis mitu kuud ette, millal see üritus toimub. Oleks saanud kõrvale panna. /.../ Ma lihtsalt pole harjunud, et lähed välja ja midagi ei telli. Mis oli siis nagu Butterfly kasu, et me seal suurema osa laudu enda alla panime ja nemad nö teenida ei saanud?"
Ma muidugi olin selles suhtes eeskujulik, et kannu rohelist teed tellisin, aga see maksis ka miski alla 3€, niiet Mari-Leenu 40€ arvele jäi see kõvasti alla ja kahtlen, et ma nüüd sellega nendest rottide kategooriast pääsen. Minu jaoks on 40€ näiteks piisavalt suur raha, et seda ühe sellise ürituse raames mitte ära kulutada, aga kui nüüd huumoriga asja võtta, siis ma ju olengi rott: kannan kasutatud riideid, ostsin odava ja halvas seisukorras maja, mida remondime mehega siis kui vaba raha on ja mööbli putitan ka ise üles selle asemel et uut osta :)

Ma saan aru, et sellise ürituse korraldamine ei ole teps mitte kerge, eriti kui seda põhimõtteliselt üksi teha, aga kas Mari-Leen korragi kusagil mainis, et tahaks abi? Ma olen enam kui kindel, et kui ta oleks sellise teate ürituse fb välja hõiganud, oleks nii mõnigi abistaja leidunud. Praegu poeb ta aga natuke selle taha, et tegi kõike üksi ja hea et niigi hästi tegi, aga tegelikult on ju kriitika väga asjakohane olnud.

Enda riietusest ka. Hoolimata sellest, et algul väga palju sellest üritusest kui ülipidulikku riietust vajavast räägiti, otsustasid lõpuks ikka kõik üsna lihtsalt kohale ilmuda, minagi polnud mingi erand. Otsustasin oma beežide kontorirpükste ja lihtsa valge pluusi kasuks, jalga mustad kingad ja näpu otsa must kott. Kuna ma polnud kindel, kas soojemat jakki Butterfly Lounge´s kusagile riputada on, siis valisin selle asemel kollase pintsaku. Ja hästi tegin, sest mõned nagid küll seintel olid, aga ma seisin täiesti teises seinas ja oleksin muidu jakki terve õhtu käe otsas tassinud, pintsaku aga jätsingi kogu õhtu jooksul selga, kuigi mulle meeldis mu riietus ilma pintsakuta tiba rohkem.

Kaltsukast:
Kingad
Pintsak: Telliskivi kirbuturg
Kott: Like Twice
Püksid: Leiupood


10 June 2015

OOTD: 09.06.2015

Eilsest päevast endast ei ole mul midagi kirjutada, sest ma julgen kahelda, et info kuidas mu sünnitusjärgne kontroll läks siinse blogi lugejatele huvi pakub. Lisaks käisin Hesburgeris ja tõin pärast seda eelnevalt kirjutatud põnevust lapse vanaema juurest ka ära ja kõige sellega päeva eredamad hetked saidki otsa, muidu oli tavapärane päev lastega.
Riietusest võin natuke pajatada küll, sest ma ise olin selle nahkjaki kandmise pärast ülielevil, sest jaanuaris see mul eest kinni ei mahtunud ja lisaks ootassoojemaid ilmasid ka. Aga see jakk on nii äge, just selline ese millega tunned, et võid maailma vallutada :) Kogu riietuse juures hoidsin lihtsat must-valget joont, kus materjalid ja mustrid hakkasid omaette elu elama ja outfitile põnevust lisama. Värvilaiguks olid mu punased prillid ja punakasroosa huulepulk.

Ühest asjast pean aga veel rääkima, lugesin eile Britt´i blogi viimast sissekannet ja hakkasin mõtlema, et ka minu blogis on ju üsna üks ja sama: outfiti postitused, uued kaltsukaostud ja kaltsukaid tutvustavad postitused. Nii ma siis eile mõtlesin selle teema peale terve päeva, et ehk ka Sina, armas blogilugeja, ootaksid siit midagi enamat, sooviksid lisaks eelnevalt mainitud postitustele mingit teistlaadi postitusi vahelduseks? Milliseid postitusi üldse kõige rohkem ootate? Igatahes jagage oma ideid, sest ma valetaks kui ütleks, et seda blogi siin ainult enda jaoks teen :)


Kaltsukast:
Kingad
Kott: Humana
Seelik: Mikumardi
Nahkjakk: Like Twice


08 June 2015

Uued ostud:kontoriroti püksid ja OOTD

Need püksid soetasin juba novembris Leiupoest kui Mariga koos kaltsukates käisin (hind kui õigesti mäletan oli 5.90€?, igatahes midagi sinna kanti), unustasin aga oma ostud Mari kätte ja kui ma need nii nädal hiljem uuesti enda kätte sain, siis püksid enam jalga ei mahtunud. Kiireks selgituseks, et olin siis rase ja vaikselt hakkasid cm lisanduma. Nüüd lähevad need mulle ilusti jalga ja kui ma ei kardaks neid lastega koos kohe ära määrida, siis ma kannaks neid kogu aeg. Vaikselt mõlgubki mõttes need ka Eesti Blogiauhindade jagamisele jalga panna. Selle viimase üle ma veel mõtlen - mitte mineku üle (ma ei suuda ühte lastevaba õhtut ära oodata ja tegelikult olen ma oma kodublogiga ka nomineeritud) vaid riietuse üle, sest nii mõnestki blogist võib lugeda, kuidas ballikleidiga kohale minnakse. Pealegi kui lähen ilma beebita, siis on riiete valik pea poole suurem, sest ei pea arvestama imetamisega ja võimalik, et viimasel hetkel ikkagi otsustan kleidi kasuks.
Mis postituse pealkirja puutub, siis kui Raikole neid pükse näitasin, siis vaatas mind veidi imelikult ja kui küsisin, et kas talle ei meeldi, sain vastuse, et polevat väga minu stiil, kontoriinimese püksid pidid olema. 

Kaltsukast:
Kardigan
Jalanõud
Pluus: Keila turu kaltsukast
Püksid: Leiupood

02 June 2015

1.06.2015

Eile oli teadupärast lastekaitsepäev, mis puhul oli ka loomaaia pilet soodushinnaga. Ma olen loomaaias üldse väga vähe käinud, eilne oli neljas kord ja neist neljastki kaks on käidud lapsena. Raikole olen mitu korda vihjanud, et võiks loomaaeda minna jälle, aga ta eelmisest korrast teab, et ma tahaks ideaalis sinna minna kohe hommikul ja olla kuni õhtuni ning ikka kõik läbi käia. Niiet ta enam nii vaimustuses sellest mõttest ei ole, küll aga lubas et suvel korra ikka lastega läheme. Eile aga kutsus mind ja lapsi loomaaeda sõbranna ja ta mees.


Lisaks lastekaitsepäevale oli eile ka kleidikandmise päev. Mina see kord kleiti kapist välja ei võtnud, valin oma riietuse hetkel sellise, et võimalikult mugav oleks vajadusel avalikult imetada seejuures end minimaalselt paljastades. Avalik imetamine on minu jaoks täiesti normaalne tegevus, küll aga valin ma selleks kohta - suvel pargipingil lapse toitmine on väga okei, poes piimariiulite vahel mitte nii väga. Kuna mul ühtegi piisavalt sooja kleiti, millel oleks ees nööbid või niivõrd avar dekoltee, et saaksin imetada ei olnud, siis otsustasingi hoopis pükste kasuks. Loomaaias ringi jalutamiseks oli aga jahe ilm igati sobiv, sest näiteks nii aktiivseid jääkarusid pole ma kunagi näinud - suvel palavaga nad lihtsalt lebavad varjus või vee ääres, eile aga ronisid mööda puuriseinu agaralt ülesse.


Mariette oli muidugi loomaaias käimisest väga vaimustuses, hommikust alates rääkis "Piretiga loomaaeda" ja jääkaru puuri äärest oli teda üsna raske ära meelitada. Raian magas aga terve aja ilusti vankris, niiet avalikult kusagil loomaaia kohvikus toitma ei pidanudki, ses suhtes oleks ikkagi kleidiga ka saanud minna.
Enda riietuse puhul kuidagi juhuslikult tuli täiesti kaltsuka outfit, alles täna pilte vaadates panin tähele. Lisaks märkasin ma seda, et juuksed on ütlemata rääbakad. Pärast Mariette sündi oli mul ka see vajan-muutust-faas, mis lõppes väga koleda soenguga, kohe nii kole, et ma isuga nutsin selle pärast. See kord nii kurba tulemust ei tahaks, niiet ehk keegi oskab mulle head nõu anda, mida oma juustega peale hakata?!


Kaltsukast:
Jalanõud
Kardigan
Retuusid: Kalevi staadioni kirbuturg
Tuunika: Leiupood
Nahkjakk: Telliskivi kirbuturg

01 June 2015

Redisain: kummut



Mul oli rasedana nimekiri asjadest, mida tahan enne lapse sündi ära teha ja selle kummuti korda tegemine oli üks listis olnud töödest. Tahtsin Mariette riiete jaoks olnud kummuti välja vahetada suurema vastu, kuhu mõlema lapse asjad ära mahuks.
Kummut oli mul ammu olemas, ostetud 2013 oktoobris Magda Misjonipoest kõigest 20€ eest. Pood oli siis alles avatud ja hinnad olid vähemalt mööbli osas praegusest veidi soodsamad, aga ka nüüd võib sealt kihvti ja odavat mööblit leida. 
Tegemist on täispuidust kummutiga, mis muidu igati heas korras, ainult värv (eriti kummuti pealt) oli osaliselt maas. Lisaks poes kummutile pandud hinnasilti ära tõmmates tuli sildiga kaasa ka värv. Üldiselt on see mööblile sildi kleepimine üks asi, mis mind natuke kurvaks teeb, see ei ole mitte esimene kasutatud mööblitükk, millelt sedasi värv maha tuleb. Minul oli küll algusest peale plaan see kummut ümber teha, aga kui ei oleks ja ma oleksin ostnud selle plaaniga kohe kasutusse võtta, siis hinnasilti eemaldades oleksin saanud korrapealt halvemas seisukorras mööblitüki kui tegelikult ostsin...


  

Nagu kirjutasin, siis plaanisin algusest peale kummutilt värvi maha võtta ja tumedaks peitsida, nüüd peamiselt ajapuudusel (sest tervelt kummutilt kuumaõhufööniga värvi eemaldamine ja kummuti üle lihvimine võtab ikka veidi aega) otsustasin ainult kummuti pealsele uue ilme anda. Pärast lihvimist pesin kummuti pealse puhtaks ja peitsisin tumedaks (kasutasin Herdins peitsipulbrit nr 84, tume antiikne tamm) ja kuna peits ise puitu ei kaitse, siis vajab ta lakki või vaha (mina vahatasin Amello mööblivahaga). See oli mul esimene kord vaha kasutada ja ma ei tea, kas ma kuidagi kasutasin seda valesti (panin ehk liiga vähe?) aga tulemus päris õige pole, sest kummutile sattunud veepiisast jäi küll kohe jälg järgi, seega plaanin natuke lihvida, uuesti peitsida ja ikkagi üle lakkida). See töö aga ootab oma aega :)
Tulemus sai aga selline ja üldiselt olen ma tegelikult väga rahul:



19 February 2015

Photoshoot: beebiootus

Käisime abikaasaga (kusjuures jätkuvalt on nii veider kirjutada sõna abikaasa, aga samas oma uue perekonnanimega olen ma nii ära harjunud, seda viimast ehk sellepärast et ma seda salaja juba aastaid harjutasin ka) eile pildistamas. Peamiselt sai kaamera ette sätitud mu kasvavat kõhtu, mehega ja ilma :) Idee oli õues pildistada, heledad toonid, kudumid, üldse selline naiselik ja õrn pildiseeria. Noh ja ma ütleks, et läks nii nagu soov oli :)
Muidugi oli ettevalmistuses üks pisike osa, mis algsest veidi erines. Näiteks oli päris esialgne mõte rohkema lumega pildistada. Ja küüned plaanisin ära lakkida hoopis teise lakiga, aga kuna preili ärkas hommikul minu voodist tõusmise peale ja kuidagi ei rahunenud, siis läksin tagasi magama ja hiljem kiiruga autos lakkisin küüned ära. Hädast aitas välja Max Factor Glossfinity küünelakk (toonis Desert Sand), mis kuivab ülikiiresti, ei vaja tingimata aluslakki ja juba ühe kihiga jääb kena tulemus. Muideks olid mul pulmas küüned lakitud sama lakiga, sest alustasin sellega eelneval öösel kell 2. Niiet seda lakki julgen soovitada küll, minu raudne SOS.
Nüüd aga tagasi pildistamise juurde. Eveliniga oli nii hea ja lihtne pildistada. Näiteks blogipilte tehes tekib mul päris tihti see kuidas-ma-olema-pean kramp, Evelin aga nii ilusti ja sujuvalt juhendas, et ma korrakski ei mõelnud, et kuidas ma nüüd seisan ja et ma raudselt tobe olen. 


Kaltsukast:
Pealmine kampsun
Alumine kampsun: osta.ee
Jalanõud: Paavli kaltsukas

Foto: Evelin Talvar Photography

Koht:
Rummu karjäär

17 February 2015

Videopostitus: Uued ostud

Mainisin juba mõnda aega tagasi, et nikerdan ühe video kallal. Aega läks planeeritust rohkem, aga midagi sai lõpuks valmis.


10 February 2015

Uued ostud: kevadised jalatsid Paavlist

Käisin laupäeval pisikesel täiesti spontaansel kaltsukatuuril, kusjuures seekord tuli ettepanek hoopis abikaasalt. Tallinnasse kaltsukatesse käies ühendan need tavaliselt mõne muu nö linnapäevaga, Keila turu kaltsukas ongi üldiselt ainuke kuhu ma lähen kui tekib tahtmine lihtsalt midagi osta.

Igatahes tegime tiiru Uuskasutuskeskuses ja Paavlis. Ma olin siiani käinud ainult Tatari tänava Uuskasutuskeskuses, kuid see erineb nagu öö ja päev Mustamäe teel asuvast poest, kuhu nüüd esimest korda sattusin. Viimane on palju suurem, ilusam ja organiseeritum, ka kaubavalik, vähemalt riiete ja jalanõude osas on palju parem. Lisaks saab Uuskasutuskeskusesse viia kodus üleliigset, täpsemalt saab lugeda nende kodulehelt, niiet sain riidekappi kahe kilekoti jagu ruumi jälle juurde. 

Paavlis vaatasin ma rohkem ringi, nimelt on neil mängunurk lastele, kus Mariette seni mängida sai kui mina või Raiko kordamööda ringi uudistasime. Üldiselt nii väike laps tüdib muidu üsna kiiresti ära, kaua sa ikka neid jalanõusi ja riideid vaatad, paremal juhul on poes müügil ka mõned mänguasjad, mis häda korral asja ära ajavad. Rahvast oli Paavlis see kord palju-palju ja proovikabiinide juures parajalt pikad järjekorrad, niiet riideid ma üldse vaatama ei viitsinud hakatagi. Sobrasin rohkem kottide ja jalanõude riiulites ja ausalt, nüüd võib kergendusega öelda, et kevad võib tulla, sest ma sain nii ägedad jalanõud. Pealegi veel korra-kaks kantud, välistallal ainult minimaalne kulumine, sees on see-eest veel tallale kleebitud kilegi ära tõmbamata.
Maksid 8€, aga kliendikaardiga tuli lõplikuks hinnaks 7.20€.